Kas on kukeseente sekka ehk sattunud mõni huvitavam eksemplar?
Kas ma leiaks selliseid veel?
Kustkohast neid leida võib?
Küsimused, küsimused....
Jah, hallutsinatsioone ma näen, aga näe - nädalapäevi meeles pidada ei suuda.
Seega ei ole meeles ka see tähelepanuväärne kuupäev mil kogesin unustamatut vaatepilti: musta kaubiku roolis sõitis mulle keset selget päeva vastu pruut. Loor ja ilma õlapaelteta lumivalge kleit ja puha. Pruudikimpu ei näinud, äkki oli ta selle juba kaubiku aknast välja visanud?
Oi, see ebakindlus kas ma ikka nägin seda mida aju registreeris jääb mind pikalt saatma.
Seente söömisest niipalju, et NEMAD (reptiilid, valitsus, vastik naaber, immigrandid) on pool mu kukeseenemetsa maha raiunud. Kaabakad. Kas ma lubasin? Ja selles teises pooles käivad teised kaabakad, ise nägin.
Eks see mets on muidugi sama palju "minu oma" kui Viru tänav. Eestimaine värk, "minu salakoht".
Olin metsas, korjasin suuremaid fungisid ja jätsin nööpnõelapead rahule kui kuulsin auto peatumist. Läbi õhulise metsa nägin (taas) musta kaubikut, sellest välja tulnud paar pani selga midagi, mille silm määras kui biokaitse tunked, krabas kätte erksavärvilised plastpanged ja kadus, uskumatult sünged näod ees sõnagi lausumata raginal metsa.
Kas ma juba ütlesin, et tegu oli õhulise metsaga? Ise olin olin seal nagu haldjas kesapõllul oma seeliku ja särgikesega, selline mets, kuhu isegi pissile pole kuhugi kükitada, sest põõsaid pole ja nemad haihtusid sinna hetkega.
Äkki olid nemad ka hallukad?
Oot-oot, midagi oleks nagu neis kahes kogemuses ühist...must kaubik!
Kas ma saan lotovõidu kui mu elust sõidab läbi kolmas selline?
Postitused
.JPG)
"Imeline laas" :)
VastaKustutaNagu "imeline aas", lihtsalt kakskümmend aastat niitmata?
KustutaSa loed mu mõtteid:)
KustutaMa ei mäleta ka kuupäeva, enam aastatki mitte kui mu enda maja ees, mil ma tee ääres suitsetasin, jäin vahtima lähenevat väikest Volkswagenit, mille roolis oli mutt; kahe käega rooli külge klammerdunud, nina vastu esiklaasi, kiiver peas. Kusjuures ma ei mäleta isegi auto värvi.
VastaKustutaAusõna, ei olnud mina...
KustutaSa saad oma õnne heaks palju teha, kui uurid järele, kui palju Eestis on musti kaubikuid. Seejärel sead oma liikumissuunad nende kohtamiseks sobivamaks. Vihjeks, et Võrumaal neid pole, Tartus juba yksikuid on. Tõenäoliselt on Tallinnas ja Harjumaal õige mitu tykki. Edu!
VastaKustutaAh, mine nüüd, ma olen ikka õige ugrilane ja vedelen külili sängis, et pärast saaks kurvastada kuidas õnn mind kuidagi üles ei leidnud. Hakka siin veel rabelema....
KustutaMa võin saladuskatte all avaldada, et Tartu lähedal on üks must kaubik. Resideerub meie õues. Aga ausõna, täies ehtes pruuti pole see viimasel ajal vedanud ja seenel on küll käidud, kuid ilma skafandriteta ning lõunapool Emajõge. Võid meie kaubiku kahtlusaluste listist maha tõmmata.
VastaKustuta/Nii, kaubik Lõuna-Eesti õuelt: joon alla, ring ümber, rist peale. Tehtud./
KustutaEile töölt tulles sõitis mulle vastu katuseraamiga Kopikas (sigull, noh), raami peale olid sätitud suusad. Puusuusad, kui ma õigesti vaatasin.
VastaKustutaSee on märk!