kolmapäev, 9. august 2023
Kehajuttu ka
pühapäev, 6. august 2023
Pommi lugu
"Ei saa untsu minna"
Ei läinudki. Film aatompommi ämmaemandast on hea film.
Kiusatus on panna siia punkt.
Sõna "kiusatus" lähisugulane on sõna "kiusamine". Olgu, ei kiusa.
Kolm tundi filmi. Millal ma viimati vaatasin kolmetunnist linateost? Kas see mitte mingi soovituslikult kohustuslik isamaasõja eepos kooliajal polnud? Lappasin oma talvemantli padjaks Kosmose toolile, muidu oleksid kondid läbi naha tulnud.
Seekord poleks vist isegi omaaegne kõva tool seganud. Kolm tundi pinget. Üks lugu, kahe inimese saatus selgemalt välja toodud.
Üks mu lemmiknäitleja mängis väiklaselt kättemaksuhimulist aatomienergia komisjoni esimeest, nimiosalise rollis oli näitleja, keda ma oma lemmikuks ei pea, kuid võimalik, et mu arvamus juba pisitasa muutub.
Mõlema töö oli tugev, usutav, nauditav. Kolmetunnine film oli nagu lapitekk. Kord lõik siit, teine sealt. Olevik, minevik, lapp siit, lõik sealt. Aga kordagi ei olnud igav. Ja paha sai nagu karistada ja hea leidis justkui rahu.
Ah, ei ole minust arvustuste kirjutajat. Meeldis -sellest saite isegi aru.
Üks mõte jäi juuste alla siblima. Kui filmis kirjeldati, kuidas teadlased ei olnud päris kindlad, et inimese tekitatud termotuumateaktsioon juhtumisi ahelreaktsioonina tervet maakera ei hävita, siis kust võeti julgus? Võimalus, et kõik leiab lõpu oli nende meelest ju "nullilähedane". See on tegelikult väga suur risk. See polnud null. "Nulliähedane"
Kui suur hadronite põrguti tööle pandi ringles vandenõuteoreetikute seas uudis, et selle seadme õnnestunud käivitamine tõmbab meie maailma pahupidi nagu soki. Maa kohale pidi tekkima kõike endasse tiriv must auk. Huvitav kas see oli lihtsalt umbluujutt või oli ka sellise sündmuse tõenäosus "nullilähedane"?
Millal mõni inimeste eksperiment ses suures loteriis peavõidu tõmbab?
Jep, see oli sarkasm.
neljapäev, 3. august 2023
Nuku lugu
pühapäev, 23. juuli 2023
Ristumine peateega. Jäneda
Võimalik, et ma olin viimane inimene Eestimaal, kes ei olnud näinud ei filmi "Ristumine peateega" ega mitte ühtegi lavastust. Ma ei teadnud, kes neis rollides varem esinenud on. Teate, isegi näidendi sisust oli mul umbeudune aimdus. Noh, et noor paar eksib peaaegu kanajalgadel onni, kus elab üksildane meessoost Baaba-Jagaa, kes tänu kudkalakesele miljardäriks on saanud. Rikaste värk, raha oli kõvasti kulutatud ka juba - kempsupaber, mobiil...ja mis see kolmas asi oli, ei mäleta.
Kohe esimestel minutitel näis kõik vale. Vanameest ei olnud, oli tõnuojalik noor mees, kergelt justkui peast lihtne. Pisike paanika käis varbaid närimas, õnnetu "Aabitsa Kukk" tuli meelde, kas tõesti jälle sama jama...
Sama ruttu kui kole hakkas, hakkas ka ilus. Kõik sobis, Laura oli küps kaunitar, Osvald armunud nooruk, tõnuojalikkus ei häirinud üldse, paik mängis ideaalselt kaasa.
Pullitalli kõvad istmedki ei tuletanud end meelde, mingil hetkel avastasin, et istun pinges, ettepoole kallutatult - mis nüüd saab, mida nad teevad, mis juhtub..?
Moraaliga näidend. Moraalilage mina siiski tahaks omaenda kuldkala ja miljardit või paari, palun...
Pildil olev rallipill on kindlasti sadade peateede ristmikega kohtunud. Vaene on ikka nagu ta taustal olev semugi.
esmaspäev, 17. juuli 2023
Navigeerimisest
Nädalavahetusel käisin looduses.
Pestud, kammitud ja toidetud loodus oli, toideti seal mindki, pesema ja kammima pidin ise.
Tegelikult mõtlesin, et küsiks erinevate it-tehniliste navigeerimisvidinate kasutuskogemuste kohta, nädalavahetuse kogemus oli enam kui põnev. Pikk lugu lühidalt: koht, kuhu sõitsin asub üsna korralikult metsa keskel. Maanteel sattusin samasse paika sõitvate inimestega ühte kolonni, kuid äkki teatas mind abistav seade, et pean kohe vasakule pöörama. Ma olen kuulekas, hälbisin reast, tekitades tagapool sõitjatele tõenäoliselt "mida ta seal ees sipleb?"-hetke ja sööstsin võsavaheteele. Pärast paari kilomeetrit tajusin, kuidas ootamatult vait jäänud juhendav hääl mu telefonist mulle vaikselt õla peale ronis, natuke kõlvatult kõrva näkitses ja sosistas kuumalt: "ma tean otseteed!"
Klassikaline õudusfilmi algus. Pikk käänuline tee võpsikus, kahtlase välimusega purded, varjud ja tolm.
Niisiis, hoolimata faktist, et ma kohale jõudsin tekkis teiste saabujatega vesteldes tunne, et niipalju kui telefone ja navigatsioonisüsteeme nii palju ka erinevaid radu mida pidi kohale jõuti.
Waze, google maps, autode GPS-id. Ma ei tea, ehk on veel midagi, aga paljud kurtsid, et tee oli "huvitav".
Aga ükskord algab aega,
Kus kõik navid omavahel
Lausa lähvad üksteist lööma
Lausa lükkama radadelt
Ma otsin oma paberkaardid välja, mis muud.
neljapäev, 13. juuli 2023
Asteroid City
Ammu pole enam üksi kinos käinud, täna läks napilt. Saalis oli vist kolm inimest peale minu veel, seega ametlikult täiesti üksi ma ei olnud.
Ammu pole enam midagi diipi vaadanud. Täna oli nii diip film, et lausa kajas vastu. Ma ei saa siiani aru, kas tegu oli draamaga või komöödiaga, aga ütleme siis nii, et paganama aritlaste jauks oli tegu draamaga, aga matsid naersid. Ma olen nii peen mats, et ma muigasin, tühjas saalis oli kõhe valjusti naerda.
Kõigepealt muigasin ma joonisfilmilaadse kunstnikutöö üle. Mungo Thomsoni uduvaba natuke liiga teravate piirjoontega kõrb. Seejärel inimesed. Taibud ja nende neurootilised ülalpidajad. Tulnukas. Jeerum, muidugi tulnukas. Varganäo ja raamatupidaja sohipoeg. Ja kes filmi on näinud, siis lind. Lindu märkasite? Jooksurkägu on kõrbes nagu meie musta kassi antipood: läheb üle tee ja seega ei lase kurjadel vaimudel sind kätte saada. Kõlab ju diibilt?
Nüüd siis filmisoovitus: minge kinno ja vaadake Indiana Jonesi. Mineviku ilusmees teeb tükka ja päästab kaunitari. Käisin, vaatasin - tõestatud, päästis! M.O.T.T.
kolmapäev, 5. juuli 2023
Kas keegi teatrisse tahab?
Juhtus äpardus ja meie kutuurihuviliste seltskonnal jooksid kaks üritust üksteise selga.
Kes tahab suvist väga kerget meelelahutust, sellele on pakkuda neli piletit:
Üks neljast on sooduspilet (õpilane, pensionär)
Et pakkumine ahvatlevam oleks, pakun pileteid kokku 70. euroga.
esmaspäev, 3. juuli 2023
Me peame rääkima
Me peame rääkima.
reede, 23. juuni 2023
Ja ma ei maga mitte silmatäitki teie poolt pakutavat und!
Need ööd tulevad ette teatamata. Õhtul heidad voodisse ja hommikul tõused sealt sama targalt üles, vahepeal oled pähe õppinud tapeedimustri peenimad nüansid ja tead juba ette milline röökvarblane mis kellaajal kõri puhtaks köhib.
Täna kires kukk esimest korda kella kolme paiku. Kell neli hakkas mul kade ja läksin tegin kanakuudi ukse lahti. Miks mina üksi pean üleval olema, olgu kanad ka!
Tühjagi. Dinosaurused kiskusid teki üle pea ja soovitasid mul munele minna. Nüüd mõtlen: minna rohima või muneda edasi?