Ma trepil seistes teritasin nuga.
paar korda sõrm läks katki sellest polnud lugu
jah viitsin aega kasutult sest juba
väits saigi terav muu on ajalugu
nii pehmelt tera lõikus sooja ihhu
ja kukkus kõlinal seejärel astmeilt alla
üks oste't nutunaine eilsest saadik tihkus
ma unustasin talle öelda, millal tulla
ta tuli varem töö sai ruttu kaelast
ja saadud raha eest võis jälle jooma minna
ma jälle võtan sahtlist roostes naelad
ja veel kord kinni löön su südametu rinna
Arm jääb su rinnale su rinnas pole armu
ma palun andeks kuid ei iial palu armu
Üdi meenutab:)
VastaKustutaVõimalik, kusagilt see motiiv kummitama jäi. Ma mõnda rida konkreetselt googeldasin pärast, oli nii imelik tunne, et see on juba kusagil olnud. Ei leidnud. Tunne on ikka.
VastaKustutaMorgie oma trepi-postitusega andis viimase laksu, enam ei saanud peast välja muidu kui niimoodi.
Ei-ei, mitte mahaviksimise mõttes, aga rütm ja tempo on mu arust sarnased.
VastaKustutaMärkasin ajatemplit - 11 22 33
VastaKustuta:D
Autobiograafiline värsspoeem? :)
VastaKustutaKaur
Oo ei, Kaur, kindlasti mitte. Mingi kosmosest kohale ujunud hulkuv luule, meelitasin enda juurde ja kodustasin ära. Natuke metsik, ikka veel uriseb mu peale.
VastaKustutaPealekauba - ma ei naelutaks, kruvikeeraja on mulle kodusem riistapuu :D
VastaKustutaMahlane siuke.
VastaKustutaHöhöhö.