by W
Noh, ma ei ole nii naiivne, et arvaks, et prügi sorteerimine meid kõiki õudsest surma suremisest päästaks ja Tasmaania tiiger ja mammut jälle välja ilmuks. Või et imelikud ilmastikunähtused kaoksid.
Aga.
Esiteks ei ole seda raske teha.
Ja teiseks, asjad, nagu harjumuste muutumine, algavad kusagilt. Väikselt ja vaikselt.
Ilmselt kusagilt mujalt kui minu kortermaja prügikastidest.
Ja taban siis bioprügikonteineri juurest vanaproua, kes oma kardulakoored kilekotis konteinerisse saadab. Samasuguste kilekottide juurde.
Kuna ma ei ole viimased paar päeva just eriti heas tujus, siis tundsin, et ei saa silma kinni pigistada - siin saab õigustatult tüli käima tõmmata!
Et noh, kus on austus looduse vastu, kus on meie vastutustundlikud ja rohelised tulevikuplaanid?
Seletasin kannatlikult, et sinna kasti käivad vaid asjad, mis komposteeruvad ja proua tundus isegi juba aru saavat, kuid siis rikkus kogu Püha Ürituse järgmine vanamutt. Too oli juba teisest puust. Või pigem samast materjalist, mis tema arvates kompostikõlbulik sätendav kastekann.
Ja mõistlikust prouast sai ka järsku tige vanamutt. Neid oli juba kaks ja kohe kombineerus minu vastane korralik vanakooli sõjaplaan.
"No mida mina hakkan siin mäkerdama, nagunii läheb ühte autosse!"
"Autodel on tegelikult eraldi kambrid bioprügi jaoks, ühte autosse, aga ikkagi eraldi lähevad."
"Kas ma pean sinu arvates oma ühetoalisse korterisse prügimäe tegema või, kõikide nende prügikastide jaoks?"
Mooril oli selline metalne pilk ja ähvardav toon, et hetkel kui ta loobus oma teraskastekannu komposteerimisest, tekkis mul hirm, et ta hakkab mind selle asjandusega, enne õigesse kasti viskamist, ribadeks riivima. Teine tädi läks ka sellist nägu, et kohe saan vihmavarjuga üle küüru. Ja see oli selline suur sinine vihmavari, mida kokkupanduna ka jalutuskepina saab kasutada.
Kuna ma ei teadnud, kuhu kasti see vihmavari peale puruks peksmist rändaks, otsustasin kapituleeruda.
Postitused
Ma ei saa väga üldistada tegelike numbrite järgi, sest ei tea neid, kuid millegipärast on jäänud silma, kuidas vanem põlvkond üsna ükskõikselt sellesse sorteerimisse suhtub. Ning see "kõik samasse masinasse" jutt on ka väga tuttav. Lihtsalt tüütu. Muidugi lisab tuld juurde aegajalt meedias läbi käinud jutud, kuidas prügi on sorteeritud, aga tegelikult jõuab ikka prügimäele või ei tea kuhu. Kuidas meist küll said sellised suured prügitootjad?! Kui nüüd end tagasi noorpõlve mõelda, siis kuidagi palju vähem oli seda. Aga tarbimine oli nõuka ajal ka nii nagu oli. Sellepärast ma küll seda aega taga igatsema ei hakka.
VastaKustutaNo teatud põlvkonnas on ka hulk isendeid, keda ärritavad nt tasulised kilekotid puu- ja juurvilja osakonnas ning see on minu jaoks mõistatus, sest samasel põlvkonnal oli peamiselt paber ja klaas, kilepakend on siin kandis ju "uus" nähtus.
KustutaEt kust ja millal neil tekkis arusaam, et hunnik tasuta kilet on issandast antud õigus.
Ja noh, näha ju, kus ja kuidas see kile lõpetab.
Eriti tohmakad ajavad eramajades seda siiani ka ahju.
A see läheb mööda. Nagu ka kõik muu, nii et mu unerahu sel põhjusel ei kannata.
Töötasin omal ajal pakendifirmas ja puutusin kokku materjalide taaskasutamisega. Kui kitsas plaanis need tädid eksisid siis suures plaanis oli neil kahjuks õigus. Taaskasutusse läheb vaid 10% plastikust, veidi rohkem põletatakse, ülejäänu rändab prügimäele või ookeani. Suurt enamust plastikust kas ei saa taaskasutada või pole see majanduslikult tasuv.
VastaKustutaKonkreetsemat asjalikku infi leiab huvi korral sealt: https://www.plasticpollutioncoalition.org/blog/2022/5/16/what-really-happens-to-your-plastic-recycling
aga kontekst oli hoopis kompostimaterjal, mitte plastik. õigemini, plastik üksnes niipalju, et need tädid seda sinna komposti vahele ajasid.
KustutaJah, ma pealiskaudselt e leheartiklitest tean, et jäätmete taaskasutamine on probleem, meil ei osata isegi klaasiga midagi teha, Soome nt kasutab pea kolmandiku klaasist toorainena, Eesti 10%. Või et ka tekstiilijäätmete sorteerimisega on kohe probleem tekkimas. Või et esimese maailma elektroonikajäätmeid ladustatakse kolmandas maailmas jne. Või et olmejäätmepõletamisel on samane bio seal hulgas paras niiske nuhtlus.
KustutaAga ma olen ka endiselt arvamusel, et kõik algab kusagilt ja ei ole üle mõistuse raske ses alguses paar omapoolset lisaliigutust teha.
Viiteloo point on rohkem selles, et taaskasutusele rõhudes rabeleme vales otsas lootusetut võitlust. Tulemuse saavutamiseks tuleks hoopis tootmist vähendada.
KustutaKa seda tehakse. Kui petrokeemiast jutt, siis on ju Eestis toidupakendid, eriti lihatootjatel muutunud, muutuvad edasi. Ühekordsed plastnõud poodidest kadunud, kilekotid mitmetes kettides tasuliseks muutunud jms.
KustutaHea seegi, ja asi ju sellega ei piirdu.
see on muidugi tõsi, et kõige tõhusam on kohe algusest peale vähendada. Ja järgmiseks kasutada see liigne kraamiküllus, mis juba tekitatud on, vähemalt hästi põhjalikult ära. reduce, reuse, recycle ja just selles järjekorras.
KustutaMeie põlvkond maadleb suhteliselt enneolematu probleemiga - nimelt on paar eelmist põlvkonda suutnud nii palju tarbetuid esemeid ja prygi kokku korjata, et selle lasu sorteerimine ja koristamine võtab teinekord aastaid. Ja siis loomulikult saab isiklik tarbimisvajadus teistmoodi maandatud kui ostlemisega.
Kustutajust, keegi - kas Tavainimene? kirjeldas kunagi seda Tartu skvotterite tasuta poodi, kus noored, kes olid ettevõtmise heade kavatsustega püsti pannud, hakkasid lämbuma (ja nende skvott lõhkema) eestlaste varutud kraamitonnide all ja pidid varsti kehtestama piirangud, millal mida juurde tohib tuua. Mõned olid sinna ikka kaubikute viisi träni toonud.
KustutaAbsoluutselt!
VastaKustutaMa jaotanud juba aastaid oma prygi vähemalt 10 kategooriasse (nt biojäätmeid u 4 erinevat liiki, aga need õnneks kohapeal menetletavad - komposti, hekkideväetamiseks, kanadele ja visade taimekahjuritega bio läheb lõkkesse) kusjuures mul tuleb see muu kuhugi omal kulul VEDADA, kohe maja juures ei ole midagi, ka prygiauto tavaolme kasti järgi tulles ei pääse suurema osa aastast maja juurde, kast reisib maantee äärde. Uvitav kraam, ja seda meil jätkub, sest eelmiste põlvkondade 100 aasta jooksul loodud suured prygimäed KÕIGI kõrvalhoonete varemete taga ja sees pluss kõrgepingeliini all võsas, käib teisele poole Maa Konna Keskust, erinevad jäätmejaamad 18-20 km. Eterniidi ja klaasiga on hapu, sest mul oli kunagi sihuke mees, kes tuttavate käest vanu aknaid, suuri sandwich-plokke ja eterniiti kokku vedas ja siis neid kasutada ei osanud, tema autoraibetest lahtisaamine oli paras eepos, paraku ehitusjäätme tonnihind on ysna kallis ja klaasi ma nt kasutangi pinnasetäiteks, sandwichi lasin poisil eri materjalideks ribastada ja eterniit läheb korra aastas valla kogumiskampaania ajal nii 300 kilo kaupa. Metalli liigid on omaette nali, aga kevadel oli mul insult ja nende vedamiseks on paremat vormi vaja.
Viimaks, kui vanamutid e inimkonna tarkuse varasalv ja tsivilisatsioonid mälu, on juba nii tuima aruga, siis pole inimkonnal just palju lootust.
Mul oli äsja töö juures prügi sorteerimise koolitus ja Ragnar-Sellsi esindaja jutust tuli välja, et bioprügi võib ära visata läbipaistva plastikkotiga. Et nagunii nad sorteerimiskeskuses laotavad bioprügi lindile ja võtavad ise need kotid ära. Ning nende seisukohast pole biolaguneval kotil ka suurt mõtet. Kuna see laguneb ikkagi kehvemini kui tavaline bioprügi, sorteerivad nad need bioloagunevad kotid ka lõpuks ise ikkagi olemesse.
VastaKustutaSee on 5 a vana teema, aga meil tööl tekkis enam kui tonn biojäätmeid kuus, siis ei olnud seal muu materjal lubatud. Kas Ragn-Sells või Keskkonnateenused, ei mäleta.
KustutaAga korterelamute kõrval on bio- ja olmekonteinerid kõrvuti, mu meelest ei ole keeruline seda kilekotti ise tühjaks valada ja kõrvalkonteinerisse panna? Ja miks läbipaistev plastkott kui nad on neid valmis eemaldama, et läbipaistmatust kotist surnud jänest, mis iseenesest on ju bio, välja koorides ei ehmataks?
Biolagunevad kotid ei lagune jah sama kiirelt kui kartulikoored v õunad, ma tean, et 4 a hiljem on ikka kile moodi räbalaid leida.
Nüüd hakkas mind vaevama küsimus, mida koeras*taga tehakse, on ju eraldi prügikastid, mille kohalt saab ka kotte ja ekskrement kotiga käib sinna kasti... anybody?
Juriidilistele isikutele on jänes III kategooria jääde...
Kustuta