"Oskar ja Roosamamma", sama autor. Surm kui külaline, mitte vaenlane.
"Elu alles ees," teine autor, sama sädelus. Olud ei vormi meid, tunded vormivad.
"Macbeth" Pöörlevad dervišid. Šoti näidendis sünged surmakuulutajad, seekord aken ehedasse õnne.
Väga soe näidend, mõjus nagu oleks keegi mu hinge õlgu masseerinud, hing polnud enam turris nagu varese tiivanukid ja inimesed ümberringi olid kõik ilusad ja head.
***
Sisu?
Khm. Üheteistkümne aastane ema poolt maha jäetud ja emotsionaalselt jäise isa kasvatada jäänud sõpradeta juudi poiss, kes käib inimlikku lähedust ostmas prostituutidelt ja raha hangib moslemist vürtspoodniku tagant kaupa varastades sõbruneb pikkamööda poepidajaga kes õpetab teda paremini varastama ja inimestega naeratuste abil manipuleerima ja.... Ma parem ei jätka.
See väike spoiler on lihtsalt märkimaks, et sisu ei loe. Loeb emotsioon, mida see endast maha jätab.
***
Kui juhus pakub või plaanidega sobib - minge vaatama.
Kui plaanidega ei sobi - tehke plaanid ringi ja minge ikka vaatama.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar