Alguses oli talv.
reede, 27. detsember 2024
Sinine
kolmapäev, 25. detsember 2024
Kuusevahetuspäev
Mul oli väga rikas lapsepõlv.
Kellel veel on lapsena olnud kodus igal aastal vähemalt kaks kuusepuud? Igal aastal!
Täna on kuusevahetuspäev. Hommikul, mõnikord juba öösel kiirustas ema kuuselt ehteid ära korjama, sest hommikul tegi isa esimese asjana akna lahti ja viskas jõulukuuse välja. Ei, kuusk ei pudenenud veel okkaid ega midagi, lihtsalt see oli jõulukuusk. Isa oli tubli kommunist ja jõulude tähistamine käis kõigi tema uskumuste vastu. Kuusk, mis selles saturnaalias osales oli rüve, selle kuuse olemasolugi oli rüve, ime, et see siiski olemas oli. Ei mingeid jõulukinke muidugi, aga neist me puudust ei tundnud.
Jõulukuusk välja. Samal õhtul toodi tuppa neitsilik näärikuusk. Too oli vähemalt kinkide peitmiseks kõlblik.
Terve päev oli täidetud vanemate vahele tõmmatud kujuteldava okastraadi eest põiklemisega. Väiksematena ei tulnud me sellega toime, siis me nutsime. Päev otsa, uue kuuse tuppajõudmiseni me nutsime ja nutsime ja nutsime ja kui kuusk oli jälle toas ning me seda, lapsed lohutunult, isa võidurõõmsalt, ehtisime, nuttis ema.
Igal aastal. Sel päeval.
Häid nututuid pühi.
esmaspäev, 23. detsember 2024
Tüdimuse epitsentris
![]() |
Pilt by AI |
pühapäev, 22. detsember 2024
Eilne roll: päkapikk, laternaga
Täna on natuke tampidasaanud tunne, eile ei teinud küll midagi ülirasket, aga ilm oli nagu oli ja mu füüsis on nagu on.
Kuigi-kuigi! Poolteist-kaks aastat tagasi ei oleks ma eilsega võrreldavale tempole vastu pidanud, paaritunnine hoogne kõnd oleks olnud päris kole väljakutse. W mäletab kindlasti kuidas ma eelmise aasta septembris Skansenis mäest üles ei saanud ja iga istumisvõimalust ära kasutasin, oli siis tegemist pingi, kivi või aiaga. Õudne.
Eile käisin Matkafy laternamatkal (mis suureline nimi linnajalutuskäigu kohta) "Tartu ja kadunud vanalinn". Väga hästi läbi mõeldud ekskursioon, vahetpidamata rääkiv noor ajalooüliõpilasest giid Mattias (Mathias? Mat..?) ja võimalus peas hajusalt vedelevad faktid Tartu ajaloost siduda konkreetsete paikade, majade, tänavatega. Inimestele jagati lällarid, giid kõndis ees ja rääkis ning ka pikaks veninud seltskonna viimased kuulsid tema juttu valjult ja selgelt. Ei mingit "nüüd kõnnime selle kivi juurde, ei-ei, ootame kuni kõik on kohal ja siis näitame näpuga "näe, kivi!" , vaid kähku ja käigu pealt, tänu raadiosaatjatele oli kuulda kõigile korraga ja kõndimise ajal. Giidil igatahes jutus vahesid ei tulnud ja huvitavaid fakte tuli nagu vihma. Pärisvihma tuli ka ja tuul oli kole, ilma tellimisega me muidugi rahul ei olnud. Kellele kaebus esitada?
Aga Matkafy laternamatkad: soovitan soojalt!
***
Iseendale (noh, et pärast vaadata ja ennast kiita):
Vahepeal on käidud veel Pärnu teatrimajas Kellerteatri Hiirelõksu vaatamas, Tallinnas linnaekskursioonil - minge teie ka, tervet vanalinna niikuinii ühe korraga ei näe, maisilabürindis (oeh, see oli tõesti ammu), Glenn Milleri geneerikorkestrit kuulasin, Kadrioru lossis käisin kontserdil (seal ma imestasin: miks Eestis kasvanud-õppinud laulja räägib oma põhiliselt eesti pensionäridest koosneva publikuga ainult vene keeles? Miks?), Torma glämpigukülas plastmassloomi (veider kogemus) vaatamas ja hanesid ning koisid söötmas. Nimekiri on täiesti vales järjekorras ja puudulik, tühja sellest.
reede, 20. detsember 2024
Unejutt nr15
kolmapäev, 18. detsember 2024
Unejutt nr 14
"Lörr..."
esmaspäev, 9. detsember 2024
Peo lõpp
neljapäev, 5. detsember 2024
Ära ole...
Ma pole jõuluinimene, pange selle nimetuse alla mida iganes te jõuluinimese all mõtlete. Tuled, kingitused, küünlad, ehted, piparkoogid, päkapikud, veel kingitusi, kirikus käimine, kaartide saatmine, KINGITUSED, poseeriv heategevus ("Kas te nägite, ma viskasin kümme senti korjanduskasti? Nägite??") ...nimekiri on pikem.
Aga mul on oma jõululaul.
Kes ära arvab kus minu töölaud kontoris asub võib seda laulu kaks korda kuulata.
Nii, et... Kel vaja, see tähistab, mina pole....
kolmapäev, 4. detsember 2024
Enese kaotamine või (taas)leidmine
by W
Võiks öelda, et ma olen üsna pika taibuga.
Kõik jõuab mulle lõpuks kohale küll, aga alles siis kui kõik teised on juba asja ära lahendanud või toimetanud ja muude teemadega edasi läinud.
Maakas võib kinnitada, et ma isegi tigude paraadile jõuaks alles siis kui see ammu läbi on.
Täna oli üks krdi kummaline päev.
Ma ei pidanud töö otstarbel kodust välja minema ja sattusin juba hommikul mingeid advendi- ja jõuluteemalisi blogipostitusi lugema. Uudiste portaalides ja YT-s aga vilkusid ikka veel musta reede reklaamid. Väga pikk reede. Üldiselt ma reklaame, eriti must reede ja küberesmaspäev jms ei vaata, sest kõik teavad, et need on sügavad sünged augud, kuhu põhja isegi Alice ei jõua.
Aga.
Igatahes otsustasin ma enda kohta kärmelt, et võtangi nüüd tempo üles ja teen juba peaegu, kohe ja täna, jõulukingid ära. Iseendale. Et ma nii veebruaris iseenda peale solvuma ei peaks, et "jälle unustasid!".
Mida ma tahan?
Rohkem rahu ja vaikust.
Otsustasin, et ma hakkan veel enam pingutama selle nimel, et tänapäevasest ühiskonnast rohkem irduda.
Kustutasin oma Facebooki ja Instagrami kontod. See nõuab guugeldamist ja pusimist.
Kes sai kõige enam laike või kes on jälle end müünud millegi imeliku reklaamimiseks või kes täna punasest kapsast ägeda lilla salati tegi - mind ju tegelikult ei huvita. Miks peakski? Keda minu seenekaste huvitab?
![]() |
AI nägemus sotsiaalmeedia süngusest |
Üks asi, mis mind on alati seganud FB ja Insta puhul, on see, et inimesed ootavad pidevat kohalolekut. Nagu toksilise keskkonnaga töökohas. Ja siis on ise koguaeg kohal. Kõik need üritused ja sotsiaalsed kohustused (postitamine, kommenteerimine, laikimine), mille eesmärk on olla "nähtav" ja "aktuaalne". Pingeline ja tüütu ju?
Mina ei taha seda mängu mängida.
Kui sa tahad teada, kui ägedad sokid ma ostsin või mis oli mu õhtul mu taldrikul, siis sa tead, kust ja kuidas mind leida. Aga sa ei viitsi... ja olgu siis nii.
Seejärel tahtsin inertsist ka TikToki konto kustutada, aga selgus, et mul ei olegi seda. Õigemini ma kustutasin selle juba ammu. Snapchat - kontrollisin, ei ole iial olnudki.
Ja siis oli korda ajada veel see maha magatud must reede.
Sest mind tabas üht reklaami nähes mõte: "Aga miks mitte omale hoopis domeen osta?" Just, domeen! Iseendale. Järgmisel hetkel oli domeen soetatud ning aastane majutus ka tellitud.
Nüüd ma siin istun, vaikuses. Ja oma uue plaaniga ei ole veel päris valmis. Et mida ma sellise igandiga, nagu personaalne veebileht, täpselt peale hakkan. Aga mul, ilma sotsiaalmeediata, on nüüd rohkem aega ja kontrolli oma elu ja aja üle, nii et ... küll ma selle, kuidas oma rahuoaas täita, välja mõtlen.
Mul on, jääb edasi:
- YT, ma olen sõltlane
- Twitter, kasutan harva; uudiste otsingumootorina kui mulle vajalik info veel mujal ei kajastu
- Reddit: ainult loen endale huvitavaid teemasid
- Telegram, 1 kanal, ainult loen (kirjutada sinna ei saagi)
- Discord, kuhu ma satun 3-4 korda aastas kui endal midagi küsida on vaja
- blogid
teisipäev, 3. detsember 2024
Iga-aastane niuniu
enne kui Fenrir ta õgib;
see tüdruklaps jätkab, kui jumalad hääbuvad,
edasi ema teekonda.