Naabrimees suitsetab ja ma ärkasin tossu peale üles. Peaks talle karbi sigarillosid või hoopis piibu kinkima, ta praegune tobi on kibeda haisuga.
Meie vahel on ligi sada meetrit ja metsatukk ning ma ikkagi tunnen suitsulehka.
Veel kaugemal, võimalik, et paari kilomeetri kaugusel haugub üks kurb koer. Haugub ja ulub, haugub ja ulub jälle.
Ja ei midagi muud, ritsikad puhkavad, tuul ei sahista, isegi õunad hoiavad kramplikult puuoksast kinni, et mitte kukkudes vaikusesse mõra lüüa.
Koer on kaugel, vist kaugemal kui pakkusin ja temagi hakkab juba väsima.
Küll päev ärgates jälle ratast ringi ajama hakkab. Niikaua võib mõelda öömõtteid augustikuu suure ja pehme kurvakstegeva teki all. Kangaserv üle pea, silm pisikesest pilust hirmu ja ootuseseguselt jahtimas esimesi märke valgusest.
Postitused
No näed kui lihtne on ennast huvitavaks teha:)
VastaKustutaJaa, teine sama ludinal minev tegevus on somplimentide kirjutamine😀
VastaKustutaTekk on täitsa mõttetu ja naabrile kingi 1kuuline loeng suitsetamise kahjulikkusest. :)
VastaKustutaEi see aita, kui kingid naabrimehele kasvõi tüsedaid havanna sigareid - mets filtreerib niiehknaa meeldivama aroomi endasse...
VastaKustutaSutsetav võsa? Hingab naabrimehe kimutud tossu teist korda läbi?
VastaKustutaEga neid leppasid tea...
Vaikus on üks lärmakamaid asju, mida ma tean.
VastaKustutaVõib-olla lepad fitreerivadki meeldivama aroomi välja, jättes kirbema sulle lõhnata? Pinutagune wärk vist...
VastaKustuta