Duaalne

 

Üksikud kohtumised pargis, korraldamata ja juhuslikud, olid midagi, mida nad mõlemad hingepõhjas hindasid.  Maailm oli hulluks läinud, mõlemad teadsid seda hästi, aga seda teadmist jagada ei olnud kellegagi. Ainult need kohtumised pargi kaugemas nurgas, kuhu nad jõudsid pärast oma kaootilisi uitamisi linnadžunglis. Pargi kaugem nurk, põõsaste taga olev pink, mida isegi joodikud ei olnud üles leidnud, üksikud vahetatud laused kommenteerimas maailma hullust ja meeleheidet. 

Lohutav leid kõledas inimmassis.

"Inimesed on hulluks läinud!"

"Nad on seda kogu aeg olnud"

"Jah"

Pikem ohkas südamest, lühem vaatas tardunud pilgul taevasse.

"Varsti on valimised, ma ei taha isegi teada keda see lollikari valib..."

"Tõepoolest, igasuguseid sinna pääseb. Häbi lihtsalt riigi pärast"

"Nii on"

"Mõnikord ma mõtlen, et miks valitakse vaenlasi, miks neil lastakse oma veendumusi sel moel levitada, kas tõesti ei saa midagi teha..."

"Jah, vaata või seda kuidas haigustesse suhtutakse, täielik hoolimatus!"

"Nõus, nii nõus,  inimeste tervise asemel valitakse raha"

Pikema silmad olid klaasistunud ja pilk maha suunatud, lühem ragistas närviliselt sõrmenukke.

"Hullud teevad seda"

"Rahaahned hullud"

Rahu oli nende kahe vahel, harva kui kumbki leidis kedagi, kellega nii suurelt ühisosa tajuda. 

"Ilma on ka koledaks läinud"

Kohtumine hakkas läbi saama, ega palju polnud ju vaja.

"Jah, vaata neid ebaloomulikke pilvigi, lapsepõlve taevas oli ikka imeline, praegu..."

"Oh jah, lapsepõlv..."

Pead noogutasid sünkroonis. Lapsepõlv ikkagi.

"Oli tore jälle rääkida!"

"Jah, oli tore!"

Pikem pööras kesklinna poole, lühem läks vastassuunas.

***

Kodus oli vaikne,  aknad olid poolest saadik ette tõmmatud ja hubane soe hämarus mähkis tulija endasse.

Arvuti surises vaevukuuldavalt.

"Peaks ventilaatori lahti võtma, vist on tolmusevõitu"

Uudised. Näe, keegi ründas linnas politseinikku. 

"Ausõna - mul ükskõik , ametnikud said kuuli kerre? Vaadake, ametnikud, teie räpased pagulased on Euroopas nii palju vägistanud, tapnud, varastanud, et kui ametnikutont kuuli kerre saab - TÄIESTI ÜKSKÕIK!"

Jah, täpselt!

Pilk eilsetele uudistele, näe, keegi on kommentaarile vastanud, ahah, või talle ei meeldinud?

Värdjas.

"Kle, sa oled ise nii loll, et haised juba ammu, kärva maha, saab ilmas õhu puhtamaks ja debiil vaevast lahti!"

See sai nüüd küll hästi öeldud!

Jälle uudistes mingi lollus läkaköha kohta. Usume - usume!

"Peame selge peaga vaatlema neid sündmusi ja aru saama kelle huvides selline manipulatsioon on käima lükatud. Köh..Big Pharma..köh.."

Veel siia-sinna...

"Inimesed, avage ometi silmad!"

"Lambakari, paras ongi, kui välja surevad"

Tänane jalutuskäik oli kuidagi innustavalt mõjunud, näpud lausa lendasid.

***

Kontoris oli valge, õues puuduvat päikest asendasid nii lae-  kui laualambid ja arvutite siravad ekraanid. 

Hea, et vormi ei pea kandma, ametil on omad hüved. 

Kommentaarid hommikuse artikli all.

"lööge see nael ministri kirstu, ma olen nõus kirstu sisu eest hoolitsema!"

Selle kustutan küll ära.

"...mul ükskõik , ametnikud said kuuli kerre?.."

Sõnavabadus? Üle piiri?

Kustutatud. 

"...kärva maha, saab ilmas õhu puhtamaks "

Jajah. Sõnavabadus, pole siin millestki kinni haarata.

"Avage ometi oma silmad!"

Sellised ajavad naerma.

Huvitav, kas see nimetu tuttav pargis ka naeraks? 

Sellised kohtumised annavad särtsu juurde.

Ja lootust, et kõik polegi nii lollid...

**

*Kommentaarid on otse meediast, neid olen minimaalselt muutnud.