Internet on imeline.
Mul on meeletult hea meel, et ma ei pea reaalelus tundma kõiki inimesi kes internetis elavad ja mul on päris suur hirm, et ma siiski tean nii mõndagi neist.
Surfan mõnikord lehtedel kus kummaliste inimeste kontsentratsioon on tunduvalt kõrgem kui ehk mujal. Või, noh, kus kummalised inimesed on oma pea oma kappidest välja pistnud ja jagavad omi tõdesid ainuõigete pähe.
Jah, ma tean, see on halb harjumus, aga ma tahan mõnikord tunda end targana ja see on lihtsaim võimalus. Lapsi, kellega suheldes end kohevaks ajada pole ju enam käepärast.
Et te ka valgustatud saaksite: füüsika on nõrkadele.
Päikeseküünal on märk sellest, et meid mürgitatakse. Vabandust, neid mürgitatakse. Sihilikult, otse neile sihituna. Neid pole kunagi varem olnud.
Pärlmutterpilved... oh, ma parem ei räägi. Neid pole kunagi varem olnud.
Punased loojangud, ruskavad koidikud - õudus, sest neid pole kunagi varem olnud. Soome meremeeste "Iltarusko hyvä rusko, aamurusko paskarusko!" on mingi globalistide vale.
Virmalised on ebaloomulik taevanähtus, sest neid pole kunagi varem olnud.
Päikesekoerad on ebaloomulik ilmastikunähtus, sest neid pole kunagi varem olnud. Miks halod on alati ümmargused, see on kahtlane?
Ma ootan, ma väga ootan küsimust "miks vikerkaar on alati ümmargune?"
Taevas on tegelikult imeline.
Internet on...meh.
Ma nüüd natuke aega ei lase end sellest häirida. Ennast teades: varsti leiean midagi muud sama jaburat millega end erutada.
Postitused
