Lennukas seeme ja ämblikuniidid on nii hea pilt, et paneks seinale pikemaajaliseks imetlemiseks. Need erinevad faktuurid, kus üks täiendab teist. Ja siis veel seda puuris oleku tunnet tuleb, mis minu puhul hetkel seoses saastatud taevaga isegi väga päevakohane teema on. Kisub kohe väga filosoofiliseks kuid jätan siinkohal teema pooleli :)
Aju krihveldas esiti, et sünteetiline õud kirsamustril ja ämblikud on laisaks jäänud, viskavad niidid võrkaiale... Ma eeldan, et teise pildi taustal on jaanalind ohakaseemne taga peitu pugenud.
Kui mind ähvardaks taguotsast sulgede väljarebimine selleks, et nendega auto armatuurlauda ehtida, peidaks ma samuti ennast kasvõi ohakaseemne taha nagu see jaanalind, usu! 😁
Jutt nagu piiga libahundiks käiks on vale ei hundinahka täiskuul kivi taga leia. Sa vaata silma talle. Tõele lähemale. Tea- susi öösel libanaisekuju heidab. Ta enne koitu koju liipab, pekstud, hale ja päeval naise hinges ennast peidab
***
Minemine on mu olemise viis Vaikselt sulgen uksi, tõmban kardinaid Vahel harva kahetsen ja siis Lähen tänavale. Istun. Ootan paid.
Ilmaasjata, sest mind ei nähta enam Lähen tagasi. Mu pimedus on kenam
Viimased kõnelejad
Bianka commented on ahjusigatukid ja porgand: “Head nipid liha marineerimiseks. Ma paneks kaalikat ka sellisele roale lisaks.”
W commented on ahjusigatukid ja porgand: “Kana puhul loputan, sea ja veise puhul mitte. E jah, marinaadi osa. Ja tglt kana ja seaga kasutan…”
küpsis commented on ahjusigatukid ja porgand: “Täpsustuseks: kas liha nö marineerub kõigepealt soodaga, siis loputad selle maha ja paned…”
W commented on makaronid viinerikastmega: “Kust selline saadakse.Mul on väga sageli küsimus, külla minnes, et kas nad tahavad mind näha või…”
Kaur commented on makaronid viinerikastmega: “Lasanje oli minu jaoks tasuta. Samas andsime me eile õhtul tasuta ära kaks supitaldrikutäit…”
Lennukas seeme ja ämblikuniidid on nii hea pilt, et paneks seinale pikemaajaliseks imetlemiseks. Need erinevad faktuurid, kus üks täiendab teist. Ja siis veel seda puuris oleku tunnet tuleb, mis minu puhul hetkel seoses saastatud taevaga isegi väga päevakohane teema on. Kisub kohe väga filosoofiliseks kuid jätan siinkohal teema pooleli :)
VastaKustutaVaatasin esimest pilti ja selline käsitöölaadne tunne tuli peale. Narmasvaip? Siis lugesin ja vaatasin suurelt... eheheee, pehme suleline hoopis!
VastaKustutaAju krihveldas esiti, et sünteetiline õud kirsamustril ja ämblikud on laisaks jäänud, viskavad niidid võrkaiale...
VastaKustutaMa eeldan, et teise pildi taustal on jaanalind ohakaseemne taga peitu pugenud.
Kui mind ähvardaks taguotsast sulgede väljarebimine selleks, et nendega auto armatuurlauda ehtida, peidaks ma samuti ennast kasvõi ohakaseemne taha nagu see jaanalind, usu! 😁
VastaKustutaJaanalinnusulg... väga-väga imelik tunne tuli... olnud ajad, mis aegade hämarusest meenusid. Või siis teisest elust.
VastaKustuta