Mu auto on sassis.
See, et naiste autod on hullemini segi kui meeste omad - ei tea, äkki ongi. See, et üksikute inimeste autod on rohkem segi kui pereinimeste omad - nii ja naa. Pereinimeste autod on tihti räpasemad, aga segadust on rohkem üksikul inimesel. Mul sõidab kõrvalistmel mõni inimene ehk kord kuus (praegu sagedamini, eraelus on ajutisi muutusi, mis... ok, jätan teid uudishimusse vingerdama) ja tagaistmel on keegi parimal juhul kord poolaastas, seega tühjad joogipudelid kogunevad tagaistme vahele nagu pahatihti ka poest kauba autosse toomiseks võetud pappkastid ja toast näppu haaratud vihmavarjud, sallid, vahetusjalatsid...
Ja nüüd on mul autos hiir.
Ehk et siis avastasin, et uksetaskus on mingi poetšekk teravate hammaste poolt redigeeritud.
Ma ei sõida selle autoga lõunamaale, armas näriline, seega pole mõtet küüti oodata.
Auto on nüüd täis hiirelõkse, kiiremat kurvi võttes kostab kinnihüppavate lõksude plaginat. Istme all käega kobamine ei ole enam üldse hea mõte. Kontrollisin, sorisin istme all, nüüd on mu sisemine rott solvunud ja peapõrutusega.
Täna, arvan, teen auto täitsa korda. Tolmuimeja ja taarakott ja saapad tuppa riiulisse. Kui mõnel sallil on hambajälgi lähen kurjaks.
Iseenda peale muidugi.
Pildil on hiir, mida lõks ei võta....
Postitused
Pildil on üks iidne iir🙂
VastaKustutaMuuseumist leitud.
KustutaHiir autos? VÄGA ohtlik!! Sa kapoti alla oled vaadanud? (Vt. selle postituse teine lõik: https://viistuhatviissada.blogspot.com/2023/06/uhepajatoit.html)
VastaKustutaJa sedasi umbmääraselt eraelulistele muutustele vihjata on puhas lugejate trollimine. Äärmiselt inetu temp :)
Kapotti kegitan sageli, seal faunat pole.
KustutaMu meelest võib näriline autos teha kahte ohtlikku asja: kaableid närida ja kärvata. ühel kolleegil oli esimene probleem, tal oli tükk tegemist, et rikke põhjus üles leida ja teisel töökaaslasel oli hiir autosse koolnud ning seda ei leitudki üles. Lehk oli selline, et kuti seltsielu pole vist siiani taastunud, neiud sellesse autosse ei istu.
Pere-inimene. Tassin kogu aeg kedagi kuhugi või sõidutab mu proua oma kolleege meie autoga loodusesse või harjutavad mu jõmpsikad sellega sõitmist. Hetkel on auto täis õunu. Ja padelivarustust. Suvel aerulaudu. Talvel suuski ja uiske.
VastaKustutaHea harjutus on oma autot kas pesta lasta (seest) või ise tolmuimejaga harida. Selle jaoks tuleb ta _täiesti_ tühjaks teha, ning kõik mündid ja kommipaberid ja hiired tulevad välja :)
Kasisin täna auto ära. Auto oli keskmisest puhtam, aga kõvasti üle keskmise sassis. Üks hiir oli ajal kui tööl olin lõksu jäänud, tema peret ma ei kohanud.
KustutaVaatame-vaatame, lõksud on veel ootel.
Ma olen sellest varem ka kirjutanud ja kommenteerinud, aga minu autos on ainult kohustuslikud elemendid pluss üks jääkaabits. Rohkem pole seal mitte ainsatki asja.
VastaKustutaSiiralt selliseid distsiplineeritud inimesi.
Kustuta"kadestan" on siit ununenud sõna.
KustutaEi, siin pole distsipliiniga midagi pistmist. Ma lihtsalt ei oskaks ette kujutada, mis asju mu autos üldse võiks olla ja miks.
KustutaVihmavarju, kummikuid, paari "äkki läheb vaja"-poekotti, kirvest, tekki, õnge, pange, binoklit, taskulampi... Mis seal veel oli....
Kustuta...mul on kõike vaja läinud.
Oeh
Mul on hull kujutlusvõime ja ma ei karda seda kasutada
Aga auto võiks rohkem korras olla
Nojah, ma olen juba üle 20 aasta täiesti tühja autoga ringi sõitnud ja mitte kordagi pole millestki puudust tundnud, aga mul pole kujutlusvõimet kah ja elan rangelt sisutühja askeetlikku elu :D
KustutaAutos võib olla ükskõik milliseid asju, olenevalt sellest, kus sellega käiakse ja /või millised hobid ja tööd autovaldajal käsil on. Mul näiteks on autos alati (lisaks jääkaabitsale jms tavalisemale) atlas, pussnuga, kahvel, lusikas, sapöörilabidas, oksasaag, istutuskühvel, kõvem kilekott... Viimane kord, kus kühvlist ja kilekotist (ja spetsiaalsest määrivate asjade jaoks mõeldud tugevast seljakotist) palju abi oli, oli käik Tallinna kanti keraamikanäitusi vaatama. Kui juba sealkandis ja näitused nähtud ja pime veel ei olnud, otsisin üles Ülgase savikarjääri ja kaevasin sealt mõned kilod savi kaasa. Sellest saab suurepärast samblarohelist glasuuri kõrgkuumuskeraamikale. Plaan Ülgasele minna tuli alles siis, kui juba päälinnas olin. Kui ma oleks siis pidanud hakkama otsima, kustkohast kühvlit osta, oleks öö peale tulnud.
KustutaPs. Minu auto on alati rohkem korrast ära (igas mõttes), kui mu abikaasa oma. Tema tõstab millegipärast tihtipeale oma autost tööriistad välja. Ja siis tuleb välja, et oleks ikka võinud auto peal olla...
Kustuta