Eelmise põuasuve kahjud on nüüd vist kõik üle loetud, nii mõnedki istutustööd on olnud tulutu vehkimine. Kui seda mõtet servapidi filosoofiasse venitada, siis ongi inimese elust suurem jagu tulutu vehkimine. Sööd, sigid, töötad, kakad, magad, ainus, mis tõeliselt jääb on rõõm ja seda sunnikut jääb alati napiks.
Teate, kus see mõte mul täna alguse sai? Võrkkiigel. Misasja...võrkkiige all ikka, suu lehisekäbisid täis ja mullatolm ninasõõrmeis. Viskasin end võrkkiike selili, et veel näriputukatevaba õueõhku nautida, aga see sunnik keeras end tagurpidi ja ma maandusin näoli kiige all. Lamasin seal enesehaletsuse põrmus ("isegi võrkkiik on minu vastu!") ja taasleidsin mõtte elu tühisusest ja rõõmu nappusest. Kümme sentimeetrit ülespool on mõtted pisut teised. Pisut labasemad, lustakamad, rumalamad ja võibola tibake optimistlikumad. Äkki ķasvab see tärganud mees veel isegi täies pikkuses maa seest välja...? A mis ma teen sihukesega?
Postitused
Kirjuta mulle - esimene konsultatsioon tasuta!
VastaKustutaTean neid tasuta konsultatsioone: küsitakse kümme suunavat küsimust, mille vastuste põhjal võib koostada vastaja tarbimisharjumuste põhjaliku analüpsi ja siis teatatakse, et vastuse teadasaamiseks tuleb ene kõigepealt mingil kahtlasel lehel registreerida, seejärel anda nelja tee ristil täiskuuööl kolm tilka verd ning lõpuks peab hakkama taimetoitlaseks.
VastaKustutaNunuh.
Nunununuh...
Analüpsi...
VastaKustutaMa olen uussõnade maailmameister. Muidugi olen ma ka õigekirjavigade maailmameister.
Kui kasutusjuhendit kaasa pole antud, siis tuleb tarvitada oma äranägemise järgi...
VastaKustutaAga millal on üks õige eestlane kasutusjuhendit lugenud - ikka viimases hädas, kui pea enam ei noki, otsib kasutusjuhendi üles ning loeb selle läbi, olgugi, et too on hoopis teise valdkonna tehnikaimele kaasa antud.
Aga see "analüps" on täitsa hea sõna, selgitades õngitsemiskirjade saatmise ja ohvri rahaliselt tühjaks lüpsmise sümbiootilist tegevust.
Kasutusjuhendid on nõrkadele.
VastaKustutaÜhes Strugatskite raamatus läksid naabritel segi vastsoetatud pesu- ja mingi toiduvalmistamisrobot. Üks naabritest sai pidevalt viilutatud pükse ja teine valdendatud praadi. Tegu oli pisikese peateemast kõrvale kaldumisega, sestap lugu ennast ei mäleta, aga mu meelest suhtusid ka need mehed kasutusjuhendeisse nagu kipsi kriimustuse raviks ehk siis pidasid ebavajalikuks.
Strugatskite lugu oli pmst individualismi vastane asi ja lõpes sellega, et isehakanud indiviidid läksid linna sööma või tellisid valmistoidu kojutoomise. Pesu saatust ei mäleta.
VastaKustutaMina loen alati kasutusjuhendit. Mõnikord on väga huvitav. Meelde alati kõik küll ei jää.
Analüps. :D
Anaallüps oleks ilmselt midagi muud.
Kasutusjuhendit võib ju pärast seadme kasutuselevõttu lugeda. Nii umbes garantiiremondi vajaduse tekkimisel või kunagi.
VastaKustutaMorgie, niiiiii vasakule....