Kell on juba sada ja ma ei ole veel ärkamise peale mõelnudki. Kui juba vaikne laupäev, siis olgu, kes olen mina, et mürgeldama hakata. Ei, see pole sakraalsus, see on ehe Eestimaine laiskus - hoolega hoitud, kaunisti kultiveeritud.
Seda enam, et alles homme on päev, mil need lapsed, kes vara tõusevad näevad päikest tantsimas. Täna polnud seal midagi põnevat näha. Täna kuulame muusikat, muidu läheb hing hukka.
Kuulame muusikat ja kurdame võõraste üle.
Neljapäeval poesabas seistes tegelesin kohaliku lemmikmeelelahutusega ehk siis uurisin, mida teised ostavad. Loomulikult ei olnud mu eesmärk mingi madalatele hingedele omane uudishimu rahuldamine, vaid ettenägelik ja edasipüüdlik "äkki ma unustasin midagi?"
Minu ees sabatav noormees tõstis kassalindile überöko taimse piima paki. Karbi idusid. Ökosuhkru (ma ei teadnudki, et sellist meie poes müüakse). Mahetoidu tähistusega .....midagi.
Ühesõnaga - saite aru küll.
Inimene oli teinud teadlikke valikuid, ilma irooniata. Iroonia tuleb puhtalt minu kulul.
Irooniliseks läks asi hetkel kui ma tema kauba järele lajatasin oma hiigasliku paki pereviinereid ja veeretasin sinna sappa energiajoogi ning pätsi saia.
Ta pilk mõistis mu üle kohut igal võimalikul moel!
Ilmselt vast mitte, aga mulle näis, noh.
Ja kui juba näib, siis võtsin sisimas kohe enesekaitsepoosi sisse.
Ma tahtsin ju teha pirukaid, aga paastuaeg ja liha ei tohi ja sestap ostsingi viinereid. Pereviinereid, et lihatu koostis kindel oleks.
Ma saia ja energiajooki seletama ei hakka, pikaks läheks, aga uskuge - ma seletaks ära!
Homme hakkan heaks.
Muide - täna ongi ju pühade vahe. Eile suri, homme tõuseb, nii kõneldakse.
(Ei ole elu sees aru saanud, miks on Eestis kujunenud lustiliseks põhipühaks naelte bängimise päev, see on isegi minusuguse hereetiku jaoks haige valik)
Postitused
Miks reede? See on ju ilmselge. Sest et see on reede! Pühapäev on niikuinii vaba päev, aga töölt vaba lisapuhkepäev vajab tähistamist!
VastaKustutaMida kirik sellest arvab ja kas nemad ka reedele siinmail rohkem rõhku panevad, kui pühapäevale, sellest ei tea ma midagi. Pagan, nagu ma olen. Aga vaatamata paganlusele tähistan ikka, niivõrd-kuivõrd (mune keedan näiteks), sest ilma Kristusetagi on suurematel tähtpäevadel konkreetne alus olemas - praegu on kevadpühad. Talveunest ärkamise ja tärkamise aeg. Jõulu aegu sünnib jällegi päike. Ja jaanipäev - sellele on küll püha Johannes nime poolest külge poogitud, kuid sisu on ikka vägagi paganlik. Mulle sobib. (Maarahvas oli jaanipäeva ennemuiste leedopäevaks nimetanud).
Kevadpühad on need igatahes.
KustutaTahtsin lihtsalt viriseda, noh. Kui oma lapsed pisikesed olid värvisime mune igal juhul alati ja ainult pühapäeviti ja nüüd on mu oma lapsedki munade värvimise ajavahemiku laiemaks venitanud. Kas me selliseid lihavõtteid tahtsime, ving-ving!
Kristlikku kasvatust ma neile andnud pole ja see on täitsa ok mu jaoks, aga õnneks vähemalt "rõõmsaid pühi!" nad reedeti kellelegi ei soovi. Pühapäeval "hristos voskres!" ka ei hõika, olgu tasakaal mõlemat pidi.
Teemaväliselt: seda kommentaari kirjutades üritas autokorrektor sõnaväärakat "hristos" asendada ükskord sõnaga "juristid", teisel korral nimega "Hruštšov". Ma ei suuda otsustada kumb hullem on.
Geniaalne tüliõun! Minna pühapäeva hommikul kirikusse ja hüüda suure häälega Hruštšov voskres! Kui oleks olemas selline asi, nagu provokatsioonide õpik, siis see näide võiks seal sees olla.
Kustuta/naeris nii, et suust purskas kohvi ja võileiva segu.
Kustuta🤣 milline idee!
KustutaMa lagistan ka siin, õnneks hetkel midagi ei söö :D
KustutaSeal maades, kus need pühad kiriklikult hästi tähtsad on (Lõuna-Euroopas seega põhiliselt), antaksegi töölt vabaks hoopis esmaspäev, mitte reede.
VastaKustutaMumst on esimene ülestõusmispüha vaba nii Soomes kui Rootsis - põhjamaad mõlemad. Praegu pole kalendrit, kus teiste riikide pühad ka kirjas, nina ees, aga esmaspäev vähemalt on pea igal pool üsna riiklikult tunnustatud priipäeva moodi.
KustutaHea päev tööd teha, väljamaa kolleegid ei taha suhelda 😁
Rootsis vähemalt on sihuke kompromiss, vabad on nii reede kui esmaspäev.
KustutaTore pala, aitäh!
Vabandan ette - usuküsimustes teadmised nõrgad. A mis tüüp laupäeval reedese naelutamise ja pühapäevase ülessetõusmise vahepeal tegi🤔 ... Niisama hängis? Sõnademäng puhtjuhuslik kokkusattumus😉
VastaKustutaMeil teispool Atlandit nii reede kui esmaspäev vaba. Ma ei kurda üldse, seni kui vabu päevi jagatakse võtan need hea meelega vastu sõltumata põhjusest, nii nagu nõuka ajalgi. Kanadas kui multikultuurses ja igati võrdsusele pürgivas riigis tuleks minu arust kõigi uskude pühad vabadeks päevadeks kuulutada, lisaks ateistidele mingi jumalasalgamise nädal välja mõelda - soovitavalt jaanipäeva paiku😜
Kõikide uskude pühad - see tähendab KÕIKI päevi aastas, välja arvatud ehk 29. veebruar.
KustutaNeljapäeval sõi semudega ja lasi end reeta, reedel rippus ristil, laupäeval puhkas hauas ja pühapäeval juba lippas jälle ringi. Nelikümmend päeva sehkendas, siis läks taevasse ära. Kirikukalendris on siis taevaminemispüha ehk ristipäev, ei tohtinud kududa ega õmmelda - naised said pisut sõrmi puhata.
Kustuta"Vaikne laupäev" tulebki sellest, et "ta on nüüd surnud, lootus on kadunud, ei mingit hingeõnnustust pole loota" või midagi sellist.
Rahvakalendris...ma ei teagi, kas siis vahepeal vaiksemalt võeti, ega kevad on üks hüplik aastaaeg. Täna on ilus, homme hirmus. Aga kui jääbki hirmsaks ja talv tuleb tagasi?
Või, noh, loe "Me tusameele talve".
"Me tusameele talve muutnud on nüüd hiilgusrikkaks suveks Yorki päike", mis siis, et too "päike", Richard Kolmas oli õel ja küürakas sadist. Nagu kevad - palju lootusi, pea sama palju pettumusi.
Tüübil kulus kudede regenereerimiseks ööpäevake ära, ära nüüd nori, nah. Ega see sekundipealt ei käi.
KustutaMinu ema kasutas ikka sarkastilisena hüüatust: "Halleluuja, haud on tühi!" kui me, lapsed, suviti pärast pikka põõnamist LÕPUKS üles tõusime.
Tänud, sain minagi haritud. Ajaloost küll meenus, et Roomlastel oli kombeks ristilöödud kodanikke vähe pikemalt eksponeerida, tekitamaks rahva hulgas teretulnud hirmu seadustest üleastumise vastu.
KustutaAlati on mind kummastanud, et piinariist (mida see rist ju on) usu sümboliks valiti. Küllap polnud reklaamiteadus veel arenunud. Isegi meie poliitilised parteid suutnud palju vastuvõetavamaid kujutisi nagu ristikuleht, orav, rulkilill, ... oma promomiseks valida.
Tookord olevat juudid palunud, et hingamispäevaks võetaks hukatud ristilt maha (sh tapetaks ära, kui juba ise surnud ei ole) ja roomlased ei tahtnud kohalikega mingit jama.
Kustutaaga mis piina- või hukkamisriista (ja veel alandava!) sümboliksvõtmisse puutub, siis ega see ei ole ainus kord, kui mingi grupp korjab üles midagi, mida tema pihta solvanguks paisatakse. Vt näiteks göösid.
KustutaTT juba sai targemaks. Aga nüüd tahan mina ka targemaks saada. Mis nende göösidega siis oli?
KustutaMina tean seda gööside teemat nii, et Hispaania valitsejad hakkasid nende vastu ja oma priiuse eest mässama hakanud madalmaade aadlikke kerjusteks (geuzen) kutsuma (ma alguses mõtlesin, et see süna oli "haned"), need võtsid hispaanlaste poolt sõimusõnana mõeldud nimetuse uhkelt kasutusele ja tuuseldasid hispaanlasi maal kui merel nii, et sabasuled lendasid.
KustutaNotsu oskab täiendada.
Oh, Kaamaos, küll sina ikka oskad sõnu seada. Pühade vahe- nii täpne määratlus vaikse laupäeva kohta :) Või: "siis miks on Eestis kujunenud lustiliseks põhipühaks naelte bängimise päev". Mina imestan seda samuti, aga nii lahedalt seda kirjeldada oskad vaid sina :)))
VastaKustutaKommentaaris mainitud "Me tusameele talve" tuletas mulle sinu postitus meelde, see, et meil kuidagi kummaliselt ülestõusmispüha tähistatakse, vaevab mind samuti aastaid.
KustutaIse ka ei mõista, miks see mind segab, ma ei pea end kristlaseks... Küllap on probleem piiblijuttude (võrratu lugude raamat!) narratiivist kõrvale kaldumine.
Hea, et ma pole ses porinas üksi.
Üks mu Tallinna-aegne sõber armastab seda suure reede pralletamist narrida, soovides sel puhul alati "rõõmurikast ristilöömist".
Kustuta