Lapsik

 Mul õnnestus hiljuti heal sõbral uni ära rikkuda. Me pole teineteist kuid näinud ja ma otsustasin talle saata värskeima foto endast, lihtsalt niisama, õhtusel, mitte liiga hilisel ajal. 

Sõber kirus mind pärast maapõhja. Öised painajad ja mis kõik veel....

Nüüd on täitsa öö, minul und pole nagu ikka ja kadestan siin omaette neid õnneseeni kes tuduvad nagu Lumivalgekesed. Kadestav inimene teeb kõik, et teiste heaolu rikkuda ja sestap mõtlesin selle imelise pildi ka blogisse panna. Ärge magage teie ka! No olgu, võibolla täna ja praegu veel põõnate, aga homme olete raudselt üleval, silmad peas nagu rattad ning kardate magama jääda, sest võite äkki mind unes näha. Sest peeglike seinal ütles, et siin toas ja praegu olen MINA kõige ilusam.

Ja siit ma tulen:

***

Ma tean, ma tean, lapsik olen. Aga ma pole filtritega varem mänginud ja ilmselt ei viitsi tulevikus seda rohkem teha. Esimene kord, andke vanurile andeks.

Õues hakkab kohe lund sadama. Neljapäeval tööle minnes ma juba pidin harjavarrega hangesid pussitades oma autot otsima, esmaspäeval ootab ees midagi samalaadset. See käpik kaob ju õue peale kohe ära kui taevas kõõma ajab.  Võeh. Ilusat talve meile ja las lumi sajab pealegi igal pool välja arvatud teede ja teeradade kohal.