Kui W teeb endale ise süüa, siis mina end juba köögis ei vaeva. Milleks siis restoranid ja kohvikud ja tanklad ja pubid on, eksole. Pursuielu on hea, aga nii pagana kallis, et....see mõjub figuurile hästi.
Nali naljaks, vahel võib. Käisin Norra mõisa tekitatud pop-up restoranis ööeinet võtmas. Mitte nälja pärast, mõisa tahtsin näha. Ma olen seal sees käinud kui tegu oli veel katusega betoonkarbiga. Tühjad aknaavad, mitte ühtegi muud materjali kui betoon. Hoone vahepealne omanik oli jäägitult hävitanud kõik ahjud, vahelaed ja seinamaalingud. Kuna ma neid kunagi näinud ei ole, siis on mu lein õhuke.
Praegune omanik rabeleb karbi sisse tube ja saale ehitada, plaanis on sinna mingi uhuukool asutada. Ilusasti ehitab, edu talle, arvaku ma sest koolist mida tahes. Koht saab vähemalt elusaks jälle.
Kuiväga uhuu see kool saab olema võite arvata õhtueine menüüst. Ausõna, selline oligi ja isegi ettekandjate käest ei saanud muud infot, sest "ma ei tohi seda öelda"
Postitused
Kui ma enne maksmist sellist menüüd näen. siis ma tõenäoliselt loobun maksmisest. Kõige tipuks on seal veel ka trükiviga. Aga samas - jah, kui mõnele hüljatud maanurgae elu sisse tuleb, siis on hästi.
VastaKustutaMa nüüd nägin viga.
VastaKustutaMuide, kolmas Läik ise oli kõige enam päris söögi moodi, teised olid pigem mõistatusmängud.
Tegu oli ettemakstud õhtusöögiga, ise tõesti ei telliks sellisest menüüst.
Korraldajatel oli see esmakordne taoline üritus ja nad tulid ilusasti toime ning pererahvas oli soe ja sõbralik, see oli meeldiv.
Seega hästi vastuolulised muljed kui aus olla.
Kes maksis? Peremees maksab, peremees maksab...:)
KustutaMa olen iseenda peremees paraku 😁
KustutaTuhnisin nüüd feissarist pildid välja - väga äge!
KustutaLapsepõlv – mõnusa koduse söögi kuldsed aastad, istu lauda ja konsumeeri! Kartulid keesid, kastmed podisesid, koogid olid ahjus, singid suitsesid saunas, särg kuivas aida räästa all - kõik oli ilus. S*tematel päevadel oli hommikul köögilaual metallrubla, millega sohvoosisööklas laamendada sai.
VastaKustutaAga siis ma sain veidi suuremaks ja tuli elu. See elu ütles: "tee ise süüa." Ja veel neile neile teistele ka, olenemata sellest, kas nemad kunagi olid sulle süüa teinud...
(See lõpp oli nüüd veidi dramaatiline, onju.)
Sain vihjest aru, mõni teine puhkus teen sulle siis rohkem pannkooke, onju?
KustutaEinoh, jah, pannkookidest ma ju ära ei ütle, sest ma ise neid ei tee, aga see ei olnud vihje sulle; a no enesekesksus olla ka pikas perspektiivi hea omadus. Nagu ka pannkookide tegemine.
KustutaPeale sissejuhatavat õllekannu kirjutaksin ilusas selges maakeeles risti üle menüü "Minge persse" ja telliks ettekandjalt seaprae hapukapsastega koos järgmise õllega. Küllap keegi oli miskit sarnast teinud, miks muidu menüü tagapõhi tumepruun, et kliendi omaloominguline kritseldamine silma ei hakkaks :D
VastaKustutaSa, mees, ei tea mis seal õlu maksis! Sellist õlut jood kahe käega taarast kinni hoides, huuled meetripikkuselt ees torus, sest pankrot terendab kui maha peaksid läigatama ja uut soovid....
KustutaKuugeldamise käigus leidsin sõna " eneseareng", mis käivitas kõik ohusignaalid ja põgenemisrefleksi. Uvitav, missugust haridust seal andma hakatakse. Mida iganes, aga seal hakkavad käima päris lapsed 😮
VastaKustutaSellest saab täiskasvanute koolituskeskus, selliste, kes maksavad roppu raha inimestele, kes neile ütleks "vaata sügavalt enda sisse!", siis istuvad kõik ringis, teevad "uuummmmm......" ja lahkuvad kursustelt mitusada eurot vaesematena, õnnis nägu peas.
Kustuta