Mõnikord on hea meelde tuletada, kuidas asjad vanasti olid. Kuidas taevas oli sinisem.
Kuidas udu oli hallim.
Kuidas meri põles kõigis soojades toonides...
...et peale põlemist hallsinise taevaga sassi minna.
Selliseid vana aja asju ühendas tollal nööbireana midagi, mille olemasoluta me maailma ette ei kujutaks.
Postitused
Esimene pilt, tõesõna, see valguskiir jõudis kohale ja pani sees midagi võbelema!
VastaKustutaPole ka ime, enamasti on ju valgus rohkem hajunud, ja hajusvalgus sobib mulle suurepäraselt, mul alles kardinadki eest tõmbamata.
Udu, mest ja meri, midagi siin maailmas on püsib muutumatuna.
Aga jah, alustame... päeva, pühadeaega. Ja fotojahti.
Kohe tõmban kardina ja lasen valguse sisse.
Mets siis vist ikka...
VastaKustutaJaa-jaa, vanasti olla kõik parem olnud. Kuid minu meelest on praegugi kõik hea. Nii nagu su pildidki: kõik head, ühtegi eelistada pole võimalik.
VastaKustutaAitäh!
VastaKustutaNüüd ei tohi jonni jätta, nädala pärast siis teemaks muster,nagu plaanis.
mulle meeldivad need miniatuursed pildid. Ma ei tea, kuidas sa neid teed.
VastaKustutaKui oeale klõpsad, siis lähevad pildud ju suureks? Või kõigil ei lähe?
VastaKustutaMa ei teagi....
Viimane pilt on eriti kõnekas, toob meelde karikatuurse igihalja kilplaste "igale vaatajale oma aken".
VastaKustutaNii oligi, kass passis oma aknast, mu ema vaatas teisest ja vähe veel sellest, et "igale vaatajale oma aken" - nad on teine teises toas ka veel. Ma tegin tahvliga pilti, selg vastu uksepiita ja no pole tahvel ikka õige pildimasin, ei ole...aga minu jaoks on selles pildis "see" sees.
VastaKustuta