Lehed

kolmapäev, 9. august 2023

Kehajuttu ka



Kui nüüd karvane rind jutuks võtta siis...
...ma parem ei võta. 
Jutuks, muidu pole mul selle vastu midagi. 
Võtaks jutuks hoopis keha. 
Isikliku keha. 
Muidugi ei kavatse ma oma kurve ja krouse siin teiega arutama hakata, te ulakad küll! 

Käisin nädalapäevad ringi tätokalaadse nähtusega käsivarre siseküljel. Üllatav, kui palju oli teistel inimestel selle kohta öelda! Alates küsimusega, et kus teha lasin ja kas selle taga mingi sügavam mõte ka on kuni vastikust väljendava möiratuseni ja etteheitva pobina saatel minust taganemiseni. 
Nüüd on paar päeva käsi puhtaks pestud ja kuna olen aeglane, siis hakkavad alles praegu mingid mõtted tekkima. 
Kõlab nagu käiks ma enamuse ajast puhta tühja peaga ringi. 
 Kas käin? 
Vot ei ütle! 
Ahah, mõtted. 
"Kas selle taga sügavam mõte ka on?" 
Ma ei ole tähele pannud, et seda oleks küsitud silikoonrindade panijailt. Üks kehakaunistamine ju kõik? 
Etteheited "keha moonutamise" eest. 
Inimeselt, kelle tütar sai kõrvarõngaaugud kahekuuselt. 
"Ma tahan ka teha, näed - siia ja vaata - sellise!"
Natuke nagu "me oleme ühte verd, sina ja mina"

Nojah. 
Üldiselt oli tore, küsiti harva ja oldi võrdlemisi ükskõiksed. 
Tean väga täpselt, et kui ma ei oleks seda lillepundart sinna pannud, oleks küsimusi palju, palju enam olnud. 
Kes arvab ära, miks?



35 kommentaari:

  1. Varjamiseks? Sinikad?

    Lilled on ilusad. Ma ise endale nähtavasti tätokaid teha ei lase (mulle ei meeldi eriti see sinkjas toon, mis musta läbi naha kumamisel tekib, värvilistega on ka teatud kõhklusi), aga teised tehku oma nahaga mida heaks arvavad. Ja ajutised kehamaalingud on ikka toredad, olen teinud ja olen kandnud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sinikad jah, mõnikord tekivad need mulle pealehingamisest, seekord libises raske koti sang piki kätt õndlasse välja ja kohati jäid ikka koledad vöödid. Kleeps oli tiba pisike, osa sinikast jäi selle alt väljagi.
      Sinikate põhjendamine olnuks tüütu.

      Kustuta
  2. Täiesti uskumatu kui palju inimesed on otsustanud arvata teiste inimeste kehade kohta. Inimkeha autonoomia my ass.... Minu peale nt solvuti kui lasin endale tätoveeringu teha. Et ma ei konsulteerinud iseenda kehaga seotud asja otsustamise suhtes...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eksole, konsulteerima oleks pidanud. Samas on nõuandjaid su keha kasutamiseks kuhjaga: "sa peaksid oma juustega seda-seda-seda teha laskma" ja "tahad head meiginippi?".

      Kustuta
  3. Kust selliseid kleepse saab?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul laps tellis sheinist, mõnikümmend senti leht. Ta oli külas, leht oli kohvris, emme oli sinine - tehtud, mõeldud.

      Kustuta
  4. Inimesed imestavad. Tohib ikka imestada?:) Ma kahtlustasin puugipuna, sinikad on ka hea vastus:) Ma arvan, et saunaõhtuks valmistudes võiks kõik osalejad teha mõnda üllatuspiirkonda ulaka tätoveeringu:D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Imestada võib, seletamine, et "sa poleks tohtinud!" on juba liiga lähedale pressimine.

      Kustuta
  5. Korralik tätuu on ilus.
    Keegi, ka Sa, ei pea vähemalt mulle midagi seletama, kui see asi talle/Sulle endale meeldib ja/või sobib.
    Ma tahan nn varrukat. Ja jalgu. Tumedaid, suurte viikingimustritega. Olen need ära teeninud.

    VastaKustuta
  6. Mu pohitõrge päris tätoka puhul permanentsus:
    Hiljem äärmiselt tülikas ja kallis eemaldada kui üldse võimalik. Kui võrrelda riietuseseme või ehtega siis ilmselgelt maitsed muutuvad aga kulunud ja väljaveninud ning ajaga naeruväärseks muutunud tätokat ei saa taaskasutuskeskusesse viia. Argument, et kunst ei pea vett - kunst riputa seina peale ja kui tahad et koguaeg vaatamiseks käepärast tee pilt moblaga :P

    Nagu üks sõber ütles, nahk nüüd rikutud, hea kui parkali juures poole hinda saad :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Viimane lause käis teise sõbra kohta, kes täispeaga puhkusel lollusega hakkama sai :D

      Kustuta
    2. Pähh, nõukaaegsed ätituudid - korralik komnoor kannab ainult maitsekalt tagasihoidlikku riietust ja peab lugu puhtusest ning Leenini-Staalini yritusest 😀
      Tätoveeringuid saab uuendada ning yle teha ja tehaksegi. Sealjuures pole pildi olek ega naha v selle kandja vanus mingi probleem.
      Täis peaga, see on ikka omatehtud häda 😀

      Kustuta
    3. Patoloogilise ratsionalistina pakitseb kuklas küsimus: Miks? Enda jaoks või teistele näitamiseks?
      Samas on loomulikult igaühe oma asi, mis nahaga ette võtab, värvigu või roheliseks.
      Aga mis oleks uue tätoka puhul oodatud-loodetud reaktsioon, lihtsalt "mittemärkamine" ja "möödavaatamine" nagu lombaka puhul ilmselt mitte ;)

      Kustuta
    4. Kymnesse.
      Kes teistele näitamiseks teeb, valib ilmselt teisiti kui see, kes asja ainult ise imetleda kavatseb.
      Teise inimese ehteasja v kleidi lõike yle vingujad on paraku ka needsamad, kes epilepsiahaige v koomasse sattunud suhkruhaige rahumeelega tänavale vedelema jätavad.

      Kustuta
    5. Tätoka puhul peaks see olema kõigepealt endale tehtud. Teiste jaoks...khm, pardihuuled, "sest mees tahtis".
      Loomulikult on paljudel omad põhjused, miks seda teha ei taheta. Täpselt sama õiged põhjused kui nende omad, kes,vastupidi, hoopis tahavad pilti nahale.

      Kustuta
    6. Minu tuline kehakaunistamise pooldamine ei tähenda mittekaunistajate põlgamist. Lihtsalt, TT komm tuletas meelde massiivse vingumise "ainult vangid ja pätid tätoveerivad ja kindlasti on tätoveeritud halvad ja kurjad inimesed" ning samas stiilis tigeda irina mistahes muu ebatavalise riietumisviisi yle. Mind ennast inimeste mistahes väljanägemine ei häiri, aga vaat haiseda ei tohi.

      Kustuta
    7. Ei kahtlustanudki kedagi põlgamises ja mullegi tuli toda pilti kandes ise endale suunatud kommentaare kuulates meelde "ainult vangid ja pätid"-itk.
      Kuigi tätoveering võib ka kole olla. Mu mehel oli vasaku käe nimetissõrme ja pöidla vahel ankru pilt, kole nagu öö. Ta oli selle sinna noorukina vägijoogi mõju all ise torkinud, poole pealt sai viin otsa ja ankur nägi välja nagu...jah, nagu oleks selle sinna purjus poisike sodinud. Ei olnud ta ei vang ega pätt, aga pilt oli monumentaalselt inetu.

      Kustuta
    8. Eks sellel "vangid ja pätid" jutul on ju põhjus taga. Kui vanglates tätoveeriti, et "omasid" ära tunda, siis ülejäänud ühiskond hakkabki seda märki võtma kui grupikuuluvust.

      Nõuka ajal oli ju noorukite siilisoeng sarnane. Siil tähendas, et poiss on alaealiste komisjoni ette viidud - ja ongi pätt. Vanematel (kutsealustel) võiks see olla muidugi hoopis komissariaadi asjus.

      Kustuta
    9. Algselt tätoveerisid pärismaalased, meremehed, vangid. Umbes selles järjekorras. Minevik on põhjus eelarvamuste telkkimiseks, see on alati nii. Mõnest eelarvamusest peab ühiskond kõvemini kinni kui teisest. Natuke üle sajandi tagasi olid aluspüksid naise jalas rohkem nagu prostituutide teema, sellest oleme kuidagi üle saanud vist? :D

      Kustuta
    10. Aluspükstega on ühiskonnal olnud aega harjuda vähemalt sajand (mu vana-vanaema veel ei kandnud alukaid, 1901 sündinud vanaema aga kandis). Tätoka-kultuuri vanglast väljaimbumine on siinmail palju hilisem nähtus, vaevalt veerand sajandit on olnud aega harjuda. Ja minusuguseid, kes selgelt mäletavad aega, mil tätokas tähendas ilmselgelt vangla-ajalugu, on suure osa populatsioonist. Mõni mäletab, aga kohaneb ning hindab teema ümber, mõni mäletab ja elab ikka veel tollases tões. Nii et - vihased tätokavastased ongi lihtsalt kohanemisvõimetud lubjakad. Selline üldistus.

      Kustuta
    11. Meil oli just küsimus, et kas nelke sobib kinkida või on neil liiga tugev vene side küljes. Leidsime, et lastele võib, meievanustele täiskasvanutele kindlasti mitte.

      Kustuta
    12. Inimestele, kes halavad, et see või teine sümbol on nüüd nende jaoks kellegi poolt määritud olen alati urisenud, et sümboleid ei võeta ära, need antakse ära. Vikerkaar näiteks. Miks mitte ka nelgid. Kusjuures ma vist ise nelke ja sotsialismuse räpasemat poolt seostanud, kui keegi mulle nelke oleks toonud. Lihtsalt mõelnuks, et see inimene mu lemmiklilli ei tea.

      Kustuta
    13. Tätoveeringud on ju umbes sama vana kui inimkond - ka kõige vanematel jääst/soost/vms leitud säilinud kehadel (Ötzi ja muud ta sõbrad) on tätoveeringud. Mulle jääb vist alatiseks sügavalt arusaamatuks, miks tätoveering peaks kuidagi imelik või kummaline või harjumatu olema.

      Ise tätoveerituna muidugi ma olen ka igasugu reaktsioone kuulnud, aga päris palju aastaid enam mitte ainsatki, eks inimesed ka harjuvad. See TT probleem, et tätoveering on igavene, jääb ka täiesti hoomamatuks - selles ju tätoveeringu point ongi, et see on igavene.

      Kustuta
    14. Haakrist ja viisnurk (pentagramm) on ka igavesti vanad sümbolid. Aga näe - tulid natsid ja kommunistid ja "võtsid" need endale.

      Tätoveeringud markeerivad maailmas üsna laialt kuuluvust (organiseeritud) kuritegevuse hulka. Sulle võib see ükskõik olla, aga need kultuurid ei tunne su arvamuse või jutu "tätokat on alati olnud" vastu huvi. Neil on selge seos - tätoveering == kriminaal.

      Jaapanis ei lasta sind tätoveerituna spordisaali sisse, sest see on yakuza (jaapani maffia) kuuluvuse tunnus. Sa võid sellest mitte aru saada, aga uksest sisse see sind ei aita.

      Kustuta
    15. Me vist ei kehtesta siin uut maailmakorda või kuidas? Teistesse kultuuridesse omi kombeid kehtestama ei lähe, blogisabas vähemalt, poliitikud on teine inimliik? Svastikat pole Indias keegi templitelt maha raiunud, pentagramm on satanistide (religioon on religioon) sümbol edasi. Nende haakristi ja viisnurgaga pihtasaanud loomulikult annavad need käest ära, see ei olnud minupoolne moraalne hinnang. Aga nad ei hala ju ka, et "meilt võeti käest ära".
      Jaapanis ei saa tätoveerituna spordisaali, islamiriikides ei saa naised spordisaali. A näe, meil saavad mõlemad... Isegi tätoveeritud naised saavad.

      Kustuta
    16. "Jah" Klari ja sinu jt jutu peale, "ei" TT ja Kauri jutu peale. Tänasel päeval markeerivad tätoveeringud muuhulgas kõike muud kui kuuluvust kuritegelikesse gruppidesse. Tätoveeritud, järelikult pätt ja kaabakas - see mõtteviis on täiesti ajast ja arust ju. Ja üleüldse, MIKS peaks kõike ratsionaalselt põhjendama? Tahan tätokat teha ja teengi, as simple as that.
      Millalgi sattusin kusagil artiklile, kus üks äge naine oma tätokaid näitas, ta alustas nendega alles 80 aastaselt! :) Mu mehe mõlemal pojal on viimse peal vinged "varrukad" ja säärekatted. Mitmevärvilised. Minu silmis täielikud kunstiteosed. Ja hiljuti oli Vogues fashion shoot maoori päritolu naismodelliga, kel lõug iidsete traditsioonide kohaselt tätoveeritud.
      Kusjuures su postitus on kummaliselt ajastatud - viimasel ajal olen õrnalt (siiani üksnes VÄGA õrnalt) tätoka mõttega mänginud.

      Kustuta
    17. Nelkide teemal - kas see käib kõigi nelkide või ainult nende punaste?

      Kustuta
    18. vist oli teemaks punased nelgid, aga Kaur on rohkem linnakas, ta teab ehk enam.
      Mul endal on nn igavestest kehamoonutustest ainult kõrvarõngaaugud, aga harva, kui need kasutust leiavad. Tätokas. Hm. Ma tean täpselt, mida ma tahan, aga ise ma joonistada ei oska ja erilist initsiatiivi pole ma ka üles näidanud, lisaks olen kohati hämmastavalt kitsi, seega ju see paljaks mõtteks jääb. Ilus mõte ikkagi. Ja vanust pole nende "miks ei tee"-põhjenduste hulgas isegi piimaga kirjutatult.

      Kustuta
  7. Raamatusoovitus selle peale - "Õhtuste udude aed". Teemassepuutuv.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Raamatu otsin lugeda, ma olen sellest praegu ainult kuulnud.
      veel enam kui eurooplased on mineviku kommetes kinni jaapanlased.
      eelmine lause oli esimene mõte, mis pähe turgatas kui seda raamatut meelde tuletasid.

      Kustuta
  8. Tühja koha pealt tuli meelde ühe kübarakunstniku lause "Kui teile soovitatakse, et pange pähe ilus punane kübar, et tänavapilt oleks ilusam, siis ärge kuulake nõuandjat. Te valite kübara, millega te tunnete end hästi, te ei vali kübarat, et linna dekoreerida"
    Käib paljude muude asjade kohta ju ka

    VastaKustuta
  9. Tervislikel põhjustel pole tätokat teinud, muidu võibolla teeks. Aga sümbolite ja lahterdamisega meenus see periood, mil soenguna kandsin harja, ja kuidas mind siis punkariks kiputi pidama, ehkki ma end kuidagi selle subkultuuriga ei seostanud. Lihtsalt oli hea lihtne soeng, mida ise juuksemasinaga lõigata, mis poleks samas lihtlabane siilikas. Ja kui sellele veel vahel oranžid püksid lisandusid, siis peeti mõned korrad krišnaiidiks. Eino tere tali, hare krišna.
    Tätokate permanentsus on mu meelest suva, me keha kannab ka muid püsivaid jälge meie minevikuvalikutest, olgu need armid, lonkamised, küürseljad, naeru-/mure-/vihakortsud või muu. Miks ei võiks siis mõni pildike sama teha, näidata, et millalgi (ja võibolla endiselt) pidasin enda jaoks oluliseks sellist sümbolit või dekoratsiooni. Lisaks muidugi õkva hea vestluse algataja, rääkida, miks ja kuidas mõni pilt tekkis. Erinevalt nendest teistest kehaomadustest, mille kohta pärimist ei peeta viisakaks: miks sa lonkad, miks sa oled küürakas, miks sul selles kohas sellised kortsud on jne :P
    Liis

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Üldiselt on eeldamine küll maailma kõigi untsuminekute ema, aga inimesed eeldavad ikka. Minu puhul on eeldatud, et olen ahelsuitsetaja (tänan, ei mul on loomulikult hallikas kartuliidu jume) ja et ma olen alkohoolik (sest miks muidu inimesed linnast maale kolivad)
      Samas ei saa eeldamist inimestele pahaks panna, ükskõik kui koomiline see endale näib.
      Mõnikord mõtled küll, et no anna abi, kuidas selline arvamus küll tekkis....

      Kustuta
  10. Sellest postitusest inspireeritult tellisin endale just mõned ajutised tätoveeringud. Järgmine samm on ehk juba permanentne tätokas. Mõtet olen mõlgutanud tegelikult juba mõnda aega, a pole selgusele jõud, milline motiiv see just olla võiks.

    VastaKustuta