Lehed

pühapäev, 12. aprill 2026

Kahtlane vaikus

 

Vähe blogipostitusi e lugemismaterjali. Võiks arvata, et

a) inimestel on elu, nii et neil ei ole aega kirjutada ja võib-olla nad ei tahagi oma elust palju avalikult kirjutada

b) inimestel ei ole elu, seega ei ole ka millest kirjutada

c) blogimine on nagunii väljasurnud nagu telefoniraamatute, paberkaartide ja -teatmeteoste kasutamine e inimesed on eee... maitea, muudesse nö efektiivsematesse kanalitesse kolinud

16 kommentaari:

  1. Üldiselt c). Aga ma just tegin peopostituse!!1 Ja võin veel näiteks tänaseid nastikupilte jagada, kui soovite vaadata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nastikupilt pole ju kunagi liiast.

      Kustuta
    2. Jaa, oleks palunud küll! Mul ongi tänane nastikupilt täitsa nägemata.

      Kustuta
    3. Võtan nastikupildi järjekorda.

      Kustuta
  2. Ärkasin, panin masinatäie pesu pesema
    Läksin õue, tõstsin eelmisest õhtust kärusse jäänud värvipurgid maha, kärutasin turbapakkide juurde ja kantisin ühe paki kärusse, viisin selle punktist A punkti B, kordus, kordus, siis istusin kolme veel vedamata turbapaki otsas ja mõtlesin kuidas ma kakskümmend aastat tagasi oleks ühe käega need pakid... Halb mälu on hea asi. Läksin tuppa, võtsin pesu masinast välja, jõin kohvi, viisin pesu kuivama, tõin kausiga sügisel riisumata jäänud puuhunniku aluselt suuremaid puutükke tuppa, viisin prügi ja tuha välja, tõin ka nende õues tühjaks tehtud anumatega sama kütet tuppa, pesin prügikastid puhtaks, viisin veel kaks turbapakki A-st B-ni, võtsin kuurist pange, panin selle puutükke täis, viisin tuppa, üksiti käru vedades. Võtsin möödaminnes kuurist raudreha ja lumelabida, panin pilpaämbri tuppa, õues koukisin kahte viimast tööriista kasutades muru seest kärusse kokku talvel saha poolt koos lumega sinna lükatud teekillustiku, vedasin selle oma kodutee suurematesse aukudesse, kordasin. Viisin kuuri juurde (mis oligi punkt B) viimase turbapaki. Värvisin eile pooleli jäänud peenrakaste, läksin ja vedasin veel viimase kärutäie killustikku teeaukudesse. Viisin käru kuuri, värvisin veel samu kaste. Panin kuuride uksed kinni, korjasin pesu nöörilt, toas käisin põrandad tolmuimejaga üle, pesin köögipõranda, panin eile pestud vaibad maha, toppisin seljariided pesumasinasse, kasisin ennast puhtaks, sõin külmkapi tühjaks, panin pesu kuivatisse.....
    Oli kavas aeda riisuda, aga kui ma nägin kuidas tuulispask puude alt praaegu tahke välumusega keerise üles kiskus lõin käega.
    Oli kavas kaevus õuekraan ära ühendada, aga ma EI JAKSANUD kaevu katust kõrvale nihutada. Kogun veel viha, siis jaksan. Kuigi vihasena pole hea tööd teha, seda küll. Aga kakskümmend aastat tagasi....!
    Muidu ei teinud midagi. Näe, praegugi laisklen.
    Näh, kuivati jäi seisma.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sa unustasid vahepeal putru keeta ja süüa.

      Kustuta
    2. Sa peaks mootoriga käru ostma! Aga muidu teeb mul abikaasa enam-vähem samasid tegevusi, ma vaatan sooja toa aknast. Kütsin ise, au ja kiitus mulle!

      Kustuta
    3. Mina see-eest keetsin putru!!!

      Kustuta
    4. Ehhh... mul on pooleli blogi-lugu pealkirjaga "Punktist A punkti B".... Hakka või nime muutma ;)

      Kustuta
  3. Ma tegin eile blogilehekülje valmis esimest korda elus. Nüüd minust saab blogia

    https://elujasodi.blogspot.com/2026/04/otsin-kunstikaaslast-ja-pildid-looduses.html#more

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja loodusfotograaf ja kriipsujuku-joonistaja :)

      Kustuta
    2. Panen listi, kriipsujukude joonistajaid pole iial liiga palju.

      Kustuta
  4. Olen jälle Portugalis ja mõtlesin, et enam postitust ei tee, sest ma muust ei teegi, kui suusatamisest ja Portugalist. Ja vahepeal vingun natuke, et elu poel sellien nagu mina tahaksin. Tegelt tahtsin kirjutada Sveta Grigorjeva artiklist Vikerkaares, AGA mitte positiivselt, ei tea kas julgen. Aga muidu: ärkasin, jooksin ookeani ääres, jõin sõbrannaga kohvi, läksin kohalike tuttavate briti prouadega lunchile, sain home swapi pakkumise järgmiseks augustiks (mina olen just õige inimene, kellele palaval ajal palavat kohta pakkuda), läksime sõbrannaga mere äärde kohvikusse, jõime 2 klaasi veini, jalutasime elamispaika, otsusutasime veidi vedeleda. Nüüd vedele ja loen blogisid. Paari tunni pärast kobime katusele õhtust snäkki ja veini jooma. Mulle täitsa meeldib, aga elu pole paraku alati selline. Kolmapäeval tagasi Brüsselisse, neljapäeval füsioteraapia, reedel jälle töö.

    VastaKustuta