Vahepeal sulas lumi peaaegu ära, maratonirajast on sprindistaadion järgi jäänud. Eks oli ka aeg.
Aa, ja shrödingeri Vladimiri karp tehti lahti, uudised olid väga veidralt esitatud - suri, ei surnud, suri, ei ole kindel, ikkagi suri. Vale Vladimir suri, kahju küll, aga võtame seda kui peaproovi.
Te olete siin kõik nii haritud inimesed, te kindlasti teadsite, et kui Egiptuses püramiide kokku laoti, müttasid Maa peal veel mammutid ringi? Kole, kui igavalt oli esitatud kooliaegne ajalugu: "Kiviaeg. Mammutid ja kivikirved. Homme on kontrolltöö." Järgmine veerand: "Egiptus. Vaaraod ja püramiidid. Homme on kontrolltöö." Mitte sõnagi sellest, et ajaaknas eksisteeris võimalus külitsikäivate egiptlaste ja mammutivõhka nikerdavate ürgküttide omavaheliseks kaubavahetuseks. Ma isegi ei mõelnud koolis selle peale, põhiline oli tunni lõpuni silm lahti hoida, nii igav oli.
Mu teadaoleva sugupuu esimene kirja pandud aastaarv on 1766. Pärisorjuse kaotamiseni oli siinkandis üle poolsaja aasta ja Ameerikasse Georgiasse jõudsid esimesed otse Aafrikast toodud orjad.
Ajalugu on üks kirjapandud õnnetuste kronoloogia. Sõjad, surnutele püstitatud hiidehitised, loodusõnnetused, epideemiad.
Nõme. Nõmenõmenõme.
Postitused
Millal mammutid välja suridki? Kas tõesti veel nii hilja, püramiidide ajal, olid olemas? Võib küll olla, kui järele mõtlema hakata...
VastaKustutaAjalugu on mitut sorti. See, mida (ja eriti kuidas!) koolis õpetati, on tõepoolest nõme ja igav. Ma ei mäleta kooli ajalootundidest mitte midagi peale mõttetuse ja igavuse. Huvitavaks läks ajalugu palju-palju aastaid hiljem, kui ma tutvusin kultuuriajaloo ja muude ajalooaspektidega, mis ei olnud sugugi ainult sõdade ja viletsuse loetelu. Näiteks raamat "Müra, heli, hääled" on suurepärane raamat helide tajumise ja helidesse suhtumise ajaloost. Üks teine tore raamat on "Sinine. Sinine ajaloos, kultuurides ja looduses". Eriti haarav oli see ajaloo osa, kust tuli välja, et sinist hakati eraldi värviks pidama alles suhteliselt hiljaaegu, selleks ei olnud varasemal ajal oma sõnagi - oli pandud ühte patta rohelise ja musta ja pruunigagi. Kahjuks ei ole teiste värvide kohta veel sellest sarjast sarnast raamatut ilmunud.
Sama raamat on rohelise värvi kohta ka
KustutaJust. Kui tahad laste tähelepanu millekski eemale juhtida, pane seda õpetama minu ajalooõpetaja kloon.
VastaKustutaVõi emakeeleõpetaja. Milline uinutav, hüpnotuseeriv hääl tal oli. Tunni lõpuks olime kõik kenasti välja maganud.
Ajaloo võluvad mustrid ja lõbusad kurvid on palju hilisem avastus.
Viimased mammutid surid arvatavasti välja umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi. Knossose palee delfiinid ja daamid olid juba maalitud, püramiidid teisel pool merd püsti.
Emakeeleõpetaja võinuks mu õigekirjale rohkem tähelepanu pöörata, oleks võinud mind selle mantra ajal vähemalt üles ajada....
KustutaMinu arust on rohkem probleem selles, et tolles vanuses kui me koolis käime lihtsalt pole huvi enamuse ainete vastu, mistõttu ongi igav. Minu jaoks pole mingi nipiga võimalik kunstiajalugu või noodiõpetust huvitavaks teha, samas astronoomiat ja füüsikat lugesin iseseisvalt kõigist kättesattunud raamatutest. Tava kooliprogrammi libistasin üle võimalikult väikese pingutusega võimalikult maksimaalse tulemuse saamise mantraga. Kunst, muusika, keeled lihtsalt tuli üle elada selle nimel, et hiljem huvipakkuvaid asju õppida. Kehaline kasvatus oli niisama meeldiv lõõgastus teiste tundide vahepeal, need niinimetatud normid polnud ju normaalse füüsilise arengu ja minimaalse liigutamise korral mingiks probleemiks.
VastaKustutaAjalugu näiteks, mis kooli ajal igav kuid täiskasvanuna huvitav. Samas kooliajast puudulikud teadmised ei takista praegu seda põnevusega lugemast.
Kustutanoodiõpetusel on füüsikaga kokkupuutekoht täiesti olemas. Pmst on see ju sageduste üleskirjutamise viis, aga diskreetne, mitte pidev, digitaalne, mitte analoogne (oleneb noodikirjast muidugi). Just nagu tähestik on selline suuõõne asendite üleskirjutamise moodus ("selline" = ei sobi kõikvõimalike asendite väljendamiseks, vaid ainult nende, mida peetakse oluliseks, täpselt nagu noodikiri väljendab absoluutseid sagedusi või sageduste suhteid, aga ainult neid, mida peetakse oluliseks).
Kustutaläksin seda asja edasi guugeldama ja leidsin, et nt Michigani tehnikaülikool pakub muusikafüüsika kursust.
KustutaMuusikafüüsika kõlab nagu oksüümoron. Poksija-baleriin.
KustutaTom: "need niinimetatud normid polnud ju normaalse füüsilise arengu ja minimaalse liigutamise korral mingiks probleemiks". Ära räägi. Ma ei olnud iial ka parima tahtmise juures võimeline jooksma nii kiiresti, et oleks normi järgi kasvõi kolme kätte saanud. Õpetajad panid mulle puhtalt haledast meelest kehalise veerandihinde nelja, kuna tunnis oli olndud, kõike kästut tehtud, ülejäänud õppeained neljad-viied. Mu kehaline oleks pidanud normide järgi puhas kaks olema. Oleks meil kehalises näiteks laskesporti tutvustatud, oleks asi kindlasti parem olnud (räägib praegune Elva, Tartunaa, Põlvamaa meister ja Eesti Meistrivõistluste mitmekordne 2. koht). Igasugused jooksmised ja pallimängud olid oluliselt hullemad, nui ajalugu, sest ajalugu oli lihtsalt igav, aga kehaline oli jäle.
KustutaNõus, kehaline oli jäle. Vihkasin pallimänge ja jooksmisele mõtlemine ajab siiani suunurgad allapoole, aga kõikvõimalik akrobaatika - hüppamine, ronimine, poomid-värgid, ujumine - olid head, aga seda oli vähe. Me pole ühe vormiga tehtud, kes kõõlub, kes lippab.
KustutaAbsoluutselt iga asja saab absoluutselt igaühe jaoks huvitavaks teha.
KustutaAga seda jah ei saa, et üks ja sama aine ühe ja sama materjali alusel kõigile korraga huvitav oleks. Ja veel ainekavale ka vastaks.
ma ei saa muusikafüüsika oksüümoronlusest lihtsalt aru.
KustutaKeskajal käis muusika ühte komplekti selliste distsipliinidega nagu aritmeetika, geomeetria ja astronoomia, ühe matemaatilise teadusena teiste hulgas ("muusika" tähendas mõistagi muusikateooriat, laulmist või pillimängimist võeti nagu käsitööd või lihtsalt hobi).
Mu matemaatikaõpetaja nimetas neid, kellele võrrandite lahendamine üle jõu käis, moosekantideks. "Sina mine õpi mingi laadatola amet, korralike inimeste hulka sul asja pole!"
KustutaMida ta täpselt silmas pidas, kas muusika mängimist või selle kirjutamist ta ei täpsustanud.
Kuid fraktaalide ja muusika muster on teinekord ikka väga sarnased, seda ei saa eitada.
Mõõdetavad sagedused, see on ju füüsika. Mõõdetavad sagedused, näiteks heli. Heli, müra, hääled, muusika.
KustutaPs. Tahtsin ühe varasema enda kommentaari juurde lisada, et ma olin kooliajal täiesti keskmise pikkusega normkaalus tüdruk. Kehaliselt terve ja eakohase arenguga. Ja ikka ei suutnud normi aega täis joosta, sest usu või ära usu, aga inimesed ongi erinevad. Mulle oli lõõgastus oli mitte kehaline, vaid kunstitund ja käsitöö.
ja ma ei mäleta, et mul oleks ühegi normiga raskusi olnud, aga kehalist vihkasin ikka, sest see oli nagu kontsentraat kõigest, mis koolis üldiselt vastik oli.
Kustutamoosekant, kes oskab mängida, aga ei tea tausta, oli keskajal ja varauusajal kah kesise reputatsiooniga. Ühes uusaja muusikaõpikus oli kaunis ütelus, mis käis umbes nii, et laulja/pillimängija, kes muusika alustõdesid ei tea, "sarnaneb joodikuga, kes jõuab küll koju, aga ise ei tea, kuidas".
Kustutasiia peanb küll lisama möönduse, et eks see jutt oli muusikaõpiku alguses tagamõttega muusikateooria propagandat teha. Ja teisest küljest oli taust see, et mängida või laulda oskasid mingil määral enam-vähem kõik, sest tahtmine end muusikaga ümbritseda oli sama suur kui tänapäeval ja kõige odavam võimalus seda saavutada oli ise muusikat teha.
KustutaSchrödingeri Vladimirist - või sellest, miks ta nii schrödinger oli - nägin sellist nalja, et Putin ei saanud tema matusele enne lilli viia, kui ta oli kaks nädalat karantiinis olnud.
VastaKustutaVaatasin lilletoomise-videot ja mõtlesin, kas kirstu serv, kuhu mõrtsuk oma käe toetas oli eelnevalt piiritusega puhtaks roogitud või naturaalne.
KustutaVladimiri shrödingeri karbi ainetel - Zelenskõi kohtus Borisega, Johnsoniga. Nüüd oodatakse Putini ja Borise, Jeltsini, kohtumist.
VastaKustutaMuide, mul võttis veerand tundi enne kui naerma hakkasin.
KustutaKaks korda oli lõbus - esimene kord siis kui nali kohale jõudis ja teine kord, kui adusin omi pikki juhtmeid.
Kevadhajameelsus vist.
Või siis see saksa nimega piss, kes asjad meelest kaotab.