Keel. probleem on keeles. Ma töötan päev läbi võõrkeeli kasutades, lülitudes ühelt teisele, teiselt kolmandale, andes edasi ühes keeles esitatud väiteid teises keeles ja sealjuures üritan veel aimata, mis peitub mu rohkete samu võõrkeeli mitte emakeelena kasutavate kirjasõprade kirjavigade taga (nagu nemad kahtlemata ka minu kirju dešifreerivad).
Kas nii tunnevadki end inimesed, kes istutatakse ümber võõrale maale?
Emakeelest saab kodune salakeel, mille kasutamine on puhkus....
Mu vanaemaga nii juhtuski. "Laita se kalbassaa nyt haladilnikuuhun ja mene magasiini leipä tuomaan". Nii selgelt on meeles lause, mida juhul kui ma seda lapsena poleks kuulnud, poleks praegu vist tõlkida osanud.
Niipea kui ei pidanud kasutama sõnu, mis puudusid ta noore ea keeles oli ta jutt voolav nagu oja, kui oli vaja kasutada uusi mõisteid, tulid kivid voolu segama.
Jajah, tööle-tööle, kurekesed.
***
Uus blogger on vastik!
See on mu isiklik "Ceterum censeo Carthaginem esse delendam!"
(Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada!)
Postitused
Julgen oma harimatust tunnistada: vanaemast sain suurema vaevata aru kuid sinu viimasest lausest küll mitte. :)
VastaKustutaMinu viga, lisasin tõlke. Teinekord olen tähelepanelikum!
VastaKustutaKas ta nüüd nii väga vastik on, aga tal on omad puudujäägid küll, jah.
VastaKustutaTäpsemalt, Kartaago-lause algab "Muide, ..."
VastaKustutaNjaa, ma olen ladina keelt koolis õppinud küll, aga su vanaema lause oli sellegipoolest veatult ja intuitiivselt täiesti arusaadav, samas kui kartaago ei olnud seda mitte...
VastaKustutaMh, tähenärijad, ma ütli...
VastaKustutaParandasin.
Loba lõpp mõjub nagu vana hea "...ja ärge te herneid ninna toppige!" 😁
See vanaema lause, hm, kas sa ei saaks umbkaudugi aru, mida see tähendaks..?
VastaKustutaJa - kui võib küsida - kustkandist ta pärit on/oli? Narva tagant?
Küllap ma ikka oleks ta lausest aru saanud, eks ma tiba liialdasin. Nüüd käib selle lausega kaasas kuhi "lisasid" - hääletoon, hetk, milles need kõlasid, isegi lõhn. Ilma selliste ripatsiteta oleks tegu lihtsalt veidra lausega.
VastaKustutaVanaema oli Savonlinnast, vanaisa oli Ingerimaa mees. Küsisin just emalt täpselt üle.
Just, see vene-soome sarnane segu viitas kas Ingerimaa või Karjala poole.
VastaKustutaIngerisoomlaste saatus on nukker. Kui tahta selle kõrval midagi head näha, siis: Rootsi võit 1700. aastat Narva lahingus päästis Eesti rahva samast saatusest. Oleks Vene väed võitnud, oleks PeeterI teinud pealinna Narva ja mingist iseseisvast rahvakillust poleks juttugi olnud. 1704 Venemaa võitis, aga selleks ajaks oli kärsitul Peetril uus pealinn juba tehtud, küll väga ebamugavasse kohta (sohu), kuid - tehtud.
Ja Rootsi võitis, sest õigel hetkel ja õigest suunast tuli lumetorm, peksis venelastele näkku, lasi rootsi väel salaja läheneda ja vene tuli ei ulatunud vastutuult rootslasteni. Üks tuisk päästis kogu rahvuse ja riigi.
(ma ei tea, miks ma seda nüüd siin kirjutan)
Ah jah, nägime nädalavahetusel nastikut. Kus? - eks ikka Peeter Suure nimelise merekindluse peal, Suurupi suurtükipatarei künkal. Nastikutel on Peeter Suurele ilmselt palju häid sõnu öelda.
Kaur
.. või siis jaapanlastele, sest merekindluse ehitus sai alguse Vene kaotusest Vene-Jaapani sõjas. Ja kindluse ehituse otsustas muidugi Nikolai II, "peeter" oli lihtsalt populaarne bränd.
VastaKustutaPeterburi küle all oli palju ingerlaste külasid, osaliselt on need juba linna poolt eslinnaks õgitud. Vanaisa perenime olevat pooled neist täis olnud.
VastaKustutaSee selleks, ma vanaisast ei tea midagi, aeg sõi ta enne kui ta omadki lapsed suureks said. Savolasest vanaema tähendas heietamist ja krutskiga jutte.
Nastikutega on ka sel aastal ikaldus, ussidega üldse.
Aga ma olen metsas hulkunud ka vähem kui tavaliselt, küllap tuleb veel aegu, tuleb!