Lehed

reede, 26. mai 2023

Massiivne itk



See on nüüd üks tüütu ja pikk hädaldamispostitus, olge hoiatatud. 
Viimastel kuudel määrab mu elu füüsiline valu. Ausalt öelda on valu juba aastaid minuga kaasa jõlkunud, aga nüüd on päevi, mil ta juba sajaprotsendiliselt mu valikuid määrab. Ei, ma ei peatu postkasti juures, et teha need neli sammu ja võtta sealt enne koduteele pööramist ajalehed, sest valus on. Ma ei lähe õhtul kööki laua peale jäänud raamatu järele, sest valus on. 
Ma ei... ma ei tee paljusid asju. 
On häid päevi. 
On väga hullusid. Teinekord mahub samasse päeva häid tunde ja eriti hulle. Alati võib teha endale normaalse päeva. Piisav ports ennetavaid valuvaigisteid teeb iga päeva ilusaks. Ma käin tööl, ma teen tihti endale ilusaid päevi.
Valuvaigistid teevad makku auke, närivad maksa küljest tükke või teevad ajuga asju. 
Ebamugavaid asju. 
See viimane on tegelikult teinekord päris koomiline, ei saa salata. 

Intemeedium aju teemal. 

Ma pean viima prügi prügikasti, pesu kuivama, tuha kompostikasti, kastma kompostikasti juures olevat taimekasti, andma kanadele juua ja jõusööta ja panema kasvuhoonesse öökülma kaitseks kaks küünalt.
Stsenaarium: 
Võtan maja eest käru, millesse on pandud prügikott, tuhaämber, kanade jõusööt ja tühi kanade joogiämber (vee võtan kaevu juures kraanist), taskus peavad olema küünlad ja tikutoos, kaenlas kauss märja pesuga. 
Logistika: 
Kaevu juures kraan lahti, vesi läheb voolikut pidi taimekasti vihmutini, tõstan kärust kaevu juurde maha kanade panged, prügi panen kasti, käru lükkan kuuri, pesu kuivama, tuhk komposti, tagasiteel võtan kanadele vee ja söögi, viin neile ette, astun kasvuhoonesse, panen küünlad põlema, panen kaevu kraani kinni (aitab neile taimedele küll) ja lähen vilistades tuppa. 
Üks kord edasi-tagasi käia. 
Eip. 
Liiga lihtne. 
Pea on sassis. Astun majast välja, pesukauss kaenlas ja minek. 
Krt, käru. Tagasi. 
Käru sangast kinni. 
Prügi? Jajah. 
Pesukauss maha, tuppa prügi ja tuha järele. 
Tipa-tapa prügikastini, seal kotti kasti pannes tuevad kanad meelde. 
Tuppa tagasi. 
Õnneks tuleb kaevu juures meelde kraan lahti keerata. 
Vedamine seegi, et juba trepil, kanaämbrid näpu otsas, meenuvad tikud ja küünlad, mis peaks taskus olema. 
Käru juures panen ämbrid kärusse ja viin kuuri, 
Need kanade omad muidugi, tuhapange tõstan kaevu juurde maha.... 

Intermeediumi lõpp. 

Ja nii iga kuradi kord. Ma olen alati olnud "kui viid siis too, kui tood, siis vii"-tüüp, aga see laguneb, sest valu ei lase ajul tööd teha. 
Naljakas on ja hirm ka tegelikult. 
Arst arvab endiselt, et ma peaks rohkem jalutama. hea küll, see kord pakkus ta, et ujuda võib ka. Ma amastan ujumist, aga kui ma mõtlen, et ujulasse minek tähendab vähemalt viitekümmet sammu parklast basseini, ilmselt veel enamat... Ja ma olen ujumas käinud ja ka ujumine on valus. Tundel, mis pärast ujumist on, ei ole inimkeelset nime vist olemaski. 
Mul on tervisekindlustus, millega saan paari tuhande euro eest endale tasulisi tohtreid lubada. Peab uurima seda asja... Ja lihtsalt infoks: olen jah paks, aga ma ei kaalu sadat kilo. Alla võtma peaksin kõvasti, sihukese peeeeeeenikese tüdruku jagu võiks mind vähem olla. 
Mis muud. 
Eks peab jalutama.


39 kommentaari:

  1. Vihkan valu.
    Vaene sina.
    VIHKAN ja tunnen üleni kaasa!

    VastaKustuta
  2. Tuttav tunne, eriti logistika asjus:) Põlved? Kümnendeid tagasi ütles mind lõikunud kirurg, et peab iga natukese aja tagant nüsima ja perspektiiv on ratastool. Ikka käin:) Tõsi, tavapärasele viiele tuhandele sammule lisandub suvel pooleldi Kablis elades sama või veidi rohkem lisaks. Kevadel ütles mind inspekteerinud doktor, et 5000 on minu eas mõõdukas koormus ja nii jätkata. Lõin muidugi kulpi:)
    Pikas perspektiivis ootab protees, no kui seda pikka veel on...Seni määrin, sest tuttav meedik keelas raha kulutamise tablettidele, mis pidavat liigest parandama, ma ravimi nime igaks juhuks ei nimeta:)

    VastaKustuta
  3. Mina siin, kaaskannataja - teistega samalaadseid muresid ja hädasid kannatav isik. Ikka käin:)

    VastaKustuta
  4. Mul oli juba seda logistikat lugedes juhe koos, ma pole ka parematel päevadel suutnud üle kahe asja korraga ette võtta. Praegu käin üheainsa ülesandegi pärast neli korda edasi-tagasi, jalad küll astuvad sinna, kuhu plaan oli, aga miks ja milleks, seda ei mäleta pea enam ammu. Ja siis ma seisan minutite kaupa mingites suvalistes sihtkohtades ja püüan meede tuletada, miks ma siia tulin?
    Aga valu on nõme. Väga. Aitaks, kui oskaks.

    VastaKustuta
  5. Ega ma abi ootagi, see kõik on lihtsalt ehe virin.
    Ei ole põlved, nende pärast võin maratoni joosta, üks puus on. Mulle on tekkinud imeline pardi ja karu ristandi kõnnak - paterdan, vasaku jala varbad pea 45° nurga all sissepoole. Justkui oleks parem, äkki ongi?
    A mis logistikasse puutub, siis ma ei pidanud varem selle peale mõtlemagi. Noh, välja arvatud juhud kus peale pesu kuivama panekut nägin vales kohas olevat reha või käru kuuri lükates hakkasid silma ladumata puud. Siis oli (on siiani) pekkis, kõik jääb uue õilsa ürituse nimel pooleli. Miski ei tohi rütmi sassi ajada. Valu on suur miski.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mu laste arstid ütlesid, et suurel osal nõukogude aegsetest tüdruklastest on diagnoosimata ja ravimata puusaliiges(t)e düsplaasia, mis tuleb välja just vanas eas ja just nii.

      Aitäh, et kirjeldasid. Ma enda hädadest näiteks ei julge.

      Kustuta
    2. Naised on häbematud (üldistan)

      Kustuta
    3. Diagnoosimata puusaliigese düsplaasia...hm, see seletab suurt hulka memmesid, kes mitte ei kõnni, vaid tatsavad, vaarudes küljelt küljele.
      Kurb.

      Kustuta
  6. Kaastunde eest muidugi suur aitäh ja kaaskannatajatele, valutagu siis mis koht iganes, hästi palju häid päevi ja imetabaseid paranemisi!

    VastaKustuta
  7. Sarikommenteerin: pideval valutamisel on üks hea külg ka. Mu valulävi on kõvasti trenni saanud ja nüüd talun jummmmmala sirge näoga hetki, mille puhul ma kümme aastat tagasi vist poris oleks püherdanud. Daamide suu pole kunagi viltu ja kulmude kortsutamine tekitab...ee...kulmukortse.

    VastaKustuta
  8. Kui tervislikud eluviisid e kõndimine ja ujumine tekitavad valu, siis on nad hoopis haiguslikud ja neid tuleb iga hinna eest vältida. Minu kogemus näitas, et ligi 45 liigse kilo põhjuseks polnud õgimine ja magamine, vaid gluteenitalumatuse ravi antidepressantidega, see kestis ju põmst 20 aastat ja läks ainult...põnevamaks.
    Sa oled nii eesmärgipärane logistik. Ma mõtlen, et panen pesu yles, aga siis näen seda ja teist asja, eilsest on pooleli kolmas ja möödaminnes meenub veel kuues väga tähtis asi, seega ei planeeri ma oma liikumisi- niikuinii kõik muudkui oleneb, meenub ja tekib nagu jumal juhatab. Sihuke Toots olen jah.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Stsenaarium ja tulemus erinevad tihti kunstipäraste kõrvalepõike-põimingute võrra. On ka juhtunud, et peenrakast saab hommikul viieni kasta või tuhapang ootab kompostihunniku manu nii kaua kuni temast toas jälle puudust tundma hakatakse.
      Heal päeval seevastu sujub kõik, eksole.
      Laisa inimese tugevus on leida meetod, mis nõuab kõige vähem energiat. Ma olen laiskuse etalon.

      Kustuta
    2. Absoluutselt, sest Iga Samm Maksab!

      Kustuta
  9. Jeerum küll. Valuga on jube elada. (Seilasime, teame.) Mõtlen su peale.
    Ja uuri jah seda tasuliste tohtrite asja. Ära jäta ühtegi sulle kättesaadavat võimalust proovimata.

    VastaKustuta
  10. Mul esinevad ka igasugu valud, aga neile on rohtu. Ma ei tea, mis rohtusid sulle on kirjutatud, aga minu liigeste ja puusavaludele teeb imet Vimovo nimeline rohi. See on hoopis teist masti, kui Diclofenac-seeria valuvaigistid.

    Ja nüüd, kui uuemate vereproovide valguses selgus, et mul on algstaadiumis podagra ehk kusihappe ülemäärane kogus veres, hakkasin võtma sellevastsast rohtu.

    Ja loodan, et lonkan ikka päris kenasti ja suuremate valudeta edasi. Lase ennast oma perearstil põhjalikult uurida, et mis valu põhjustab ja kuidas seda kas ravida või vähemalt tuimestada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vimovo on naprokseen+esomeprasool. Ma pikaaegne vajadusel vimovo-kuuri pidaja. See ravum hommikul 1/2 tundi enne sööki on päästnud nii mõndagi, aga liiga pikalt kaotab mõju. Mul nt on suviti kuiva ja sooja ilmaga seda vaja ainult eriti raskete tööde ajal, aga oktoobrist maini tuleb röimat, e põnst kõiki liigeseid (sh puusa) ja valutavat kaelaaju vaos hoida. Kiidan heaks.

      Kustuta
    2. Bianka, minul ka Vimovo ja 95 aastasel emal. Podagra on saatanast, mu mehel oli ja ühel pojal on. Mehe õel ka.

      Kustuta
  11. puusa välja ei vahetata või pmst vahetatakse, aga järjekord liiga pikk?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. (mu emal on juba ei-tea-mitmes, seepärast küsin, et tuttav teema.)

      Kustuta
    2. Ma siiski otsin tasulise arsti. Ma ju isegi ei tea, mis mul viga on, sest uuringutele mind saadetud pole. Arst isegi ei ole mind katsunud (a ma väga ei taha ka, et ta mind katsuks) Ise naeran, et see võib olla kõik alates lampjalgadest ja lõpetades tulnukalootega puusaliigeses.

      Kustuta
  12. Aitäh nõuannete eest. Mu valuvaigistite kollektsioon on muljetavaldav, kuid võimalused olemasolevat pruukida maohaavade tõttu piiratud.
    Perearst soovitab kaalu vähendada. Jalutada. Vereproovid? "Te olete lihtsalt paks!"
    Vereproovid tegin oma kindlustuse arvelt, ma olen üsna kõbus mutt tegelikult.
    Mu perearst rääkis liigsest kehakaalust ka minupikkusele 60 kilo kaaluvale naisele (kmi 22,5), kes läks ta juurde kuulmislangusega. Ikka parem kui perearsti teine kinnisidee kaalu kõrval: "te tarvitate liiga palju alkohooooooli". See on tema teine profülaktiline lause (ma olen pahas tujus praegu).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Normaalne valuvaigisti on koos maoravimiga, vt eespool vastust Biankale.

      Kustuta
    2. Maokaitse on igapäevane niikuinii 😁 (jeerum, ma olen üpris logu mõnest kohast)

      Kustuta
    3. Vaheta perearsti. Kui mitte muu, siis sellesamuse "alkohoooli"- etteheite tõttu. Toon eeskujuks oma hambaarsti: käisin hammast välja tõmbamas, tõmbamine sattus mu sünnipäevale. Uurisin ettevaatlikult, kas võin õhtul klaasi või paar veini pruukida, tähtpäev ikkagi, eks. Hambatohtri vastus: "Wine? Sure. Wine is always good."

      Kustuta
    4. Ta mulle pole seda alkohoooooli-juttu rääkinud, aga teiste jutu järgi on see siiski üks ta lemmikmärkusi.
      Maal on perearsti vahetamine igavene ikaldus. Kelle juurde saaks, on pentsikud ja heade nimekirjad on täis.
      Aga ma mötlen, ma mötlen....
      Kui ema elas, ei viitsinud enda peale mõelda, pärast ema lahkumist jäi mu rase tütar auto alla ja see on oma naba uurimise veel paar kuud edasi nihutanud. Nüüd hakkavad tormid vaibuma, nüüd on aega.

      Kustuta
    5. Jumal hoidku. On su tütar nüüd ok? Ja beebi? Vabandan, kui küsimus liiga isiklik.

      Kustuta
    6. Praeguseks on kõik nii ok kui saab, jalalt saab tellingud ümbert natuke enne sünnitust. Laps on tragi ja terve (ptüi-ptüi-ptüi!) Isu seda roolijoodikut karguga peksta ei ole meil paraku küll väga üle läinud.


      Kustuta
    7. Huh, seda on hea kuulda, et ema ja laps ok.
      Ja karguga peksmine on hea mõte.

      Kustuta
    8. jah, mul tuli kah kohe sama isu.

      Kustuta
    9. Õõõudne. Andke minu poolt ka mõned toud.

      Kustuta
    10. Mul hakkas natuke häbi praegu, et nii verejanuline, aga:
      1. maani täis
      2. kindlustuseta, ülevaatuseta
      3. ülekäiguraja ees seisma jäänud autost mööda, üle ohutussaare
      4. sõitis õnnetuskohalt minema
      (mõni ime siis, et käsi haarab kargu järele)
      Tegelikult kasutab laps löögiriistaks kohut.

      Kustuta
    11. Nähtud selliseid kyll. Ainus kohus, mis neile mõjub, on omakohus. Naiste ja laste elud ei maksa neile kopikatki, "krd loom, lõhkus mu auto ära", aga tugevama meeskodaniku poolt avaldatud, ee, noomituse peale ollakse agaralt nõus kasvõi pitslinikuid heegeldama. Ja mitte kark, vaid pakukirves.

      Kustuta
    12. See ei juhtunud Eestis. Mühakas jääb mühakaks muidugi igal pool :)

      Kustuta
    13. Absoluutselt põhjust olla verejanuline.

      Aga roolijoodiklust ma siiski mees/naine teljele ei asetaks. Teisisõnu: ma sugugi ei arva, et enamik roolijoodikud on tingimata meesisikud, kes justnimelt naisi-lapsi tuima näoga alla ajavad. Meil siinpool on viimasel ajal naissoost roolijoodikud uudistes figureerinud. Viimatine traagiline juhus: omaenda pulmapeolt koju sõitnud noor naine hukkus, ta abikaasa jääb eluks ajaks vigaseks - ja kes oli mõrtsuk-auto roolis? Varastes kahekümnendates plika, vahetult enne tapatööd oli nelja baari väisanud, maani täis.

      Kustuta
    14. Epp, STATISTIKA. Vbl pealinnas on asi juba võrdlikum, aga meiekandis on purjusroolimõrtsukas, perevägivallatseja, abikaasatapja jms, 99% mees. Kui seda teeb naine, on see ajalehtedesse jõudev haruldane syndmus. Minu isiklikud piinajad, peksjad ja pikalt ning aastaid systeemselt ja leidlikult taga kiusajad olid samuti eranditult mehed, naised kyll pläkutasid, aga mitte iial ei pannud kätt minu elu, pere ega vara kylge.

      Kustuta
  13. Kui järjekordselt kuulen sellisest perearstist nagu sinu oma, siis saan aru, kuidas mul on vedanud. Mu perearst tõesti kutsub mind, kui pole tükk aega käinud ja uurib kõikide vahenditega mu läbi. Nüüd, kui käisin oma lõputut köha kurtmas, kuulas, saatis röntgenisse, võttis näpuverest põletikunäidu ja mõõtis kopsude hapnikusisalduse. Lisaks tegi ka kohapeal EKG ja saatis täisvereproovi tegema. Kui vastused käes, helistas ja rääkis, mis eelmise korraga võrreldes muutunud oli. Ja pakkus erinevaid ravivariante, kuigi mul üldiselt kaebusi polnudki. Miks kõik arstid nii ei tee? Need uuringud maksab ju tervisekassa kinni.

    VastaKustuta
  14. Kaamos, loodan nii väga, et tasulistest arstidest kasu on ja vaevustest ning valudest pääsed. Mul oli aastakümneid diagnoosiks pandud: nii noor, ei või olla! Hilisem diagnoos oli, et selles eas ongi loomulik, et tervises tagasilööke esineb. Kuni 4 aastat tagasi sisuliselt kaotasin töövõime. Nüüd olen pidevalt arsti järelvalve all, täpselt nii nagu Biankagi kirjeldab. Kuid endal polnud paraku energiat nii palju, et põhilist probleemi lahendama hakata. Sel aastal lõpuks ometi tunnen, et juba suudan ja panin end perearsti juurde kirja. Eks näis, kas veab välja.
    Ma olen samuti püüdnud toimetada põhimõttel, et see viin, too toon ühe käiguga. Kuid valudes ongi võimatu kõike meelde jätta ja ära teha. Pea vastu! Huumorisoolikas on sul võrratu ja see aitab ikka raskel hetkel, ma loodan.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, Helve. Ja vea ikka välja, me oleme ju sitked!

      Kustuta