Nüüd hakkan rikkaks

 

Mõtted on ikka viimases puhkuses kinni. Oli ikka üks hea asi küll, pole midagi teha.

Ühel hilisõhtul jooksime tänaval kokku stiilipeole tõttavate noortega, esimesed pidulised ajasid mind segadusse - kas tõesti keegi lippab veel nii hilja rannast hotelli, seljas ainult kolm riidetriipu , aga õlal korralik pisitilluke teatrikott? Teise, juba suurema seltskonnaga kohtudes hakkas aeglaselt peas selginema mõte, et selline riietus on taotluslik ja kui järgmised tänaval vastutulijad, nii noored naised kui poisikesed,  olid samuti isegi ranna jaoks mõnevõrra napilt riietatud jõudis kohale mõte, et tegu peab olema mingi stiilipeoga. 

Mine või ise ka sinna... 

Oleks vast pilt - pidulistest kolm korda vanem ja kaks korda raskem mammi reivil trikooväel vehkimas. 

Pisike arutelu W-ga sünnitas idee küpsete, et mitte kasutada väljendit üleküpsenud inimeste reivist. Kolme nööbiga võidunud kittel, korralikud lokirullid, tutiga sussid. hõlma vahelt välkumas pika varrega uhutud alukad. Meeste rõivakood ilmselt maika ja sinised sitsist aluspüksid (kes teab, see teab). 

Mis muusika seal kõlada võiks? Suveniir ja Sõrajalad? Meie Mees kohe kindlasti, sellest ei pääse.

Joogid olgu vikat ja lõunamaine, sakuskaks heeringas musta leivaga.

Õu, milline bisnisplan.

Ärge siis seda pihta pange!