Lehed

kolmapäev, 13. november 2024

Unejutt nr3

 

Elas kord. 
Elas kord mammi, kellel oli mitu hobi. 
Ta armastas filmides pisikesi otsi teha.
Talle meeldis pannkooke küpsetada.
Ta armastas ringi tuuseldamise ajal kanda alati ühte kindlat kõrget kübarat
Tal oli lemmirott, keda ta kunagi üksi ei jätnud, isegi filmi vedas ta oma Larissakese kaasa.
Elas kord mammi kellel oli pisike saladus.
Tal oli eriline nõrkus võrksukkade kandmise vastu. 
Pika seeliku alt ei olnud niikuinii näha millised sukad mammil jalas olid, seega ei olnud tal vaja karta kellegi viltusi pilke või seljataga sosistamist. Lisaks ei ole vähemalt selle loo puhul tema salanõrkus üldse oluline, tilluke vürtsikas pliiatsijoon pildi tagaküljel, ei enamat.


Filmivõtete ajal oli mammiga sõbraks saanud kummalise väljanägemisega näitlejate paar. Hiidkõrvadega krokodill, kelle nimi oli Gena ja suurt kasvu roheline sell, kelle nimi oli Potsataja. Filmis mängis Potsataja krokodilli ja Gena Potsatajat, kuna närviline režissöör, kellel oli millegipärast keeruline r-tähte välja öelda, pudistas juba esimesel, prooviesinemiste päeval, et "Klokodilli välimus ei vasta Potsataja tüpaažile ja Potsataja välimus sobib suulepälaselt klokodilli lolli!"
Kuna tegu oli ikkagi väljaõppinud näitlejatega ei olnud ei Potsatajal ega krokodillil raske teineteist mängida. Kübaramoor mängis rohkem nagu iseennast ja Larissa oli lihtsalt külalisesineja. 
Film oli menukas, sellele tehti mitu järgnevat osa ja pärast esilinastusi kogunesid näitlejad Kübaramori korterisse järelpeole. Isegi režissöör kutsuti kaasa, küll ta oli õnnelik, sest iga kord küpsetas Kübaramoor pannkooke. Kübaramoori erilise retsepti järgi tehtud koogid olid väikesed, ümmargused ja krõbedate servadega. 
"Palun pane mulle taldlikusse see ümmalgune hästi klõbeda selvaga pannkook!" küsis režissöör iga natukese aja pärast ja kellelegi ei olnud kahju talle kooki anda. Juba pärast teise filmi esilinastust oli näha, et režissöör oli kopsakam kui enne ja neljanda filmi järelpeo alguses ei mahtunud režissöör enam Kübaramoori pisikesse Mustamäe kööki ära. Gena ja Potsataja istusid köögis ja nosisid vaikselt, aga režissöör laiutas elutoa diivanil.
Nii ta siis istus seal ja hõikas ikka ja jälle:
"Palun ühte ümmalgust ja klõbeda selvaga kooki maasikamoosiga!"
Kübaramoor sügas taignakulbi varrega läbi seeliku võrksukkadest sügelevat kintsu ja viis taldriku koogiga tuppa: "Ole lahke!"
"Palun ühte ümmalgust ja klõbeda selvaga kooki tiklikeedisega!"
"Aga palun!"
"Palun ühte ümmalgust ja klõbeda selvaga kooki õunapüleega!"
"Miks mitte!"
"Palun ühte ümmalgust ja klõbeda selvaga kooki pohlamoosiga!"
"Võta heaks!"
"Palun ühte ümmalgust ja klõbeda selvaga kooki balbalissivahuga!"
"Head isu!"
"Palun ühte ümmalgust ja klõb........

Magad juba?




9 kommentaari:

  1. Ei saa magama jääda, ootan järge! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Järge ei tule, tulevad teised jutud. Näis, kas saan kuu täis kirjutatud.

      Kustuta
  2. Vastused
    1. Nüpd on juba hilja silmi kinni panna, oota järgmist unejuttu.

      Kustuta
  3. Aga cappuccino-vahukoore, guacamole-lambajuustu-pärlsibulatäidise ja raclette's grillitud rabarber-rambler-gaarneeringuga ja vernoni veini kastmes?

    VastaKustuta
  4. Vastused
    1. Edasi ei saanud midagi, Kübaramoorist sai kuulus suunamudija, režissööri kolesteroolitase läbis troposfääri, Genast sai torulukksepp ja Potsataja läks pinsile.
      Viiendat filmi ei vändatud.

      Kustuta
    2. Hoopis Gena jäi väljateenitud tasustatud vanaduspuhkusele:)

      Kustuta
    3. Eks see on vana lugu ka, palju vett on vahepeal merre voolanud...

      Kustuta