by W
Nii lihtne küsimus ongi.
Ma olen meie kultuuriruumi mõistes kõigesööja, aga nt maksa(kastet) ja apelsine ei söö.
Organism ei võta vastu eriti, lasteaias "ei tõuse enne püsti kui söödud" maksakaste on lõppenud haiglas, apelsinid tekitavad suu limaskestadel mikrohaavandeid (muud tsitrused mitte).
... ja siis ma vahel joon veidi apelsinimahla, ettevaatlikult, piiratud kogustes.
Ja mõned korrad aastas ostan Nõo delikatess maksapasteeti, mis hapukurgi ja rohelise sibulaga leival on ju hea, kuigi, mul, päriselt, lähevad selle võileiva söömisel käekarvad püsti.
Mis on 3 "muu maailma asja" mida sa kunagi ei prooviks?
- balut eggs ehk üsna väljakujunenud linnud/looted veel munas, noka- ja sulgede alged küljes
- elusad pisikesed kahekajalad pulga ümber (mille kätte lämbuda...)
- fugu- see kala, mida vaid üliväljaõppinud kokad valmistavad, et sööja otsi ei annaks
 |
| Linnuloode Image by Daisy Brust from Pixabay |
... ja mingid omas mahlas keedetud lamba silmamunad Mongoolias ... täiesti näljasurma äärel peaks ju olema.
No kindlasti on kümneid toite veel, need lihtalt tulid kohe pähe.
Ja ma olen ünagi toiduutiil, kes sööb ära sõprade ülejäägid, 2 a tagasi aegunud konservid ja arvab, et täpselt hapnemise/riknemise piirl kartulisalat on parim asi üldse.
Postitused
.png)
Maisöö lagritsat ega sefiiri.
VastaKustutaMuude asjade puhul leiab mõne valmistamisviisi, millega on ok, või et näljaga läheb.
Nende puhul peaks see nälg ikka väga kange olema. Päevi ja päevi, mil midagi muud süüa pole.
Mnjaa, sefiir on imelik ollus tõesti.
KustutaMa ei söö kilu ega kiluleiba. Ja heeringat. Ja ükski asi, mi vastu kilu või heeringat on puutunud, ei sobi ka süüa. Neid ülaltoodud muu maailma asju ei prooviks, mitte mingl juhul. Toorest liha ka üldjuhul ei söö.
VastaKustutaMa sööks vist kõike, lihtsalt kasvõi proovikski.
VastaKustutaAga ma ei söö kõiki, kaheksajalg kukkus eelmisel aastal "seda ma kunagi kindlasti prooviks!" nimekirjast välja.
ma olen kah sinu moodi kõigesööja, aga organism ei võta vastu:
VastaKustuta1) paprikat (seda suurt ja magusat, tšillidest enamik miskipärast sobib, ei tea, kas sellepärast, et neid ei ürita ma iial sellises koguses süüa nagu magusat paprikat, või lihtsalt teised liigid on talutavamad - kõik magusad paprikad põlvnevad ühest tšillipipra liigist, aga teised tšillid on teised liigid);
2) rõõska piima jms liiga rõõsapiimaseid asju. See on vanusega tulnud - paari aastaga muutus suurem osa kohvikukooke söödamatuks. Mul kulus sealjuures oma pool aastat, et välja raalida, et ei, see ei ole JÄLLE toidumürgitus ja kohvik ei ole süüdi.
Eriti hirmus asi on valge šokolaad, see oleks nagu ekstra disainitud, et organismil oleks võimalikult raske vastu võtta. Korraga tahke rasv ja piim.
Muu šokolaad on piiripealne, enamasti hakkab vastu, aga haigest peast miskipärast sobib, sinnamaani, et ma diagnoosin endal sellega viirushaiguseid.
Vanilje ei meeldi, aga kannatan ära.
Sellest teisest rubriigist, mida organism muidu ehk võtaks: foie gras; ja viimasel ajal ka üleüldse kaheksajalad, sest mul on tunne, et nad on äkki paralleeltsivilisatsioon ja nendega peaks hoopis suhtlema ja neilt asju õppima.
Elusast peast kedagi põske pista tundub ka halb, kuigi kainelt mõeldes ei pruugi see olla julmem surmamisviis kui paljud muud.
aga lambasilma suudaks võib-olla süüa küll, kuigi pole proovinud.
KustutaSest suure kala silma olen ma küll söönud ja päris hea oli.
Kodumaisest toidukraamist ei tulegi ette, et midagi keelduks söömast. Välismaisest eksootikast võib kindlasti üht-teist leida, mida enne suhu ei paneks kui näjasurm silmi ees. Samas on määrav maitse mitte põhimõtted, näiteks inimeseliha läheks kindlasti enne loosi kui surströmming. Ei maksa ka unustada, et maitsemeel areneb: noorest peast keeldusin söömast sinihallitusjuustu ja oliive, mida praegu naudin. Seda küll, et lagrits on üks jälestusväärne toode.
VastaKustutaMa ka võõrastasin oliive ja hallitusjuustusid ning üldse paljusid asju, mida nõuka inimese laual naljalt ei leidunud.
KustutaMa ei söö paljusid asju, nimekiri läheks pikaks.
VastaKustutaEelpoolmainitutest lagrits. Oliivid ei meeldi, aga elan üle. Tarretisi väldin võimalusel, aga marmelaadikommid šokolaadis on isegi söödavad. Üldse kallerdanud (võdisevad!) ja libedad (tatised, venivad) asjad on ülijäledad. Valgehallitusjuustu ei armasta, mu arust pole sellel mitte mingit maitset. Võõraste kultuuride toitudest - linnulooted, mädandatud produktid, pääsukesepesad, hulk mereande (kaheksajalad, kalmaarid jms), austrid (olen proovinud, rohkem ei taha).
VastaKustutaMul vist on ka mingi laktoositalumatus välja kujunemas, gefiluse keefir (ja enamus teisi hapendatud tooteid) ei tee midagi, aga šokolaad on muutunud mõnevõrra problemaatiliseks. Kohupiimakooki väga tahaks, sest maitseb, aga enamasti hakkab peale seda halb...
Sefiir on ok, eriti sefiir šokolaadis, ainult isu saab väga ruttu täis, sest liiga magus.
Mu ema, kes muidu magusast üldse ei hoolinud, oli võimeline paki sefiiri korraga ära sööma, nii et silm ka ei pilkunud. Ma ise sõin seda paki sees müüdavat sefiiri ainult äärmistel juhtudel, näiteks võistluseelseks süsivesikute laadimiseks (ja siis ma ka ausalt öeldes eelistasin kummikomme, mis mulle palju rohkem maitsevad). Aga tordi peale käiv sefiir - minu kodulinna legendaarne tordimeister teeb nii legendaarset sefiiri, et selle vastu ei saa mitte miski.
KustutaKogu meie pere usub, et ainus karbis müüdav ja söödav pasteet on Pihlaka oma. Kõik muud, ükskõik mis neile peale on kirjutatud ("delikatess", "vabapidamisel rohumaa ükssarvikute") on keemiast küllastunud kräpp.
VastaKustutaisegi Matsimoka? see on pisike perefirma, Pihlaka on nendega võrreldes suurtööstus. Sildi peal on öeldud, et ei ole lisaaineid ja ma usun, sest nende vorst ei taha tõepoolest üle ette nähtud aja seista.
KustutaMatsimoka vorsti olen ikka ostnud - ja teiste väiksemate tootjate oma ka - ja minu arust on väga head. Kui peale satun, siis proovin nende pasteedi ka ära. Aitäh soovitamast!
KustutaRääkisite mu ära, järgmine pasteet, mida eee... 6k jooksul ostan, on Matsimoka pasteet suitsulihakõrnetega.
Kustutahttps://www.selver.ee/pasteet-suitsulihakornetega-matsimoka-220-g
Hea reklaam. Mina söön igasugu pasteete, mida maksasem seda parem. Proovin kindlasti ka selle ära - ainus puudus, et 200g jagub üheks lõunaooteks🤔
KustutaMa kahtlustan veel, et kui teil on "kolm muu maailma asja, mida kunagi ei prooviks", siis see viitab lihtsalt napile reisimusele. Maailm on täis asju, mida me kunagi ei prooviks, me lihtsalt ei puutu selle kirjususega kokku.
VastaKustutaMul läks mitmesuguste "mereandide" söögi soov üle, kui nägin, millise solgi seest neid püütakse.
Kalakasvanduste ja kalatööstuse tööga tuttavad inimesed ei söö kala.
Wuhani turul käinuna (ok... mitte päris wuhan, vaid naaberprovints) ütlen, et 90% seal müüdavat ei oleks mulle söödav.
Idamaade tänavatoit on suuremas ulatuses samuti meile raske vastu võtta.
Kolm esimest pähetulnud asja ja need pigem saatest hirmufaktor. Muidugi ei sööks hulga suuremat hulka asju.
KustutaWuhani turul ei ole käinud, leebemadki Aasia turud panevad pead sügama, eriti see, mis elab.
Enamuse masstoodangu tootmisprotsessi nähes ei taha seda enam süüa. Mul läks koolilapsena peale Kalevi vabriku ekskursiooni mitmeks kuuks magusaisu üle🤪
KustutaMul tuleks ka kyllaltki pikk lugu, 1. osa toiduainetest, mis teevad mu haigeks ja 2. osa neist, mis on erinevatel põhjustel jäledad. Seega piirdun eespoolmainitud pealkirjadega.
VastaKustutaJah, mittesöömise nimekiri läheks pisuks pikaks, maailm on täis harjumatuid asju. Kitsam küsimus oleks "millist tüüpilist Eesti toitu väldid" või veel kitsam "mida varem ei söönud ja nüüd sööd või vastupidi". Ma nt olen kannapöörde teinud maksapasteedi, hakklihakastme ja vahukoorega – nõukaajal ei sallinud silmaotsaski, nüüd aga vitsutan muretult. Vahustatud vahukoort, tõsi küll, siiski mõistlikus koguses. Pekki ja vintsket liha, kõõluseid ja muud jura ei taha endiselt. Ainult puhas tai ja krõbe kamar.
VastaKustutaOlen putukaid söönud ja kaheksajalga proovinud – esimene maitses nagu sihvka, kannatab süüa küll, teine mu jaoks liiga nätsa. Surströmmingut ei kavatse proovida, Islandil olles kusehaid kah vältisin. Inimene EI PEA kõiki asju elu jooksul proovima.
Kilusööjast eestlane võib õigesti serveeritud surströmmingust jagu saada ühes keedukartuli, hapukoore, leiva ja sibulaga. Kimchiga segatud kilu vms. Mitte, et peaks...
KustutaMa miskil perioodil lõbustasin end surströmmingu videotega.
https://www.youtube.com/watch?v=HaJQq4K-byw&ab_channel=DogtoothMedia
Ma ka üldiselt pekki ei söö, aga õigel hetkel võib see olla delikatess. Borš, must leib, sibul ja siis külm pekilõik leiva peal - töötab.
KustutaMa ei söö kaheksajalga, sest minu meelest on nemad järgmine intelligentne liik sellel planeedil; kujutage endale ette, et satute ajas mõned miljonid aastad tagasi ja sööte siis kohalikke hominiide. Nah.
VastaKustutaMa ei söö sefiiri šokolaadis, sest see on võigas.
Ja ma üldiselt ei taha süüa küpsetamata loomset toitu misiganes loom see ka oleks, sest parasiidid.
Oo, siin hakkab juba kokku saama liikumist "Leave the octopuses alone".
KustutaTegelikult on ka sigade söömine õudne, nad on intelligendid; ma kasvasin 100m kaugusel suurest sigalast, kus töötajate lastega sai hängitud, ma tean, kes nad on, aga, aga, aga ... p*se, nad on 10x maitsvamad kui tofu või tehisliha.
Ma polnud varem kaheksajalga söönud, kui 7 aastat tagasi Kanaaridel meie seltskonnast keegi seda tellis ja kiitis. Tellisin ka ise ja kuna käisime selles restoranis tihti, siis tellisin edaspidi alati kaheksajalga. See oli nii hea!
VastaKustutaKui selle mälestuse pärast kord Eestis kaheksajalga tellisin ühes päris kallis restoranis, siis ei suutnudki seda ära süüa, üldse ei maitsenud. Suur vahe on see, kuidas seda valmistatakse