Täna on igatahes üks hele päev.
Minu valitud inimene ei saanud riigikogusse, kuid tont sellege, ma pole oma südametunnistusega vastuollu läinud ja see on kõige tähtsam. Natse ei valinud, kommuniste ei valinud . Ei, sotsid ei ole kommunistid. Ref ka pole. Kommunistid jäid valitute seast välja, kahjuks said Egiptuse lihapottidesse kulbi sisse lüüa, see on küll üks näotu lugu. Nüüd läheb osa meie maksurahast täiesti seaduslikult impeeriumist unelejatele.
***
Seda ehmatust, mis poole valimisstuudio pealt ekraanilt näkku kargas ei tahaks enam tunda, õnneks oli tegu ajutise seisuga.
Palju õnne meile kõigile, siit saab juba edasi minna.
***
Rents kirjutas ahjukütmisest, Morgie samuti. Seepeale mõtlen oma kallist paksukesest, leivaahjust. Ei ühtegi tahmaluuki, kahekordne pottvooder, et suvel palav poleks, kõvasti massi, et talvel soe oleks ja siibri asemel kriskad.
Te ikka teate, mis on kriskad? Kaks malmist potikaant, mis sobituvad teineteise sisse, alumine läheb suitsuluugi peale nagu kaas potile ja teine katab juba kinnise luugi hermeetiliselt. Soe jääb majja.
Kõik on kena, aga mu ahju kriskad on kahe meetri kõrgusel põrandast ja ligi poole meetri kaugusel ahju välisseinast, kostnajala sees, pisikese luugikese taga. Selleks et kriskad maha võtta ronin ma tabureti peale, käärin käise üles ja tõstan esimese kaane serviti suitsukanali seina najale püsti ning seejärel teise kriskakaane samasse kohta juba ees seisva välimise luugi najale. Selleks, et köetud ahju kriskad kinni panna teeen samad liigutused vastupidi ja seda kuumas ahjukeres. nii kuumas, et parimail päevil läheb seal paberitükk tikuta põlema.
Kui ma ükskord jahedal aastaajal pikaks ajaks täiesti ära kaon, siis ilmselt olen ravimas tahmaga reostunud ja kolmanda astme põletustega kaunistatud lahtist käeluumurdu. Taburet libiseb jala alt ära või miskit. Aa, seejärel põen kindlasti ka mingit külmetushaigust, lasen külmavõetud varbad amputeerida ja nii edasi - sandina seda ahju juba ei küta.
Postitused
