Ma läksin kaaluga riidu.
Tema alustas. Näitas mulle numbrit 888,88 kg.
Kättemaksuks kiskusin ta patarei välja. Las nüüd mõtleb nädalakese, kas ikka tasus norida.
Imelikku vaakumit vaakumit tunnen enda ümber.
Eks ma ole inimeste peletamisega paeva näinud ka, mis seal salata.
Veidi haiglaselt kõlab, aga kohati on tunne nauditav, kohati õudne. "Ära tee, ära tee...tee veel, tee veel!"
Ei saagi täpselt aru, kumb rohkem ahvatleb, mõnu või õud. Mõlemad hoiavad traadid pingul.
Ühte sorti inimesi näin küll pumbana oma filtrisse tõmbavat. Ega ikka ei ole nii, et vastandid tõmbavad, reegel on siiski, et sarnane tõmbab sarnast. Näiteks mina ja naabrimammi. Tuli teine pühapäeval ajalehtede järele ja terega samasse hingetõmbesse mahtus lause "meie koeral on vähk, luuvähk - arst ütles, et sureb kas homme või poole aasta pärast...."
Tore, milliseid uudiseid inimene ikka oma pühapäeva hommikupoolikusse vajab, eriti üliküpses keskeas.
***
Ma mäletan veel seda talveõhtut
kui taipasin et kevadet ei näe
mu lemmikpeni, kelle karvast kõhtu
on patsutanud kõigi laste käed
ta koeraelu oli pikk ja ilus
nii tundus mulle minu inimpeas
ei jätnud jumalaga, karva silus
veel käsi justkui loodaks siiski head
Koer aga teadis, koerad teavad ette
kuts tundis, et ta aeg on saanud täis
pilk suunat' eemale, neid radu mis ta käis
veel läbi käis, küll abil meelepette
mind seekord kutsumata endaga
läks vikerkaare taha lendama.
Postitused
Väga kurb animaalpoeesia! Räägib koera-inimene koera-aastal:(
VastaKustutaSee 88.88 on nende kaalude lemmiknumber😣
VastaKustutaMnjah.. jah... tõepoolest.
VastaKustutaMul sama näit 88888 aparaadil.
Aparaat on vererõhumõõtja,
aga mis seal vahet on.
Näit on näit.
Olen kindel, et koera aasta peab koera aastal sündinuile hea tulema, pole kahtlustki.
VastaKustutaLohutuseks, kui keegi peaks vajama, lisan, et see luuletus on üks kõige kalkuleeritum sonetilaadne asi üldse, mida ma iial kirjutanud olen. Sain kord tõreleda, kui ühte oma suvalist salmijuppi sonetiks narrisin ja see oli päris tõsine noomitus. Sain teada, et sonett on üks pööraselt püha asi, milles on miljon ja üks reeglit ning kui ühtegi neist on rikutud, on prügikast vot seal nurgas!
Trots on selle tunde nimi, mille najal too leinaline lulla kirja pandud sai. Sõnu kokku kombineerides, silpe sõrmedel lugedes ja tundeud üle võlli keerates.
Nii seda võtkegi. Sünteetilised tunded.
Kaalu peale olen ikkagi vimma täis. Istugu nüüd ilma patareita seal oma pimedas nurgas...
VastaKustutaMul, jah, see kiiks luulega.
VastaKustutaAlati kui muidu normaalne hea tekst
läheb üle äkki luuleks, siis käivitub
kohe see soneti-haiku-vabavärsi-kalkulaator.
Loed read ja sõnad kokku, liidad ja lahutad,
mõõdad mõõdustiku, aga ei saa autori mõttele lähemale.
Maailm oleks oleks hoopis mõnusam kui tekst oleks vabam.
Miks blogger su kommentaarid blokeerib on mul nüüd sootuks järgmine küsimus.....
VastaKustuta