Lehed

reede, 26. august 2022

Mida veel

 


No ma ei tea, praegu just katkestasin telefonikõne kellegagi, kes väitis, et kõneleb Eesti Terviseuuringute Keskuse nimel. Peen nimi, ootasin mingit gallupit, ajasin suled kohevile ja olin valmis statistikasse oma elu intiimseid detaile pilduma.

Halligi. Vitamiine müüvad.

"Aitä, mulle näib, et te soovite midagi müüa? Ärge raisake oma aega, ma ei osta kunagi midagi telefoni teel!"

Terviseuuringute keskus, minu eesel.... jäidki pikantsed stseenid rahvaga jagamata...





60 kommentaari:

  1. Inimesed on statistiliselt rohkem surema hakanud nüüd võib nad varem pensionile saata :)

    VastaKustuta
  2. Mul soovitas tütar vitamiinide ja toidulisandite pakkujatelt küsida, kust pärineb tooraine ja muud spetsiifilist, siis lõpetavad kohe. Üks sai mu peale jube vihaseks ja viskas toru ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kaval nüke.
      Mul on paar tuttavat, kes on telefonimüüjana töötanud ja seepärast ei ole ma viitsinud helistajaid nurka ajada. Na teevad seda tööd, sest kas pole võimelised midagi etemat tegema (alati pole see isegi nende süü) või on tööga üldiselt kitsas käes. Neil on ette antud skriptid, kus on nii käitumis- kui tekstijuhendid, midagi reeglitest kõrvaleastumist loetakse keelatud käitumiseks
      Hale töö. Lihtsalt ei lase neil oma aega minu peale kulutada. Või, noh, minu aega nende peale ka muidugi.

      Kustuta
    2. Kõne saab ju ise ka lõpetada, ei pea midagi küsima selle jaoks.

      Mulle tuli täna sisse venekeelne müügikõne. Eile just oli Levilas samateemaline tekst :), soovitan lugeda:
      https://www.levila.ee/raadio/viis-nadalat-telefonikelmina

      Kustuta
  3. Ma olen ise telefoniga ravimi-müüjate õnge läinud. Jube loll tunne on olla pärast.

    Mu päris häda on aga inglased, kes mulle mingeid küberteenuseid müüa tahavad. Need on päris teenused ja vähemalt osa neist on asjalikud, Cloudflare näiteks :), igasugu vendor & risk & alert management sorti lahendused, aga mul ei ole aega ega tahtmist nendega (või nende kõigiga) tegeleda. UK numbritelt kõnesid ma enam vastu ei võta, mis on muidugi jama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui ma veel Tallinnas elasin käis mul ukse taga üks mees, jes reklaamis, et tal on lihakonserve pakkuda. Jee, lihakonservid! Kümme karpi ostsin, kui neid süüa tahtsin oli kõigis karpides räim tomatis või miskit sarnast. Ma olin tollal väga vaene ja see oli mu jaoks oluline.
      Kes tolleaegset elu mäletab, sellele ma ei pea seletama, miks ma niimoodi üldse midagi olin nõus ostma. Kes ei mäleta, sellele ei tee vist ja terve romaaniga selgeks, miks.
      Kaks aastat hiljem peatas mind tänaval sama mees ja pakkus tursamaksa konserve.
      Ma ei tunne inimesi ära, ei mäleta kunagi, kus ma neid näinud olen, aga seekord oli mingi valgustshetk.
      Kõrvaltvaatajatel võis väga huvitav vaadata-kuulata, kuidas ma ikka väga vihaselt tolle õnnetule ärimehele sajatusi kaela valasin, ta lõpuni ei kuulanudki, jooksis minema. Ometi ma teadsin, et ma ei saa midagi tagasi, seega olin ju kõigepealt enda peale maruvihane.
      Sellest ajast olen ikka päris ülevõlli paranoiline

      Kustuta
    2. Mina lohutan end nii, et kõik need kelmused on mingitpidi sotsiaalabi. Seda Ukraina / Levila artiklit lugesid...?

      Kustuta
    3. Lugesin.
      Taskuvaraste vahel ringikõndimist, rahakott ja vanaema hõbelusikad tagataskus on sel juhul ka humanitaarabi.
      Mul on varastamisse väga jäik suhtumine....

      Kustuta
    4. Kas mikrovargustesse või varastamisesse üldiselt? Suured vargad on tõllas, ja ühiskond peab seda üldiselt normaalseks.

      Kapitalistlik kord on pmst üles ehitatud vara kontsentreerumisele, ja seda võib väga hästi ka avalikuks varguseks pidada. Mul on jälle tunne, et mistahes mehhanismid selle kontsentreerumise vastu on head. Aga see neti- või telefonikelmuste värk on organiseeritud kuritegevus ja noh... kas kapitalism.

      Kustuta
    5. Vargus, olgu see mis mõõdus tahes, on mu jaoks tabu.
      Me oleme sel teemal kunagi juba pikalt mõtteid vahetanud, ma tean su seisukohta. Ma olen paraku endiselt Ratched.

      Kustuta
    6. Oh? Ma ei mäleta mõttevahetust ja mul ei ole mingit seisukohta. Hm. Kui, siis see, et a) pisikuriteod ja seaduserikkumised on määre ühiskonna hammasrataste vahel ja sellisena hädavajalikud, ja b) meie piiramatul ja päritaval eraomandil põhinev ühiskonnakord viib totaalsele ebaõiglusele. Nojah :)

      Kustuta
    7. Paraku kannatavad enim need, kellel niigi vähe on.

      Kustuta
    8. Võimalik, et ma ei mõista Mustkaarna kommentaari õigesti, aga selles sisaldub üks põhjus, miks ma vargust ei näe nii, nagu Kaur: selle "hädavajaliku määrde" tõttu kannatab kõige enam see, kellel niigi on vähe. Vargad pole Robin Hoodid, nad võtavad sealt, kust lihtsam ja vaesemad ei ole oma kasina mammona kaitsmisel mitmel põhjusel eriti osavad.

      Kustuta
    9. Sa mõistsid vägagi õigesti.

      Kustuta
  4. Looduses on varastamine täitsa ok kõigel millel pole omanikku juures pannakse tuuri. Vargused tulevad, siis kui saab kuhugi või kellelegi müüa. See et said lihapalle tomatikastmes vähemalt said midagi, see on tegelikult äri, aga alati on võimalus ennem kontrollida mida sa ostad. Vitamiine ei kontrolli mingi valemiga ja ei tea kas kas üldse mõjuvad. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda, millel POLE omanikku ei saa varastada.

      Kustuta
    2. Me tüürime hooga teise äärmuse poole - KÕIGIL on omanik, avalikke ressursse (ruumi, teenuseid, muusikat, mõtteid) ei ole olemas.

      Kuidas su suhtumine autoriõigustesse on?

      Kustuta
    3. Autoriõiguste suhtes mul väga selget seisukohta pole.
      Niipalju siiski, et oma loomingust elatuvate inimeste teoste kasutamine ilma nende loata endale feimi ja sulli saamiseks on vargus. Legend, et õige kunstnik, ehe looja peab olema näljasurma piiril vaakuv tuttavaid pidi kodukorda käiv püksata intelligent, kes oma pärle tasuta puistab on visam surema kui sellised loojad ise.

      Kustuta
    4. Meie mõttelõngad on ikka nii... risti. "Autoriõigus" peale mõtled sina püksata kunstinikust. Mina mõtlen Disney juristidest, kes lobistavad, et mikihiire autoriõigust veel 50 aasta võrra pikendada. Mõtlen oma youtube playlistidest, kust iga päev lahkub mõni lugu ja asendub halli "not allowed in your country because licencing restrictions" plärakaga. Mõtlen eelmise nädala HBO / Warneri multifilmide kustutamise fopaast. (HBO vaates muidugi polnud see fopaa, vaid lihtsalt äriline otsus nagu iga teinegi. Aga multikate AUTORID ise nutavad interneti miskipärast.) https://www.techadvisor.com/article/874767/hbo-max-cancelling-animation.html

      "Vargus" on hirmus mitmetahuline mõiste.

      Kustuta
    5. Seepärast kirjutangi "Autoriõiguste suhtes mul väga selget seisukohta pole."
      Mõttelõngad pole risti, lihtsalt sina kerid üht värvi lõnga, mina teist. Elu pole ühevärviline ometi.

      Kustuta
    6. Ma mõtlesin "risti" all, et eri suundades, ortogonaalselt, omavahel mitte kokku puutudes. Mitte üksteisele vastandudes. Pmst ütleme me vist ühte ja sama, ainult et mina ei suutnud end arusaadavalt väljendada :)

      Kustuta
    7. Mõte on sama, lihtsalt kütame eri suundades minema :D
      Minu jaoks ei ole kellelegi loovutatud autoriõigused enam autentne asi, kuigi ka siin on halli ala arvatavasti küll ja veel. Võimalik, et eksin nii mis koliseb.
      Kuna ma sellest teemast väga palju ei tea, siis parem ei hakka midagi kokku luuletama.

      Kustuta
    8. Reaalselt maksame me ikkagi TV3-le või Netflixile või kasvõi Kumule pileti eest. Ja siis on veel EAÜ või Piletilevi või asjad. Redel sinu rahakotist autorini on väga pikk ja õigused jagunevad mingil viisil kõikide astmete vahel.

      Kustuta
    9. Kõik need redelipulgad teevad midagi, et loomingut minuni tuua. Nad ei saa seda kahjuks tasuta teha. Neile makstava tasu sees on elektriarve ja kontoriametniku palga kõrval ka autoritasu kübe.
      Tahad need vahele jätta, telli laulja kööki või osta kunstnikult maal ära.

      Kustuta
    10. Eriti groteskne nähtus on teaduspublitseerimise maailm:

      kõigepealt maksavad autorid väljaandele, et see nõustuks neid avaldama;
      seejärel maksavad lugejad väljaandele (kusjuures summad on päris kõrged), et saaks teadusartikleid lugeda.

      Kusjuures see teadus, mille lugemise eest tuleb kaks korda maksta, on ise enamjaolt tehtud maksumaksja raha eest, nii et loogilne oleks, et tulemused lähevad tasuta üles.

      Kustuta
    11. Üldse ei teadnud seda süsteemi. No ja jälle - ma näen siin, et inimene on tööd teinud ja ta töö tulemus vehitakse sisse tükkis raamidega.

      Kustuta
    12. Siin ei ole töötegija ja see, kellelt raha kasseeritakse, reegllina sama inimene. Nagu ma ütlesin, rahastab teadustööd tavaliselt riik, st maksumaksja. Teadlane saab teadusasutuselt palka ja tõenäoliselt makstakse ka teadusväljaandele avaldamistasu grandirahadest. Seega: maksumaksja maksab, et teadus saaks tehtud; seejärel, et teadus saaks avaldatud; ja viimaks selle eest, et ise lugeda saaks. Ükskõik kas lugeja on lihtsalt huviline või teine teadlane (mis tähendab, et jälle kulub teadusrahastust lihtsalt selle peale, et üks teadlane teise teadlase publikatsiooni lugeda saaks).

      Teadlased ise soovitavad täiesti avalikult sci-hubi kasutada, sest teadlastele üldiselt meeldib, kui teised teadlased nende avaldatud loevad, ja lisaks niisama meeldimisele on neil vaja, et nende tööle viidataks, ja kust need viited peaks tulema, kui teised teadlased ei loeks.

      Kustuta
    13. Nüüd annan ma alla.
      Ma saan aru, mida sa kirjutad, aga see on mu jaoks nagu lennukid pärdiku pea kohal 😁

      Kustuta
    14. Katsun rohkem inimese keeles - teaduse toimimiseks on vaja, et teadlased vahetaks omavahel infot.

      Muu hulgas on teadlastel uuringute tegemise raha saamiseks - või magusa teadus-ametikoha saamiseks - kasulik, kui nad saavad ette näidata "see-ja-see teine teadlane kasutas minu teadustööd ja viitas sellele, tähendab, minu teadustöö on tähtis."

      Teadlased pooldavad üldiselt neid, kes teadusartiklid tasuta avalikuks teevad.

      Põhjused: 1) tänu sellele saavad nad üksteise artikleid lugeda, ilma oma teadusasutuse raha raiskamata. Ja see on teaduse tegemise huvides.
      2) See tähendab iga teadlase jaoks ka suuremat šanssi, et keegi teine tema artiklit loeb ja sellele viitab - see on konkreetse teadlase huvides, sest viited => raha jne.

      Kustuta
    15. ja muide, kui need kõigilt raha küsivad teadusväljaanded läheks Netflixi moodi mudeli peale üle, oleks see juba progress - odav kuu- või aastatasu, mille eest saaab kõike lugeda, oleks palju normaalsem, kui praegune süsteem, kus iga artikli eest tuleb eraldi maksta (ja mõnikord sa ei teagi enne artikli kallale asumist, kas sul on seda artiklit õieti üldse vaja).

      Kustuta
    16. Sellest saan ma aru, aga miks ometi peab teadlane tegema tireleid selleks, et TEADUSajakiri või misiganes muu teadusüllitis ta artikli avaldada võtaks? Aja ja ajude raiskamine, kusjuures aeg on taastumatu ja ajud haruldane vara.
      Keegi kavalpea on oma lüüsid sellele jagamisjõele peale ehitanud ja nüüd muudkui kasseerib pumbaraha.
      Mumst ei ole siin tegu autoritasudega, see on võõra lehma lüpsmine.
      (Jauran)

      Kustuta
    17. Samasugused lüüsid on ka kogu (audiovisuaalse) kunsti levitamisel. Ja need lüüsid on saanud endale niisuguse mõjuvõimu, et defineerivad nii publikut kui kunsti ennast. Mõjuvõimu kumuleerumise taga on kasumil põhineva süsteemi omadus tekitada monopole.

      Kui autoriõiguste süsteemi mured ei kõneta, siis samad hädad on ka igasuguse muu elektroonilise sisu levitamisel. Kas mõiste "epic vs apple" ütleb midagi? Pmst koorivad kaks mobiilirakenduste poodi - apple ja google play store - kogu maailma rakenduste käibelt täiesti jabura protsendi, Apple puhul 30%. Saate aru? Kogu maailma mobiilse tarkvara käibelt (mitte kasumilt) kolmandik läheb kahe vahendaja taskusse.

      Selles olukorras tekib:
      a) rakenduste autoril tekib tahtmine küsida raha väljaspool neid mobiiliplatvorme, näiteks krediitkaardiga,
      b) kasutajal tekib tahtmine maksta raha samamoodi, väljaspool Apple ja Google kontrollitud maksemehhanisme.

      Seaduse mõttes on mõlemad käitumised - vargus. Aga õigluse seisukohalt ja üleüldse?

      Seepärast ma ütlen, et seaduste ja reeglite rikkumine peab olema võimalik, sest me ei saa kuidagi eeldada, et seadused ja reeglid on universaalselt head, õiglased või tagaksid autorite heaolu.

      Kustuta
    18. Ma ei võta ses asjas seisukohta, sest ma ei valda teemat.
      Suures plaanis ütlen, et kui seadus ei sobi peab seda muutma. Kuidas murda tarkvaramonopoli? Ei tea.

      Kustuta
    19. Jah, aga vajadusele seadust muuta viitabki eeskätt see, et seda rikutakse - ja süstemaatiliselt - ja et rikuvad ka üldiselt seaduskuulekad kodanikud. Kui aga rikkumine on absoluutselt võimatu, siis ei ole ka tagasiside-mehhanismis, mis regulaatorile ütleb, et hei, see on loll seadus.

      Kustuta
    20. Ma saan su jutu tuumast aru, aga Rached minus ei teeks seda.
      On asju mille puhul ma olen nagu see vai mis Hiiumaad mere põhjas kinni peab.

      Kustuta
    21. Kiusakas küsimus, aga kas sa pole kunagi sotsiaalmeedias jaganud mõnda pilti, mille peal on autoriõiguse objekt (näiteks Estonia teater või Kaarsild), sealjuures õiguste omanikelt luba küsimata? Seadus seda ei luba.

      Kustuta
    22. Ma pole kindel, aga pigem mitte.
      Aga see on puhas juhus.
      Veelkord - ma pole 100% kindel.

      Kustuta
    23. Ja ma tean küll, et "seaduse mittetundmine ei vabasta.." ning võimalik autoriõiguste rikkumine ja minu Rachedlikkus on omavahel rämedas vastuolus.

      Kustuta
    24. Youtubest muusika kuulamine on ka vargus. No vähemalt YT alguse-aastatel oli, nüüd on osa asju juba lepingutega kaetud. Aga kõikide suurte neti-ettevõtete taga on MASTAAPNE seaduserikkumine selle ettevõtte loomise järel.

      Kustuta
    25. Mhm, kui te eesmärk on panna mind ennast erakordselt sitasti tundma, siis on see ülesanne päris hästi täidetud :D

      Kustuta
    26. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
    27. Vargus on mu jaoks üks vastikumaid asju ja ma olen nüüd valgustatud,et olen ise pidevalt varastanud.
      Nagu vegan, kes saab teada, et ta on tegelikult vihtunud nunnude tallekeste liha süüa.

      Kustuta
    28. Ei, me proovime hoopis öelda, et ühiskond defineerib vargust palju laiemalt kui sina. Ja seega võib väidet "vargus on vastik" tõlgendada väga erinevalt ja sinust väga teistmoodi.

      Kustuta
    29. Ma ei hakka seda õigeks pidama niikuinii. Kui muudmoodi ei saa, tuleb muuta võimalusi ja seadusi, mitte nentida, et jah, varastatakse ja mis siis? Ma saan aru, et see koristustöö pole jõukohane isegi titaanidele, kuid leppimine valega ei lahenda midagi.

      Kustuta
    30. Mina, loovisik, tahaks öelda, et mind häirib retoorika, kus vargusega - kus keegi jääb millestki päriselt ilma, ei saa seda kasutada! - samastatakse millegi kasutamine, mille käigus algne omanik mitte millestki ilma ei jää.

      Seadustel on oma mõte ja eesmärk; kui ainult seadusetähte järgida (juristid ütlevad selle kohta peenelt "grammatiline tõlgendus"), siis võib eesmärk silmist kaduda.

      Kustuta
    31. Täiendan: seega on seadus minu silmis vahend. Ma pooldan tegelikult sama, mis sina: kui vahend on halb, tuleb välja vahetada. Ainult et kuni seda pole jõutud teha - või halvasti informeeritud enamus või pahausksed mõjutajad (à la firmad, kes produtseerivad teadlikult pahauskseid autoritasunõudeid teostele, millele neil pole mingit õigust, arvestusega, et ohver ei jaksa nendega hageleda) muutmist torpedeerivad, ei näe ma põhjust vahendist kinni hoida, õigemini ma tunnen isegi kohustust see hüljata.

      Seda panoraamivabadust, millest ma rääkisin (et võiks autoriõiguse objektide taustal - mida on linnades kõik kohad täis - pilti teha ja seda kommertsplatvormil, nt FBs avaldada), üritati Euroopa Liidu tasemel kehtestada, aga läks untsu, erinevatel põhjustel - üks põhjus nende jõuline kuluaaritöö, kes loodavad selle vabaduse puudumise pealt teenida, üks põhjus otsustajate ignorantsus, aga on ka muid: Indrek Tarand näiteks hääletas suurema vabaduse vastu konkreetselt sellepärast, et hakkas jonnima, kuna talle ei meeldinud, et valijad talle kirjutavad ja palveid esitavad. Vähemalt ise ta nii väitis, võib-olla oli tegelikult lihtsalt purjus ja vajutas vale nuppu.

      Kustuta
    32. Vabandust, pärast avaldamisnupu vajutamist tuleb ikka veel mingi mõte pähe: mind - võib-olla ka Kauri, aga ma ei tea - ajab vaidlema see, et siin diskussioonis läheb moraalne ja juriidiline hinnang segi. Kui jutt algab sellest, et vargus on alati ja igal juhul halb (moraalne hinnang) ja seejärel käib läbi intellektuaalomandi õiguse radade ja jõuab sinna, mis on seadusevastane ja mis on lubatud (juriidiline tõsiasi) ja jutu ajal pole selge, kummast on juttu, siis sellel, kes tahaks, et seadused oleks intellektuaalomandi vallas teistsugused (minul!) on suur südamevalu vaielda: selgitada, et mingi seadusepügala rikkumine pole puhtalt teo enda olemuse poolest moraalselt vale, sest kui mul seda ei õnnestu selgeks teha, on ka täiesti lootusetu, et seda seadust kunagi muudetaks - sest miks muuta midagi, mis on moraalselt õige?

      seega on vaja hüüda igal pool ja kõva häälega: paha seadus! paha seadus! seadus päh!

      Kustuta
    33. "seega on vaja hüüda igal pool ja kõva häälega: paha seadus! paha seadus! seadus päh!"

      "...häirib retoorika, kus vargusega - kus keegi jääb millestki päriselt ilma, ei saa seda kasutada! - samastatakse millegi kasutamine, mille käigus algne omanik mitte millestki ilma ei jää."
      MOTT

      Minu jaoks olu see arutelu praegu selline:
      Mina: "varastamine on vale"
      Mulle: : "näiteks seda tegevust nimetatakse ka varastamiseks, see pole moraalselt vale, järelikult sa eksid, kui ütled, et varastamine on vale"
      Mina: "kui on nii, siis tuleb muuta reegleid, sest varastamine on vale"
      Mulle: "sa oled ise ka varastanud, näed ju, et varastamine pole üldse vale?"

      See, et varguseks nimetatakse midagi, mis seda moraalses mõttes ei ole, ei tähenda, et "pisikuriteod ja seaduserikkumised on määre ühiskonna hammasrataste vahel ja sellisena hädavajalikud".
      Kaks halba ei tee kokku head. Kui on sant seadus, tuleb "hüüda igal pool ja kõva häälega: paha seadus! paha seadus! seadus päh!"
      Kui käitumine on moraalselt vale, siis ma ei oska ka kummargil ja jalge vahelt vaadates näha, kuidas see hädavajalik on

      Mul on tunne, et meil läks vahepeal segi tegude moraalne ja juriidiline hindamine. Mis on moraalselt vale, on vale ka siis kui seadus seda ei väida. Ja kui seadus on moraalselt vale, siis..."hüüda igal pool ja kõva häälega: paha seadus! paha seadus! seadus päh!"

      Mida ma tundsin: "avaldasid pildi valest asjast? kuulasid netist muusikat? järelikult oled ise ka varas, näed ju, et vargus on tegelikult hea?", kuigi seda öelduga võibolla ei mõeldud.
      Vot see tegi haiget.






      Kustuta
    34. selle viimase mõte oli tegelikult ikkagi see, et ajale jalgu jäänud seadusi rikuvad enam-vähem kõik, kuigi ise ei pruugi teadagi - sest see ajale jalgu jäänud seadus kirjutab ette midagi nii ogarat, et normaalne inimene selle peale ei tulegi. Ja ei peagi tulema.

      Kus me oleme võib-olla endiselt eriarvamusel, on see, et minu arust on see moraalsest aspektist hea. Ma mõtlen näiteks kultuuri-inimestele, kes pidevalt mingeid selliseid pügalaid rikuvad selleks, et saaks kultuuri teha (nt muusik, kes teeb sõbra kohvikus tasuta kontserdi ja ei anna sellest EAÜ-le teada, et sõber ei peaks autoritasusid maksma, sest see kultuurikohvik kiratseb niigi ja muusik TAHAB, et sõber saaks selle kontserdi tasuta). Või neilesamadele teadlastele, kellest juba juttu oli ja kes artiklitele sci-hubi kaudu lähenevad,et oma instituudi raha kokku hoida.

      Kui rangelt seaduses järge ajada ja mitte midagi teha, enne kui jõuab seaduse ära parandada, siis jääks see osa kultuuri ja teadust lihtsalt tegemata. See muudatuste ootamine toimiks minu arust siis, kui inimesed elaks igavesti, aga ei ela - muudatust oodates jääks põlvkonnal-paaril kultuur ja teadus suurelt jaolt tegemata, sest institutsioonid on palju pikema vinnaga kui inimesed.

      Kustuta
    35. Ma, nagu näen, ei ole ikka veel ennast õigesti väljendama õppinud.
      Jah, ma olen Ratched (mh, ma kirjutasin ennist seda nime paar korda valesti. Kole). Mis mu jaoks on moraalselt vale, on vale. Jäigalt.
      Aga seadused ei ole alati moraalsed.
      Ja see on kurb ning seda peab muutma, mitte õigustama, et vot seadus pole õiglane ja see teeb varguse kui sellise tegelikult heaks. Ei tee.
      #põhiküsimus on, kas nii sita seaduse puhul on tegu üldse moraalses mõttes vargusega.#
      Mina ei tea. Kive teiste pihta ei loobi, sest ma tõesti ei tea.

      Kustuta
    36. Ja väga, väga pahad lobistid, sest kõnealuse seaduse pahaks nimetajaid on olnud palju, on kogutud allkirju, aga mitte munagi ei toimunud, arvame kyll, miks.
      Ja Spotify omanik on ahne tõbras.

      Kustuta
    37. Nojaa, aga mingit ainuõiget moraali ei ole ju olemas ometi. Toosama Käopesa sellest ju räägibki just? Üldse arvestav osa kunstist ja kirjandusest jaurab sellesama teema ümber - et pole olemas mingit ühte universaalset tõde ega õigust.

      Kõige parem näide ainuõigeks defineeritud moraalist on vist šariaat.

      Kustuta
    38. Ok, näib, et ma olen pisut üles kruvitud nüüd, aga ma lugesin praegu midagi sellist, et kuna ma tunnistan, et mul on teatud käitumisnormidega üpris jäik suhe olen ma veendunud universaalse tõe olemasolus ja šariaat kui kivistunud standarditel püsiv ühiskonnakord peaks mulle sobima?
      Pea natuke hoogu.
      Ma ei suuda niikunii kuidagi selgeks teha, et ma pole kaamel.

      Kustuta
    39. Kaaren, ma ise lausa kirjutasin otse parlamendisaadikutele, aga jah, kasu ei mingit.

      Kustuta
    40. Tjah, sain taas teada, et netis keerulistel teemadel arutelu pidamiseks pole mul piisavalt peenetundelisust. Palun vabandust, ja ehk saab moraali universaalsuse üle arutleda mingis teises kohas ja formaadis.

      Kustuta
    41. Palun andeks ka omalt poolt. Korgi lõi pealt.
      Käeviiped, intonatsioon ja kandvad pausid on netisuhtluses puudu.

      Kustuta
    42. Ja ma läksin põlema seepärast, et ma kirjutan siin nagu jobu moraalist nii, nagu see minu jaoks olemas on ja sa jahvatad universaalsest moraalist.
      No nii teine teisele poole, et....

      Kustuta
    43. Vabandust, et eelmise vabanduse oma järgneva kommentaariga tühistasi.
      Jeerum, ma olen ikka veel vihane : )

      Kustuta
  5. Teemast välja: mul on komadega ikka erakordselt kehv läbisaamine.
    Antke arimatta inemisele anteks!

    VastaKustuta
  6. Loen täna arutelu sellest, kuidas Prantsuse valitsus kasutab masinõpet aerofotodelt eramajade ujumisbasseinide avastamiseks ja siis nende maksustamiseks. Ja siis tuleb kommentaar, kolm sõna:

    "Taxation is theft."

    "Vargus" on väga... mitmekesine sõna.

    VastaKustuta