Lehed

Kolmapäev, 17. aprill 2019

.... kah!



Kui ma siiani võisin veel öelda, et mu autos on veetud kõike tsemendist küttepuudeni, ainult sõnnik on veel vedamata, siis sai täna ka see viimane tara ületatud.
Ärge fantaseerige midagi. Ei loopinud otse hanguga pagasiruumi, tänapäeval on sitaveoks sõiduautos sobilikud suured paksud prügikotid.
Kanakaka on kohal, sel aastal on mu põld nagu ürgmets. Rohima minnes võtan kompassi ühes, muidu enne sügiskündi mind ei leita. Selleks ajaks olen endale kaalika sisse maja närinud ja käin salatilehtedest seelikus ringi.

No ja millal teie oma kardulad maha panete ja kunas kapsuid kükitate?



7 kommentaari:

  1. Jaa. Autos saab kõike vedada. Juba Mikita on öelnud, et:
    “Paljudele inimestele on auto ikka rohkem nagu pereliige, midagi sõnakehva onu- või tädipoja taolist. Eestlane on kas alati teel või pakib asju, selles mõttes on ta igavene rändaja. Auto on eestlasele tegelikult väga oluline, aga meile oleks tarvis täiesti teistsugust autot, millega saaks vedada nii lapsi, seapõrsaid, mööblit, kardulaid, ahjupuid kui ka kalleid soome külalisi. Eestlase auto peaks õieti meenutama rehetuba.”
    Ma olen oma autos vedanud hobusesõnnikut. Teelt leidsime ratsahobuse "jälgi" ja sõbranna kraapis käekotist kohe paraja kilekoti välja, sest väärt kraami ei või ju maha jätta!

    VastaKustuta
  2. Pole Mikita sellekohast arvamust lugenud. Tsiteerituga olen üsna nõus, ainult pereliikmeks ma seda riistapuud ei oea, rohkem nagu paar hästi istuvaid korralikult sisse kantud saapaid, millega võib metsas kolada või linnatänavatel vantsida.
    Samas tean inimesi, kes panevad oma autole nime ja mis siis ikka, miks ka mitte (kuigi nimega auto, mis esimesena meelde tuli, ei olnud tolles peres küll mingi Katjakese iseloomuga, välimus oli pigem Medusalt ja kombed Baba-Jagaalt).

    VastaKustuta
  3. traktorile lattniiduk külge ja ongi ürgmets põllul kadunud.
    aga kardulad panen ma maha tavaiselt siis, kui roostes toomingas ennast pulmarüüsse mähib...

    VastaKustuta
  4. Kohe tuli meelde see P.Pärna karikatuur. Otsisin üles, vaatasin ja mõtlesin. Uskumatu, sellest on juba 32 aastat möödas.
    Aga seoses põllumajandusega.... ma kogu aeg mõtlen, miks mu aiamaa saaki ei anna. Välja mõtlesin!

    VastaKustuta
  5. Mis ma neist kapsataimedest ja porgandiseemneid sinna siis topin, kui niikuinii rohimise lattniidukiga lahendan? :)

    Pärna karikatuuri ma mäletan, aga kummalisel kombel on skandaal selle ümber tähele panemata jäänud. Eks mul oli sellal neli alla kuueaastast last ka ju...peas ei olnud ruumi

    VastaKustuta
  6. mina just mõtlesin et panid pealkirja selle kuulsa karikatuuri järgi. vaat kui kerge on järeldusi teha.

    VastaKustuta
  7. Pealkiri on tõesti karikatuuriga seotud, kuid mitte pildi mõtte või taustamängude, vaid lihtsalt sõnade tõttu.
    Tollal ma Sirpi (siis veel koos vasaraga) ei lugenud (ei olnud kusagilt saada, kodu vang nagu ma olin) ja suurem asi telekavaataja pole ma kunagi olnud. Neile sõnadele pole seepärast saanud tekkida mingit hõlmikpuulikku teist tähendust. Sitt on sitt ja kuhu iganes sa seda ka ei viska - kõik kas kosub või kui palju saab, siis kõrbeb.

    Hmm...äkki oleks pidanud ikkagi terake lahtiselt pagasiruumi poetama, ehk oleks siis praeguseks bussisuuruse SUV-ga sõitnud..?

    VastaKustuta