(by W)
Amoraalne august jäi ära. Hea teada, et oleme moraalsed ja siivsad. Seltskonnas, mida ema meile ei keelaks.
Kuni nurjatu novembrini. Sest me ju
kordame seda?
Aga sinnani on aega ja kunagine
blogosfääri jutujaht on kadunud kui vesi kuumalt pannilt. Ühes
panni ja küttekoldega.
Toit on teema, mis suurt osa inimestest kõnetama peaks ja ehk soovib keegi oma blogis või kommentaarides kaasa rääkida.
Ma olen täheldanud, et kui on raskem periood, siis jõuab mu taldrikule sageli midagi lapse- või nooruspõlvest. Nn nõuka köögist, mis vahel tänases küllusesarves kohati unustusse vajub. Heade aegade tuttavad maitsed on turvalised ja lohutavad.
 |
| Pilt AI-lt |
Searasvaga praetud kartul köögiviljahoidisega, midagi letšo stiilis.
Liha-makaroni-köögiviljasupp saiaga: rebitud saiatükid supikausis, kuni vedelikku enam ei ole. Hele ciabatta on tänapäeva sai. Ohjeldamatult maitserohelist peale.
Kuivatatud/vinnutatud kala. Need traatidele aetud soolaste särgedega täidetud aida räästaalused. Ja veidi mehaanilist tegevust, mis kohati nõuab süvenemist ja mõtted mujale viib.
2. Mida enam ei taha?
Piimasupid. Norm sai täis. Piima-köögiviljasupp on eriti jõle nagu ka piima-makaroni. PAKS piima-riisisupp, kui kõrval on kiluvõileib munaga võib kõne alla tulla.
3. Mida enam kunagi ei saa?
Vanaema porgandi-munapirukat. Ma ei söö enam ammu ühtegi porgandi või porgandi-muna pirukat, kõik on pettumus. Sh enese tehtu. Vale maitse. Latt on ja jääbki liiga kõrgele.
4. Milline toit ei maitse enam nii nagu siis kui rohi oli rohelisem ja taevas sinisem?
Elaval tulel silgurestil küpsetatud räimed/kilud. Lapsepõlves, peale saunapäeva, oli tegemist erilise elamuse ja delikatessiga. Ma eelistasin kala rabarberi- või õunakoogile. Tänasel päeval süljenäärmed kergelt kõrbenud lahjadele väikestele kaladele ei reageeri.
Kontekst on ka muidugi puudu.
5. Mida ei söö?
Maksa. Maitse on talutav, aga ma ei seedi seda ära, oraalne väljutus.
Koriandrit (veel) elava taimena. Jah, maitseb nagu Fairy, see ei ole legend.
Apelsine. Eriti. Kuigi nad on head. Suu sisemistele limaskestadel tekivad mikrohaavandid, häiriv.
6. Milline toiduga seonduv mälupilt lapsepõlvest esimesena kajastub?
Kaljavaadid ja mineraal- ja siirupiveeautomaadid Tallinnas
7. Millised toidud/toiduained, võrreldes lapsepõlvega, on igapäevaseks saanud?
Vürtsid ja maitseained: peamiselt Aasia ja L-Ameerika suunas
Oliivid
Hummus
Erinevad juustud
Postitused
Kohe peale amoraalset augusti tuleb siivas september! Püüan end novembrini vaos hoida:) Aga restil praetud räimed - just! Ehk Peipsi toidutänaval keegi tegi?
VastaKustutaOrgasmilise oktoobri jätad vahele?
KustutaNagu öeldud - alustasin vaoshoidmisega. Tegelt tahaks kangesti kribada midagi oraalsest oktoobrist:)
KustutaVaata, et sellest valesti aru ei saada. Või vaata ise edasi, mida nende vaos hoitud laulukooride ja a cappella üksiküritajatega peale hakata.
KustutaDentistid juba helistavad ja meilivad.
KustutaLapsepõlve lohutustoit: Jäätis
VastaKustutaMida enam ei taha: Pekikaste, mulgikapsad
Mida enam kunagi ei saa: Terve hulk vanaema toite
Mis ei maitse nagu vanasti: TünniKali, mitmed Kalevi kommid
Mida ei söö: Lagritsat
Milline mälupilt toidust lapsepõlves: Jäätiseputka Pärnu rannas, kaljavaat postkontori ees ja pontsikubaar samas linnas ja pisike toidupood Ringi ja Muulitänava nurgal, kust pea igal hommikul pidin midagi tooma.
Mis võrreldes lapsepõlvega igapäevaseks saanud: Banaanid, ananassid, mangod, ... kõiksugu "unistuste" puuviljad.
1. Sai ja limonaad.
VastaKustuta2. Kaneeliga piimasupp. Liiga magus, liimib keele suhu kinni.
3. Kunagi olid viinerid "pidupäeva toit". Seda tunnet ei tule enam.
4. Toored tikrid. Kuidas nad küll vanasti nii head olid?
5. Makra ja küüslauk. Aga otseselt ei sure ka, kui toit ees on.
6. Külm värskekapsasupp, millel hangunud rasvakuulikesed peal hõljuvad. Võeh.
7. Lapsena ma ei tahtnud piimasuppi, nüüd palun kallake see mulle künasse, ootan, lusikas püsti. Aga soolane, mitte magus!
Kohast lugemist laiast maailmast - tänane Redditi toidu-lõim. "Millist lapsepõlve toitu te enam ei taha?" Väga mitmekesine.
VastaKustutahttps://www.reddit.com/r/RandomThoughts/comments/1ezuzb0/what_is_a_food_you_were_forced_to_eat_so_much_as/
Keegi söötis oma lapsi durianiga?
KustutaJa noh, makaronid tuunikalakonserviga - seda peab oskama teha, muidu saabki psühhotrauma.
Sõin üleeile pannkooki tuunikalakonserviga (Järve Selveri Ampsu kohvikus), üsna maitsev oli.
KustutaDurianist. Hakkasid meie lapsed ükspäev lasteaeda minema, kui naabermaja proua neile üle värava mingi asja kätte surus, söögiks. Selgus, et kookosekoor. Nende lastel olla igapäevane maius - nad on aastaid Eestist väljas elanud. Meie omad ei osanud selle tükiga aga midagi peale hakata. Miks ei võiks lõunamaa lastel durian tavaline toit olla...?
Võib.
KustutaNagu ka surströmming.
https://www.youtube.com/watch?v=_urd76TiJ7U
1. Lohutustoit lapsepõlvest - kanasupp
VastaKustuta2. Ei taha - hm... jäätis
3. Enam ei saa - arvan, et kõike saab, aga saamata jääb lapse-aegne emotsioon. Nagu Kaamos ees ütles: viiner oli piduroog, nüüd odav kõhutätja, kui muud teha ei viitsi
4. Mis maitseb teisiti? - kõik maitseb teisiti
5. Ei söö - väga väheseid asju ja ükski neist ei tule praegu meelde. Pekk? Hapukapsast ei armasta, aga söön. Maitse on kindlasti snoobimaks läinud mitmes kohas.
6. Mälupilt - isaga Majaka tänava sööklas (Pallasti nurga lähedal)
7. Igapäevaseks - kõik eksootika ja rahvusköögid, üksikutest maitseainetest suši ja pokeni.
Mingid asjad on veidral kombel samad ka. Keskkoolis üks tüdruk rääkis, et ta armastab kodus ise teha idamaiseid toite, näiteks hiina omasid. See kõlas mulle (vaeste nohikintellientide perest) nagu ulme. Eelmisel sügisel nägin oma silmaga, kuidas sama tüdruku praegune mees päris Hiinas (Yangshuos) maitseainepoes kiloga eri möginaid ja pudinaid kaasa ostis. Ju siis meeldib endiselt.
Mul ei ole eriti teravaid lapsepõlve toidu muljeid. Ei saanud ma traumat kooli sööklast, ei tehtud kodus erilisi hõrgutisi, ei olnud perel põlvest põlve antavaid retsepte. Nälga ka ei mäleta, ei nõuka ajast ega sellest vahepealsest.
Jäätis - njaa, ma söön jube harva, mõnigi aasta jääb vahele. Ja Eestis ostes eelistan ma paraku Soome tootjaid, sama on šokolaadiga.
KustutaMul ei ole aimugi, kuidas eristada eesti ja soome tootjate jäätist :(
KustutaIngman kaubamärk ja logo. Nende toodang on kuidagi pehmem ja kreemisem.
Kustutahttps://logos.fandom.com/wiki/Ingman_(ice_cream)
Ma lugesin teatava üllatusega: 7. Igapäeva seks - kõik eksootika ja rahvusköögid :D
KustutaLohutustoit lapsepõlvest - jäätis näiteks. Ise küpsetatud kook. Kaneeliga ja suhkruga muna-piimasegus leotatud ja praetud saiaviilud. Piima-klimbisupp.
VastaKustutaEnam ei taha - magus piimasupp. Soolast söön ikka hea meelega.
Enam ei saa - vanaema tehtud maksapasteet, porgandipirukas. Ema kapsarullid.
Maitseb teisiti - Kalevi kommid. Kamašokolaad. Kali.
Ei söö - lagrits, tarretised, kummikommid. Austrid jms molluskid.
Mälupilt - vanaema tambib herneputru. Pontšiku baar Tartu raekoja platsis. Vanaema küpsetab puupliidil pannkooke, hagude põlemise lõhn.
Uus igapäev - juustud, millest ei ole osanud undki näha. Banaanid, mandariinid. Rapsiõli (ja oliiviõli) searasva asemel.
Õigesti tehtud kaparullid on väärt 4.9 Michelini tähte.
KustutaVeel:
VastaKustutaPärnaõietee - lapsepõlves sunduslik ravim külmetuste korral, ei salli silmaotsaski.
Õuna-arooniamoos - sõin siis heameelega ja söön / teen nüüd ka.
Nii erinevad maitsed: üks väheseid teesid, mis meeldivad on pärnaõietee - siin paras haruldus, saksa poest sain viimati. Jasmiinitee on ka hea.
KustutaMul kasvab oma hoovis kõige õierohkem pärn, mida ma oma elus näinud olen - vana talulauda kõrval, aastakümneid läks lehma sõnniku ramm otse ta juurtele. Selle suminat on õite ajal kuulda kaugele. Pärnaõietee poest ostmine tundub... no ei tundu üldse, sedaviisi ei tehta lihtsalt :)
KustutaMa võtaks nurmenukutee.
KustutaMa joon talviti kummeliteed. Lihtsalt niisama, sest maitseb.
KustutaMinu jaoks seondub kummelitee silmade puhastamisega põletike korral, nii et mul on keeruline seda seespidiselt tarbida.
KustutaA kummeliga ei peaks põletikulisi silmi puhastama, pigem kodune füsioloogiline lahus kui kohe apteeki ei pääse.
Lahe teema.
VastaKustuta1.Lapsepõlve lohutustoit - muidugi jäätis. Sest maakohas seda ei saanud, pidi linna sõitma. Ükskord sõin seda nii palju, et hakkasin oksendama. Oli mindi vahvlijäätis kassipildiga pakendis. Pärast seda armastasin jäätist veidi vähem
2. Sama lugu- ei taha enam ei jäätist ega kooke.
3. Enam ei saa kunagi isa soolatud ja oma sutsusaunas suitsetatud sealiha. Nii head pole ühestki turust ega poest enam saanud. Parajalt soolane, suitsusauna lõhnaga ja pehme.
4. Mis ei maitse enam samamoodi. Jah, viinerit ei saanud lapsepõlves kunagi, hea juhul sardell ajas asja ära. Näiteks meenub ülikooliajast sardell hapukapsaga Raekoja platsi mingist toidukohast. Oli hää, aga nüüd küll ei tahaks. Ja Kasekese kommi maitse pole enam sama. Kui see esmakordselt tuli, kilo maksis 2.80 rubla, mis oli üsna kallis, siis see oli imehea. Mitte ainult sellepärast, et harva sai. Tõesti oli palju rohkem kakaomaitsega,kui praegune.
5. Ma söön enam-vähem kõike. Võib-olla tõesti ei lähe seapekk või muud liiga rasvased söögid, samuti mitte makaronid ehk peenema nimega pasta. Magusa soolikas on ka kokku kuivanud, magusat söön väga vähe.
6. Lapsepõlvest meenuvad samuti kaljavaadid ja gaseeritud vesi, aga seda sai siis, kui linnas käisin. Kodusest lapsepõlvest meenub värskelt praetud sealiha, mida mu isa oskas imehästi valmistada. Ideaalis käis sinna juurde vaarikavarretee, kui olin tulnud just suusatamast ja kurk oli veidi külma saanud. Ja siis pressitud kakaokuubikud, mis olid imemaitsvad.
7. Neid toite, mida tookord polnud või mida ei osanud tahtagi, on väga palju. Esimene imeasi, mis tuli koos iseseisvusega, oli banaan. Nüüd söön seda väga harva. Muidugi uuendasid mu toidulauda kõikvõimalikud Hiina, Tai ja India maitsed, neid armastan siiamaani. Aga aeg-ajalt tahan ikka hakklihakastet kartuliga kah. Kusjuures juustude valik on tohutult laienenud, ja näiteks õllede oma ka . Vanasti ei joonud ma ei Moskva ega Zigulli õlut, muus ju polnudki, aga tänapäevaseid õllesorte degusteerin mõnuga.
Oli ikka muud õlut ka. Ma ostsin igal võimalusel Saku Heledat. Muidugi kallim kui zhiguli (50 kop vs 33 kop kui õieti mäletan) aga maitse oli täiega seda väärt.
KustutaIngveri ja/või laimiga õlled on head.
KustutaAga keegi võiks öelda ühe hea Eesti väiketootja õlle. Laager/saison tüüpi. Palju humalat või väga röstitud linnased ei ole minu teema.
5+ aastat tagasi oli mul periood, kus ma väiketootjaid katsetasin ja ma olen kas snoob või pigem hoopis odava labase maitsega harjunud, mitte ühtegi proovituist ei ole teist korda soetanud. Võib-olla on vahepealsetel aastatel turule tulnud midagi, millest ma ei taha ilma jääda.
Tanker ei ole vist päris väiketootja?
KustutaOn ikka.
Kustutaproovinud oled? ma ise olen alkoholiga õludest võõrdunud, aga nende alkovaba laager ja sauna saison meeldivad mulle küll hästi (see viimane on muidugi hästi spetsiifiline, kaseviha maitsega, mulle meeldib ta väga krabiliha või krevettide kõrvale).
KustutaKasevihtade vastu ei ole mul midagi, krabi jätaks vahele.
KustutaParim alkovaba õlu oli Baltika.
minu jaoks oli Baltika hea siis, kui kõik alkovabad õlled olid liiga magusad ja see oli natuke vähem magus. Tänapäeva valiku juures enam ei võtaks ja mitte ainult sellepärast, et vene oma. Alekoki alkovaba Aleksander on näiteks täitsa korralik laager. ja tglt pole neil odavatel Leedu ja Saksa omadel, mida Maxima müüb, kah midagi viga. Amber City ja mis nad on.
Kustutanotsu
Amber Cityl (Leedu) on üks helesinises purgis õlu, mis on kommi lõhna ja maitsega. St peaks olema puuviljamaitseline nisuõlu, aga mina seda puuvilja määrata ei suuda. Kergelt keemiline lõhn / maitse. Mis ei tähenda, et õlu oleks halb, vahelduseks kõlbab küll.
KustutaVaheldusest rääkides: ma ei ole ammu soolaga õlut joonud, tuleb klaas valmis panna. Nagu vanasti oli laste morsiklaasidel suhkrurandid, on õlleklaasil soolarant ja sisse läheb paar viilu laimi. Palju maitsenüansse ühes klaasis.
aga ma ei mõtle nisuõlu, vaid tavalist.
KustutaTavalist ei ole proovinud, võtan homme missiooniks.
Kustuta/solvub/
VastaKustutaIse oled fairy.
sellega pidi geneetiline olema, umbes nagu see ühend, mis pooltel ahvidel maitseb kibedalt ja pooltel mitte. Sülje koostisest sõltub ja see koostis pole enda teha.
Kustutanotsu
"Selgus, et need küsitletud, kes arvasid, et koriandriga maitsestatud supid maitsevad nagu seebivahune vannivesi, omasid punti geene, mis kodeerivad ajule lahti ka seebilõhnu. Täpsemalt ühendas neid inimesi üks geen, millel oli küljes lõhna/maitse retseptor nimega 0R6A2, mille ülesanne on ära tunda erinevaid aldehüüde, ehk ühendeid, mis annavad erinevatele toitudele nende konkreetse lõhna - ka koriandri lõhna. Koriandri konkreetse ja erilise lõhna eest vastutavad mitu erinevat aldehüüdi, mis on samal ajal aga ka seebitootmise kõrvalproduktid."
Kustuta(omamaitse.ee)
2 korda on sõprade poolt tehtud eksperiment e väidetud, et toidus on petersell. Ma lubasin peale kolmandat korda neile juustu asemel seepi toidu peale riivima hakata. Aga seep käib värske taime kohta.
Kuivatatud koriander (väikeses koguses?) on täiesti ok ja paljudes asjades omal kohal, nt kasutan sageli Santa Maria karrit - koriandrit on pakis 34%.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta1. Mis on lapsepõlveaegne lohutustoit tänaseni?
VastaKustutaKuivikleib, röstitud leib... ahjaa, ma avastasin endal gluteenitalumatuse, seega olen lohutamatu.
1.a. avastasin ka tatraleiva, mida saab ka röstida, aga see nõuab harjumist.
2. Mida enam ei taha?
Pannkooki ei taha alates sellest hetkest, kui hakati eeldama, et mina pean neid valmistama ja rääkima romantilisi jutte sellest, kuidas on nii võluv, kui mees saab otse pannilt kuuma pannkoogi näpata. Käige sinna kohta. Mees võib ise pliidi ääres seista.
Hm, gluteenivabad pannkoogid, hm...
3. Mida enam kunagi ei saa?
Ei mäletagi sellist asja. Kõik on saadaval ja rohkem veel.
4. Milline toit ei maitse enam nii nagu siis kui rohi oli rohelisem ja taevas sinisem?
Moonisai. Ahjaa, gluteentalumatus...
5. Mida ei söö?
Gluteeni. Ja juba enne ei söönud verivorsti. Kuigi see on ideoloogiliselt hea toit - seast ei lähe raisku midagi peale kisa. Aga no ei maitse.
6. Milline toiduga seonduv mälupilt lapsepõlvest esimesena kajastub?
Slurps sardellid Haapsalu raudteejaama kohv... söök... kulinaarias?
7. Millised toidud/toiduained, võrreldes lapsepõlvega, on igapäevaseks saanud?
Viigimari ja kohv. Oliivid ja banaan. Kas keegi mäletab, kuidas värskelt taasiseseisvunud Eestis tänavanurkadel käru pealt banaane müüdi? Pikad sabad olid taga. Banaanimüüjad said rikkaks.
w mainis peterselli, selle kohta on v42 kirjutanud:
VastaKustutahttps://www.vello42.com/nouandla/kuidas-restoranid-teid-petavad/
Lohutustoit: Jäätis. Ikka veel. Phmt kui midagi ei taha, jäätis ikka läheb.
VastaKustutaErilisteks puhkudeks kreembrülee, aga seda ma kodus ei tee. Seda tuleb mujale otsima minna.
Mida enam ei taha: Kusjuures pole sellist asja. Ma olen lapsepõlvega võrreldes VEEL tolerantsemaks läinud igasugu söökide osas.
Mida enam kunagi ei saa: Mu vanaema, kes mulle muidu ei meeldinud, tegi jumalikke kotlette. Vbla kusjuures SAAKS, mul on ained ja tehnika meeles - aga maiviitsi nii palju vaeva näha.
Mis ei maitse nagu vanasti: miski? S.t. kõik on muutunud, ilmselt mu maitsemeel sealhulgas. Aga see, kuidas ma armastasin mereande, krabisid ja krevette, ja nüüd on: "Ma TEAN, et see oli hea - aga nüüd on tavaline-hea, mitte imeliselt hea, MIKS?" on veidi kurb.
Mida ei söö: Lagritsat, halvaad, konservherneid.
Milline mälupilt toidust lapsepõlves: Neid on tuhandeid.
Peenikeseks riivitud porgand ujumas supivedelikus lasteaia- ja koolitoidus - ainus viis, kuidas ma keedetud porgandit sõin.
Šokolaadipuru vahvlijäätise peal - siis mulle šokolaad ei meeldinud, aga nüüd küll meeldiks.
Mingi veider jahuollus, vist kaste, kaalika- ja porganditükkidega. PEAAEGU söödav, kuigi porgand ja kaalikas.
Punane ahjupott, kus sees igasugu erinevad lihad - meil kodus tehti enamasti liha nii, et pandi see hautamispotti ja pott pooleks igavikuks ahju.
Riidest kott, mis ääreni hernekaunu täis - ja kui mina ja vend lõpetanud olime, olid aint kaunad alles.
Õunakoogi parim osa oli nöpse (teate seda sõna? värk, mis jääb panni külge, kui päris asjad ära on võetud) ja see kraabiti ahjuplaadi küljest lahti, et saaks maiustada.
Jne lõputult.
Mis võrreldes lapsepõlvega igapäevaseks saanud: Kana. Mitte päris iga päev, aga väga sageli küll - lihtne valmistada, kiire (võrreldes looma ja seaga, kala oleks muidugi veel kiirem) ja mu poeg armastab seda. Lapsepõlves oli tegu harva saadava luksusega.
1.-6. - vormileib.
VastaKustuta7. - kõik muu.
Sa võitsid just kõige napisõnalisemalt hirmsate kommentaaride võistluse.
KustutaMiks vormileiba ei saa? Või ple enam see õige lehmakeeks?
KustutaMuidu jah, Konkreetsuse Karikas on omaniku leidnud.
Aitäh.
KustutaTänapäeva vormileib ei ole enam iial nii pooltoores, kohati ylisoolane ja pealt liivaseks plätserdatud, kui vanasti.
Kahjuks ei oska kaasa rääkida, meie sovhoosi poes oli vormileib ja peenleib ning meil kodus alati ainult peenleib. Vormileivast mäletangi vaid seda, et lehmadele anti, khm. Peenleib läks pikalt mäludes magusaks, muidu oli hapuka nüansiga.
KustutaLehmadele jah. See polnud loetud, seda tohtisin ma vabalt syya, muu toidu puutumisest võis sihuke šõu tulla, et mu valesti kokku kasvanud kondid hakkasid uuesti valutama, seda tasus vältida. Vanglaplaneedil pole lemmiktoite, on ainult hädapärane kyte.
KustutaKõlab eee... halvasti. Oli ilmselt rohkem kui halvasti.
KustutaMeenub kuidas vanaema juures lammastele kuivanud leivakannikaid viies ise paremaid põske panin ja lutsutasin, jube maitsvad olid!
Kustuta