Mida AI sinust teab kui annad talle abistava käe

by W

Käte järele pidi saama inimeste kohta mõndagi öelda. Ma ise vaatan ka vahel inimeste käsi, olemata enesele täpselt defineerinud, mida ma seal välja loen, aga miski sõnum neis on. 

Andsin AI-le värske pildi oma käpast, olles just töölt saabunud ja pastakaga märkmed on mul iga päev käeseljal. Kolleegidki ei viitsi enam nokkida ega märkmepabereid pakkuda, sest need ma pistan tasku ja unustan ära. Nii täitmata kui täidetuna. Enne töölt lahkumist ja siis veel kodus vaatan käeselja üle, enne kui puhtaks pesen. Äkki unustasin midagi, vaja helistada või meil saata. 1-2x aastas helistan või saadan.  

Pilt ja küsimus Chat GPT-le: 

Mida sa oskad selle käe pildi põhjal öelda, nt inimese vanuse, soo, tervise, töövaldkonna ja iseloomu kohta? 

Lisaküsimus: mis firma arvuti ning mis mudel on pildil?

 KÄSI – ANALÜÜS

1. Vanus:
Nahk on sile, ilma kortsudeta või vanuselaikudeta. Käenahk pole ka väga elastne ega "beebipehme". Tõenäoliselt inimene vanuses 25–40. Mitte teismeline, aga ka mitte vanem inimene.

No ma olen ikka pisut vanem.

2. Sugu:
Sõrmed on suhteliselt jämedad ja käe kuju robustne – see viitab meessoole.
Samas küüned on lühikesed ja puhtad, mis viitab elementaarsele hooldusele. Aga ei midagi “maniküüritud” – praktiline, mitte esteetiline suund.

Meessoost ei ole ja küüne(aluse)d saab ka kohe veidi puhtamaks. 

3. Tervis:
Küüned on roosakad, mitte sinakad või kollakad – vereringe korras.
Käel pole pragusid, haavandeid ega silmatorkavaid veene – tõenäoliselt hea üldtervis.
Veidi kuiv nahk võib viidata vähesele veetarbimisele või kontoritööle.

Pilt on pilt ja tasuta AI on tasuta AI, vbla meditsiinivaldkonnas treenitud AI ütleks heledamate kohade osas, et "võimalik vitiliigo" - ma olen ainus inimene, keda ma tunnen, kel on nii vitiliigo kui psoriaas, mõlemad õnneks taltsad.

4. Töövaldkond:
Märkmed käel: see on klassikaline “pole aega märkmikuks” olukord.
Võimalikud valdkonnad: IT, logistika, kaugtöö, eksamiperiood, kirjutav/analüüsiv töö.
Klaviatuur taustal viitab väga selgelt arvutipõhisele tööle.
Kui peaks panustama, siis programmeerimine, kauplemine, analüütika või tehniline tugi.

Märkmed nagu “81642 US15”, “KM”, “EKM?” jne viitavad numbritele orienteeritud tööle – kõlab nagu kauplemine või mingi tehniline logiraamat.

Tegelikult teen ju ka ca 20h päris rasket füüsilist tööd nädalas, aga klaviatuur taustana on ilmselt eksitav. 

5. Iseloom:
Käele kirjutamine viitab sellele, et inimene:

• on kiire tempoga,
• eelistab funktsionaalsust ilule,
• ei ole väga süsteemne, vähemalt igapäevases organiseerituses,
• aga kindlasti praktiline ja orienteeritud tulemusele.

Ei ole detailides kinni, aga teab, mis on oluline.

Ei oska kommenteerida.

ARVUTI – ANALÜÜS

Bränd:
Punane triip klaviatuuri all ja klaviatuuri kuju viitavad üheselt: Lenovo ThinkPad.
See on klassikaline tööloom – kasutatakse firmades, arenduses, akadeemias jne.

Mudeli määramine:
Kuna pole näha logo kaant ega ekraani, täpset mudelit ei saa öelda, aga mõned võimalused:

• Lenovo ThinkPad T-serie (T480, T490, T14 jne)
• Või mõni E- või L-seeria, mis on soodsamad, aga sarnase disainiga.

Num Lock, Insert/Print Screen, Delete/SysRq, Pause/Break asetus ja punane joon on tüüpiline ThinkPad T-seeriale.

Arvuti on Fujitsu Lifebook E556, äkki liiga vana, et AI tunneks...

Kui meeles püsib, oleks huvitav nii aasta pärast uue pildiga täpselt sama küsida.  

Kui keegi viitsib, keset pühasid, võiks sama katsetada. 

Mida AI sinust teab

by W

Täna hommikul oli ChatGPT aknas teade, et kas ma tahan, et see aparaat mu küsimusi ja vestlusi mäletaks ning et ta "vist tunneb mind juba nagunii". 

Küsisin, mida ta minust teab. Kui vastuse Maakale kopisin, siis Maakas ütles, et kõik on ju täiesti õige!
Ma ise leidsin, et oleks saanud lühemalt: juuksekarva lõhkiajaja ja tähenärija. 

A muidu oli AI vastus väga kena ju, positiivse soovituskirja noodiga. 

Mis kauni vastuse sina küsimusele "kirjelda mind selle põhjal, mida sa tead" saad?

Ajasin masinmõistuse lolliks

Ma pole oma võõrkeeleoskuses kindel, pidevalt teen oma elu lihtsamaks kasutades näiteks automaattõlke abi. Aeg-ajalt teen seda ka selliste tekstidega, mille jaoks ma reaalselt seda abi ei vajaks, aga nii tore on nurki lõigata.

Loomulikult kontrollin tulemuse kriitilise pilguga üle, mõnikord annab masin enam kui pentsikuid tulemusi. 

Seda, et kui abimehe päises jätta registreerimata õige keel, millest tõlkida tahaks saab tulemus olema kummaline ma juba teadsin. KUI kummaline see olla saab nägin ma täna. Tahtsin laisk olla ja tõlkida teksti eesti keelest muusse keelde. Kuna olin just itaalia kolleegide kirja läbi masina  lasknud oli tõlkevariant "Itaalia -> Eesti", see jäi kahe silma vahele.

Vasakul on minu tekst, AI arust oli tegu itaaliakeelse ponnistusega. Paremal tekst, mida AI mulle tõlkena pakkus.

Ma ütleks, et tõlkeprogramm pritsis omal moel romantikat välja.

Hapneda või fermenteeruda

 
by W

Kallis päevik või Maaka blogi või mis sa oledki... 

OpenAI kimchi liin

Talv.
See on nagu aeglaselt pealeroomav surm, mis närib seestpoolt.
Päike kustub novembris ja enne aprilli seda enam piisavalt ei näe.
Iga päev on nagu katse Everesti vallutamiseks. Ühes teadmisega, et see on võimatu.

 Kell heliseb hommikul, natukene nagu ärkan, aga tegelikult mitte. Tekialune tundub maailma kõige turvalisem paik, kuigi öösel magamatuses vintseldes ei olnud sealgi tore. Nüüd järsku oleks, sest ei taha seda, mis tuleb. Aga kell tiksub halastamatult.
Tööl käimine, teate, on nagu mingi lollakas ellujäämise viisi üks võimalus. Muid mul piisavalt veel ei ole.  

Motivatsioon? Null.
Plaanid? Pole olemas. 

Elu on justkui pausile pandud.
Päev venib nagu külm kördine puder.
Tahaks hiberneeruda. Ärgata aprilli lõpus, kui õhk lõhnab nagu midagi elusat.

Viimasel ajal on mul pidevalt ribastatud kapsa tunne.
Täpselt selline, nagu oleks mind tükkideks tõmmatud ja mis edasi saab, ei ole veel selge.
Ma ei suuda otsustada, kas mu edasine tee kaldub hapnemise poole, klassikalise hapukapsa varianti, või hoopis fermenteerumise suunas, mis viib mind Aasia köögi poolele, otse kimchi staatusesse? Kumb neist üldse parem oleks? Mul pole õrna aimugi. 

Aga muidu on kõik hästi. 

Hobuse unenägu

by W

Seda, et ma olen suur (rafineeritud) horrori austaja ja alljärgnev unelugu on üsna copycat versioon. Stephen Kingi "In the tall grass"  loost. Mida ma julgelt soovitan kõikidele nii raamatu, audioraamatu kui filmina. 

 

See algas nii, nagu unenäod ikka algavad, mitte millegi selge ega meeldejäävaga. Kuni järksu värviline pilt ette tuli.

Ta lihtsalt oli seal. 

Hobune. 

Raudjas, valge laugu ja sokkidega. Suurte üleküpsenud, pea mädaneva ploomi värvi silmadega, millest võis aimata kaed. Hirmunud hobune keset lõputut nisupõldu. 

Nisupõld ulatus silmapiirini, aga see oli kummaline põld. Kõrged õhukesed kõrred, rääkimata viljapeadest, ulatusid hobusest kaks korda kõrgemale, moodustades maastiku, kus päike oli vaid kahvatu kuma läbi kõrte kusagil kaugel üleval. Kõrred sahisesid tuules nagu sosistaksid midagi.

Hobune liikus edasi, kael välja sirutatud, et midagigi oma viletsate silmadega näha ja tema kõrvad liikusid iga väikseimagi heli peale. Kuskil sahises midagi. Mitte tuul ja kõrred, vaid midagi, õigemini keegi, liikus kõrte vahel. Hobune tardus ja pööras pead. Kõrte vahel vilksatasid tumedad varjud, madalad ja kiiresti liikuvad. Need polnud loomad, vähemalt mitte sellised, keda ta varem näinud oleks. Aga ta, oma viletsa nägemisega, võis eksida. 

Hobune tegi vahepeal hüppeid, et näha üle viljapeade. Peale mitmepäevast uitamist lõputul põllul, hakkas ühe hüppe käigus lõpuks paistma midagi peale nisuvälja. 

Üksik hoone keset nisupõllu lagendikku. Räämas ja kõver, justkui oleks keegi ehitanud selle kiiruga ja siis unustanud. Ukse kohal rippus silt, millelt võis aimata sõnu “Veganpitsabaar.” Hobune tundis toidulõhna, midagi veidrat ja samas kutsuvat, mis ajas kõhu korisema.

Illustratsioon by AI

Hoone juures olid inimesed. 

Või kas olid nad inimesed? Igatahes mitte sellised, keda hobune varem kohanud oli. Nad olid liigagi kõhnad, liiga pikad, liiga suurte peadega, nende nahk oli nagu liialt venitatud üle skeleti. Eriti üle kolba. Nende suured silmad olid mustad kui polaaröö ja nad naeratasid veidra üle pealuu veniva naeratusega. 

Üks neist inimeselaadsetest viipas hobusele.

“Sa oled oodatud,” ütles ta. 

Tema hääl oli õõvastavalt soe, nagu kellelgi, kes on sulle väga lähedane. Aga ta ei olnud hobusele tuttav, hobune ei olnud teda kunagi varem kohanud. 

Hobune astus lähemale. Ta ei teadnud, miks. Võib-olla lihtsalt selle pärast, et oli kellegigi leidnud. Peale lõputul nisupõllul eksinuna uitamist. 

Õhus oli lõhn, mis tundus esmalt ahvatlev, aga muutus lähenedes iga sammuga natuke veidramaks. Eemaletõukavamaks. 

Hobune tundis järsku seletamatut hirmu ja vaatas üle oma õla, tagasi nisupõllu suunas, kuid kõrged kõrred näisid olevat sulgunud nagu betoonsein. Sealt juba naljalt läbi ei jookse. 

Kui hobune lõpuks hoone ukse ette jõudis, astusid need inimese moodi olendid ettepoole, ulatades talle midagi. Plaaditäie pitsat, kuid peal polnud midagi äratuntavat. Ja see aroom ... see oli magus, metalne, terav, väävlirikas, mädanenud, soolane, muldne ja veel paljutki. 

"Ma... ma ei söö sellist toitu," tahtis hobune öelda, aga tema suust ei tulnud muud kui tugev ja hirmunud hobusele iseloomulik hirnumine. Pea karjumine. 

“Sa sööd, kõik söövad,” ütles olend, naeratus laiemaks venimas ja kolpa paljastamas.

"Sa oled ju herbivoor; ja sa tead, et kõik saab tagasi mullaks, kust võrsuvad taimed. Ja sul on harukordne võimalus degusteerida vahe-etappi".

Betoonist aiapäkapikuga reisile

by W

Pilt AI-lt

Kui võrdlemisi soojal ajal Eestist veel soojemasse kohta reisile minna, ca nädalaks, siis millised asjad ja millises koguses leiavad koha sinu pagasis?

Lennujaamas inimesi ja nende pagasit vaadeldes tekib küsimusi. 

• Kas nad valmistuvad kõigeks: rannapeoks, lumetormiks, meteoriiditabamuseks?
• Miks nad hantlid ja betoonist aiapäkapiku kaasa võtsid; vaadates, kuis nad kohvreid lindile tõstavad, tundub, et sisu on 20+kg?
• Kas see perekond on rahvusvaheline rändtsirkus?
• Kas neil on kohvreid ja kotte enam kui reisipäevasid?
• Kas nad kasutavad reisi ettekäändena, et alustada uut elu, kusagil mujal?

Et noh, inimestel on jube palju asju. Kogemused, eelistused ja vajadused ongi muidugi erinevad. 
Minu reisikogemused piirduvad laias laastus vägagi asustatud sihtpaikade e "turistikatega". Neis müüakse nii trussikuid kui särke kui plätusid kui peaks vaja olema. Enamasti ju ei ole, asustatud kohas on soe vesi ja pesumajad jms ka olemas. 
Ekspeditsioonide ja vallutuste jaoks olen nüüd juba liiga vana ja paks, alpinisti varustust vedama ei pea.  
Ehk siis võtan kaasa pigem vähem. Et mahtuda käsipagasiga reisija alla. Ryanair ja Wizz Air on ses osas väljakutset pakkuvad, aga enamasti on alternatiive. 

Mida ChatGPT nädalase soojamaareisi osas soovitab?

Küsisin: koosta detailne nimekiri asjadest, mida peaksin kaasa pakkima nädalaseks soojamaareisiks septembri esimeses pooles; kõik peab mahtuma 8kg käsipagasisse, vajadusel saan riideid kohapeal pesta

Vastus: Muidugi! Siin on detailne nimekiri asjadest, mida võiksid kaasa pakkida nädalaseks soojamaareisiks septembri esimeses pooles, arvestades, et kõik peab mahtuma 8 kg käsipagasisse ja vajadusel saad riideid kohapeal pesta:

Riided

• 3-4 T-särki (kerge ja hingav materjal)
• 2 paari lühikesi pükse
• 1-2 kleiti või seelikut (kui eelistad)
• 1 paar pikki pükse (õhtuteks või jahedamateks päevadeks)
• 1 kerge kampsun või jakk
• 5 paari aluspesu (pesemisvõimaluse tõttu piisab vähemast kogusest)
• 5 paari sokke
• 1 ujumisriietus
• 1 paar mugavaid jalatseid (nt sandaalid või tossud)
• 1 paar plätusid (rannale ja hotellis ringi liikumiseks)
• 1 müts või nokamüts (päikese eest kaitsmiseks)

Hügieenitarbed

• Reisisuuruses šampoon ja palsam (kuni 100 ml pudelites)
• Seep või dušigeel (kuni 100 ml pudelites)
• Hambapasta ja hambahari
• Deodorant (kuni 100 ml)
• Päikesekreem (kuni 100 ml)
• Näopuhastusvahend (kuni 100 ml)
• Kamm või hari
• Raseerimisvahendid (kui vajalik)
• Väike esmaabikomplekt (plaastrid, valuvaigistid, jne.)

Elektroonika ja dokumendid

• Telefon ja laadija
• Adapter (kui vajalik)
• Pass ja ID-kaart
• Lennupiletid ja hotellibroneeringu kinnitus
• Raha ja pangakaardid
• Kindlustusdokumendid

Väike seljakott või kott päevareisideks

Muud vajalikud asjad

• Päikeseprillid
• Raamat või e-luger
• Väike vihmavari või vihmakeep
• Korduvkasutatav veepudel
• Väike pesupulber (pesemiseks hotellis)

Pakendamisnõuanded

• Rulli riided kokku, et säästa ruumi ja vältida kortsumist.
• Kasutage vaakumkotte väiksemate esemete jaoks.
• Kandke lennukis kõige raskemaid riideid ja jalatseid, et vähendada pagasi kaalu.

Loodan, et see nimekiri aitab sul pakkida kõik vajaliku ja nautida oma reisi! Kas on midagi, mida sooviksid veel lisada või täpsustada?

Päris hea tulemus AI-lt!

Ma mõned asjad jätaks maha ja puudu jäi riidest poekott, mis mul alati õlakotis on ning lamedaks ja õhukeseks kulunud "duct tape" rull ning tagavaraprillid + päikeseklipid. Ja pastakas ja paber. 

Midagi, mille peale ma ei tule, on kindlasti veel puudu?

Nt eelmisel reisil oli Maakal seletamatul põhjusel kaasas tuub tugevat liimi ja meil läks seda vaja, et apartmendi uksepiirdeliist tagasi panna. Me ei teinud midagi - see papist pressitud lohakalt piida ja makrofleksi ja küproki vahet peitev asjandus lihtsalt kukkus alla. Kolme kingsepanaelaga ei saagi seal miski püsida. Peale meid on see aastateks omal kohal...

Hiljemalt nädala pärast saan öelda oma detailse reisipagasi sisu ja kaalu. 

**************

Täiendan - pakitud

Selga läheb

• Pikad valged puuvillased kuue taskuga püksid
• Lühikeste varrukatega must-valge särk
• Pikkade varrukate must üliõhukene hõlst
• Matkasandaalid, kinnise ninaga (ainsad jalatsid, ooperisse või ööklubisse me vist ei satu)
• Aluspesu

Pagas: 1 seljakott, 1 igapäevane õlakott 

Lisaks allpool mainitule on seljakoti küljes ka Reformierakonna reklaamhelkur. Mil ei ole midagi pistmist minu poliitiliste vaadetega. Põhjus – mul on üleni must seljakott, paljudel on, ma sooviks enda oma kiirelt ja kindlalt ära tunda ning peale oravaga ja rahvusvaheliselt tuntud G4S reklaamhelkurite mul ühtegi lihtalt installeeritavat + kasulikku asja pähe ei tule.

Riided

• 5 lühikeste varrukatega särki (2 valget, 2 musta, 1 Väga Suur magamiseks)
• 1 pikkade varrukatega valge puuvill-lina särk
• 1 paar musti lukkudega lühendatavaid pükse
• 4 paari aluspesu
• 2 paari sokke + üliõhukesed sisetallad: kui mulle põrand miskil põhjusel paljajalu käimiseks ei sobi, siis tallad + sokid = kiirsussid
• 1 müts

Hügieenitarbed jms

• Šampoon (60 ml, igaks juhuks, ülejäänu saab kohapeal)
  
• Hambapasta ja hambahari
• Deodorant (50 ml)
• Kätedeso (75 ml) (õlakott)
• Pakk salvrätte (õlakott)
• Aaloega niisutav kreem (100 ml)
• Hügieeniline huulepulk (õlakott)
• Kamm ja hari
• Leht Ibumaxi (õlakott)

Elektroonika ja dokumendid

• Telefon ja laadija
• Kõrvaklapid
• Pass
• Prinditud lennupiletite ja majutusbroneeringute kinnitus
• Raha ja pangakaardid, sh mündid (kohviautomaadid, WC-uksed jms)

Muud vajalikud asjad

• Tagavaraprillid + päikeseklipid + puhastuslapid 
  
• Õhuke ja kerge 1,6 x 1m sall, mis on pigem istumisaluseks (nt rannas)
• Duct tape
• Rull niiti ja nõel
• 2 pastakat
• Koduvõtmed (lisanduvad reisipäeval)

Mille ma oma õlakoti tavalisest sisust maha jätan

Eseme, mille võib multitööriistaks lugeda, kuigi ükski tera ei ole 6cm, küll aga leiab näpits- ja lõiketangid, kruvikeerajad, viilid jms. Ma ei tahaks sellest ilma jääda, sest mul on komme postiautomaati tellitud või poest ostetud väiksemad tööstuskaubad enne tuppa minemist maja kõrval prügikastide juures lahti harutada ja pakendid kohe ära visata. Millega ma seda siis teeks? 

Mis enne lendu lisandub

• Vesi, mõneks ajaks viimane päev Tallinnas 100+ml pakendiga läbida
• Ristsõnad või muu meelelahutus
• Midagi söödavat, vinnutatud liha vms (... ma ei ole 3+ aastat Oreo/Domino küpsiseid söönud, need olid vist head)