Must kaubik

Viimasel ajal on mul mõningaid kahtlusi oma vaimse tervise osas. 

 Kas on kukeseente sekka ehk sattunud mõni huvitavam eksemplar? 

 Kas ma leiaks selliseid veel?

 Kustkohast neid leida võib? 

Küsimused, küsimused.... 

Jah, hallutsinatsioone ma näen, aga näe - nädalapäevi meeles pidada ei suuda. Seega ei ole meeles ka see tähelepanuväärne kuupäev mil kogesin unustamatut vaatepilti: musta kaubiku roolis sõitis mulle keset selget päeva vastu pruut. Loor ja ilma õlapaelteta lumivalge kleit ja puha. Pruudikimpu ei näinud, äkki oli ta selle juba kaubiku aknast välja visanud? 

 Oi, see ebakindlus kas ma ikka nägin seda mida aju registreeris jääb mind pikalt saatma. 

 Seente söömisest niipalju, et NEMAD (reptiilid, valitsus, vastik naaber, immigrandid) on pool mu kukeseenemetsa maha raiunud. Kaabakad. Kas ma lubasin? Ja selles teises pooles käivad teised kaabakad, ise nägin. 

Eks see mets on muidugi sama palju "minu oma" kui Viru tänav. Eestimaine värk, "minu salakoht". 

Olin metsas, korjasin suuremaid fungisid ja jätsin nööpnõelapead rahule kui kuulsin auto peatumist. Läbi õhulise metsa nägin (taas) musta kaubikut, sellest välja tulnud paar pani selga midagi, mille silm määras kui biokaitse tunked, krabas kätte erksavärvilised plastpanged ja kadus, uskumatult sünged näod ees sõnagi lausumata  raginal metsa. 

Kas ma juba ütlesin, et tegu oli õhulise metsaga? Ise olin olin seal nagu haldjas kesapõllul oma seeliku ja särgikesega, selline mets, kuhu isegi pissile pole kuhugi kükitada, sest põõsaid pole ja nemad haihtusid sinna hetkega. 

 Äkki olid nemad ka hallukad? 

Oot-oot, midagi oleks nagu neis kahes kogemuses ühist...must kaubik! 

Kas ma saan lotovõidu kui mu elust sõidab läbi kolmas selline?