Tellimus

Mida veel lisada? 

Leib - olemas. 

Tomat, sink, lõhemari - olemas. 

Singipirukad - kolm tükki. 

Saaremaa viin - olemas. 

 Kuidagi odav. Ja viin on liiga nähtaval. Vahetan kalamarja kallima vastu. Parem. Aga ikka on viin nii silmatorkav. 

Võtaks veel midagi juurde. Kemmergu loputuskasti tabletid? 

Ei, see on sobimatu. peldikupaberit ka ei saa võtta, labane. 

Nõudepesumasina tabletid. Mul pole ju masinat? Mis sellest, ega nemad seda tea, las arvavad, et on. Midagi magusat peaks panema. 

Nagu lastele või nii. Lapsi küll pole, aga seda ei pea ju igal pool kuulutama, lastega peres läheb viina ikka vahel vaja. Näiteks kui lapsed söövad kogemata liiga palju jäätist või midagi. 

Seega viis jäätist. Laktoosivaba, neid saab siis kunagi ise süüa. 

Mähkmed. mähkmeid võiks ka võtta, mähkmete ostja jätab usaldusväärse mulje. 

 Pakk mähkmeid. 

Kui on lapsed, peaks piima ka ju... Ma ei joo piima, nii kui joon, on kohe põhi alt. 

Ühe paki ikka võiks, lapsed joovad ju piima? Või ei? Ikka joovad... 

Mis see arve nüüd ongi. 

89,92 

Issand jumal küll, nii palju... Viin ei paista sealt seest väljagi. 

 Just, nii ongi hea. 

Ilus õhtu tuleb. 

Pirukad ja viin, juba ettegi mõelda on mõnus ja mitte keegi, mõtle ometi,. mitte keegi ei vaata etteheitva pilguga, et viina ostan. 

"Teie tellimus tuuakse teile kulleri poolt kella 21.45. ja 22.00 vahel. 

 Natuke hilja. Ah, las olla, peaasi, et tuuakse. Õhtu algab hilja, see-eest on mõnu ette kindel. 

Alguses kerge sumin peas, peapööritus, hing läheb kergeks-kergeks. 

Paradiis. 

 "Teie kaup, palun kirjutage alla. Ühte toodet ei olnud, raha saate tagasi" 

Ah, et ühte ei olnud. Pisiasi, ongi odavam. 

 Kohe hakkab pidu. Kohe. Kohe... 

Nii. 

Nõudepesuvahend. Kahju, see oleks võinud puudu olla, nii pagana kallis. Mähkmed. khm. Piim. kurat, selle võiks kohe kraanikausist alla valada. Sink. korras. Tomat, kalamari, leib. pirukad. Jäätis. 

Viin. 

Kus viin on? 

KUS VIIN ON? 

Ja kuhu ma need kuradi jäätised panen, külmkappi ju ka pole?

Jutujaht 14

 

Marca poliitikud möllavad edasi:

Eks ole...tuttav hetk

Teen nägu, nagu...

Ma olen keset olukorda, kus suur hulk inimesi, kelle töö sõltub organisatsiooni sisevõrgust on oma töövahendist ilma jäänud. Ajutiselt muidugi, ei midagi igavest nagu alati. 

Ekstraverdid suhtlevad teistega. SUHTLEVAD. Räägivad juttu, käivad ringi, naeratavad ja vaatavad silma. 

Introverdid teevad näo, nagu oleks neil mingi oma arvutis olev dokument täita või mingi tähtis telefonikõne pooleli. 

Ma ei ole kõnede imiteerimises eriti osav, ma kirjutan. Kõrvaklapid kõrvas, puhkava mõrra nägu ees. Juba on neid, kes mu toast läbi käivad, vaatavad, et “sa oled hõivatud?” ja kaovad, head inimesed. 

***

Hakkasin natuke remonti tegema, pigem pole see remont vaid hügieeni küsimus – lagi, seinad, aknad-uksed. 

Pühapäeval olin enda arust väga tubli. 

Esmaspäeval olin tubli. 

Teispäeval ma vähemalt proovisin. 

Neljapäeval… äh. 

Miks keegi mulle poes ei öelnud, et paarikümne ruutsentimeetrise seinadefekti katmiseks ei ole vaja kolme liitrit pahtlit? See on üks rumalamaid oste, mida viimasel ajal teinud olen. 

Ehk on  kellelgi teisel vaja. 

Keegi?

Kui pole, hakkan seda igapäevases kosmeetikas kasutama. 

Kas ma olen juba maininud, et mu kosmeetikakott (jaa, mul on seline!) oli lõpuks nii räbal, et võtsin end kokku ja viskasin selle minema? 

Nüüd on mu kaunistusvahendid kotis sildiga “autoapteek”. 

Oli ka viimane aeg asju oma õigete nimedega nimetada.