Esimesel kahel nädalal, mil hommikud on jäised ja lumelubadus katab loorina maad sõidan ma tööle tötatötatöta, ise närviliselt peeglisse piiludes ega mõni hullumeelselt kihutav mopeedautomees minust külg ees mööda ei kihuta. Need võllid on ju hullud, teate küll.
Mis pärast neid kahte nädalat saab - ei mäleta. Kevadel ütlen.
Ma siin vahepeal ei viitsinud väga elada, mitte ses mõttes, et "sure maha", vaid lihtsalt tiksusin. Nahk püsis toores, aga see oli ka kõik. Panin tegemata asju järjekorda, kord pikkuse järgi, kord värvi või otstarbe järgi. Lõpuks hakkas lamatiste ees hirm ja ....ah, tegelikult pole midagi muutunud, sama seis.
Niisiis kõik, kellele ma olen midagi võlgu, olgu see siis tänu või kohtumine või raha või seletus - te aeg jõuab. Lõpuks. Kunagi. Vist. Loodan.
Praegu kestab veel talveeelne paarisnädal oma tötatötatötaga. Hea, et ma Kuu peal tööl ei käi...
Postitused
Nagu ikka hea kirjelduse puhul hakkas mul film jooksma - Kaamos pedaalib maanteel tötatöta ja külg ning saba ees kimavad temast mööda ilged mopsivõllid:-D
VastaKustutaJaaaaaaa, mul endal pole sellist olnud, aga pedaalidega Trabant (või oli see kabriolett-mosse?)oleks praegu just paras!
KustutaMa olen halva ilmaga maanteel täiesti häbenematult ettevaatlik, sest minu pealuu on mu kalleim vara ja kaasreisijad v kaup tuleb ka tervelt kooli ja koju vedada.
VastaKustutaVõrrautode ees on pärisautol oluline eelis - suurem mass. Kindlustusjuhtumi puhul ka asjaolu, et sinul on paberid korras, värisema peab see teine.
Ei ole mulgi piinlik, milleks? Naljakas on mõnikord, seda küll.
KustutaKõige paremini lõppenud kindlustusjuhtum on selline, mis ei toimu kunagi. Olgu õnn kõigi poolel!
Absoluutselt, Sulle paremat!
KustutaMa tean veel ühte kõige paremini lõppenud kindlustusjuhtumit. Tuttaval oli auto ülevaatus lähenemas, masin oli oma elu täielikult ära elanud, aga liikus veel. Ostetud viis aastat varem 5000.- krooni eest. Remontida ei olnud mingit mõtet. Ja siis tuli kõrvalteelt keegi (oli see jobu või ingel, kes seda nüüd takkajärgi enam teab) ja sõitis lauluga sisse. Vana romu läks mahakandmisele, inimesed viga ei saanud, romu omanik sai uue auto sissemaksuks kindlustuselt täitsa korraliku kopika (7000.- krooni). Aga - selline õnnelik juhus on veel harudasem, kui loto peavõit. Ja kaotuse puhul oluliselt rängem, kui kaotus lotoga, nii et see mäng ei vääri küünlaid.
KustutaMa kardan, et pean nadsa täpsustama ja selgitama oma asja.
KustutaMitte, et "matsu panna on äge, saab teisele oma ego näodata ja kindlustus plekib kõik kinni ja", vaid "vahest harva ei saa SINA olukorra päästmiseks midagi teha, siis vähemalt on sul mingigi psyhholoogiline kark, et mitte syytunnetese uppuda". Naisautojuhil on teinekord sihukest sisemist tuge hädasti vaja, ytlevad kõik naisjuhid nagu yks mees.
Kuna minu pere sh 3 koolilapse elu ja 3s eri koolis kohalkäimine sõltub justnimelt autost ema istumise all, teisi sõidutajaid meil siin pole, siis ei saa me endale mingeid mõlkimisi ega juhtumeid lubada, kaotada on ikka päris palju.