Unejutt nr7

Kaugel-kaugel maal kuhu ei vii ükski tee, ei sõida ükski rong ja millest isegi lennukid lendavad üle ainult siis kui udu on liiga paks ja lendurid lihtsalt rajalt eksivad, elavad pandad. 

 Ära sega vahele! Ah, et sa tead, et pandad elavadki mägedes? Et see on üldteada asi? Nepaalis elavad? Kõike sa ka usud. Nepaalis elab neid ka, eksole, kui sa Eestis puu otsas papagoid kohtad kas sa siis ütled, et papagoid elavad Eestis? Ei, sa ütled, et näe, üks papagoi on ära eksinud. 

 Pandadega on sama lugu, nad eksivad mõnikord ära. 

 Päriskodu on neil kohas kuhu inimene veel sattunud pole. 

Kuidas ma tean? Lihtsalt tean. Ära ole ninatark.

 Pandade päriskodus paistab alati leebe päike, peaaegu niimoodi paistab, et isegi ööd on valgevõitu. See päike ei kõrveta vaid teeb pai. Pai saavad kõik lilled ja neid on seal palju, ojad on päikesest sillerdavat täiuslikku vett servani täis ja kivid on nii pehmed, et sel maal ei saa isegi kukkudes haiget. 

 Kivid ei saa pehmed olla? Saavad! Mida sa pärid: kuidas ja kuidas...sest ma ütlen nii! 

 Kogu maa on nii ilus, pisiasjadeni täiuslik, et pandad ei taha sealt söömiseks midagi murda. No kuidas sa rabistad õitsevast põõsast oksa välja, et seda närida? Oksa asemele jääb tühi koht, nii pole ilus! 

 Mis bambus? Pandad ei söö muud kui bambust? Ära seleta, võibolla need ära eksinud karud jahvatavad ainult suusakepipuu lehti, aga oma kodus söövad nad....ei, nad ei söö lilli. Ei söö, sest muidu oleks põõsad koledaks näritud. Ah, et mida nad söövad? Ära päri nii palju! Hea küll, kui sa nii väga teada tahad, siis pelmeene söövad! 

Kustkohast? 

Püüavad! 

 Pelmeenid on tegelikult rändlinnud, meile pole sellest räägitud. Eks nad on natuke teistsugused on kui tavalised rändlinnud kes sügisel plagama panevad ja kevadel tagasi hiilivad, pelmeenid nimelt uhavad vahetpidamata edasi-tagasi. Nii kui pelmeeniparv mõne restorani kohalt üle lendab, nii on peakokad katusel pelmeenivõrkudega ootamas. Tead küll, poes nimetatakse neid liblikavõrkudeks. 

 Aa, pandad.

Pandad, jah, söövad pelmeene. Pelmeeniparv lendab alati lärmakalt. Klassikalise kujuga pelmeenid lendavad vihinal, pepukujuliseks vormitud pelmeenid mõnikord põrisevad aga jahukotti meenutavate hiina pelmeenide ülaosa vilistab tuule käes kiledalt. Niipea kui pelmeeniparve lennuhääl kostma hakkab on pandad puulatvades ja taovad käppadega pelmeene alla. 

Oh, neid pudeneb hulgi! Kui näib, et maas on juba piisavalt pelmeene või kui parv liiga kaugele lendab lähevad karud sööma. Viskavad külili sametpehmetele kividele õitvate lillepõõsaste keskele varjuliste puude alla ojakaldale ja söövad. 

 Ja söövad. 

 Ja söövad. 

 Ja söövad. 

 Mida sa jälle teada tahad, magama ei ole aeg jääda juba...? Et kui söövad ja kõik nii ilus on, siis kuhu nad kakavad? 

 Oeh. 

 Mis tobe küsimus... Kalju serva pealt alla loomulikult. 

 Jaa, muidugi on hästi järsk serv. 

 Jaa, ma tean, et pandad on natuke kob...mittegraatsilised. Mhm, mõni kukub tõesti. Mida sa siis mõtlesid, kuidas nad Nepaali satuvad? 

 Aitab küll, mis sa oled nii uudishimulik. 

Pane pea padja peale, aga pane nii, et üks kõrv teki alt väljas on ja kuula hoolega, kui vihiseb, siis on klassikalised pelmeenid ülelennul, mäletad? 

Ma võtan õige oma liblika....pelmeenivõrgu, täna öösel peaksid hinkaalid tiirutama. Või jääks magama?