Selleks, et kõik korralikult ära rääkida...

 ...tuleb alustada sellest, et unustasin hommikul Norra allikatele sõitma hakates ortoosi põlve peale sakutada. Viimasel hetkel enne autosse istumist tuli see meelde, tõttasin tagasi, tirisin toru paika ja hetk enne tagasi õue minekut sähvas silmanurgas valuvaigistite pakend köögilaual.

"W-ga Norra allikatel, pehme ebatasane pinnas, kuum ilm, rapsiv iseloom..."

Rida mõtteid käis peast läbi, toppisin tabletid nagu kommid suhu ja minek.

Oi kui hea mõte see viimane oli. Norra mõisast vaevalt mööda saanuna - nii tore, et mõisal on nüüd omanik, kes seda korrastab, nii kole, et  omanik sulgeb ligipääsu allika väljavoolukohale ning sealt edasigi -  läks jutt kukeseentele, sealt Värska metsadele, sealt Räpinas täna toimuvale laadale ja veel enne kui kolmanda allikani jõudsime oli otsus kindel: mul pole kodus raasugi sinki, kust seda lähemalt ikka saab kui Räpina laadalt. 

Jaa, ma tean, meist kumbki pole täie mõistuse juures. Mina olen üliimpulsiivne ja W viga on, et ta on peaaegu alati kõigega nõus, uskumatult kergemeelne inimene. 

Enam-vähem poolel teel Räpinasse tuli W-le meelde, et ta pole väga ammu ka Taevaskotta saanud. Oskate ehk juba aimata, mis edasi sai?

Mina küll ei osanud aimata, et Räpina laat, mis kirjade järgi kella kolmeni pidi kestma kell kaks poe kokku oli pakkinud. Mul on kahju, et me laadatult laadaplatsilt ühtegi pilti ei teinud. W ihalus käokella järgi sai uue purustava löögi, eelmine mats tuli eilselt Koeru vanavaralaadalt kus oli küll paar tonni vinüülplaate, kuid ei ühtegi käokella. Sinki me seega ei saanud. Mis raamatus oli soov "saatke rummi"? Seega: "saatke sinki!"

Edasi Taevaskotta! Lolle ei künta ega külvata, need kasvavad ise,  õhkan enesekriitiliselt. Eile oli räbaldunud põlv see, mis mind keset mahlakat zombieunenägu valuga üles ajas, rääkimata enne uinumist ohkimisest, nüüd olin ma valmis Taevaskoja treppe pidi kablutama. Ju ma homme jälle soiun, aga asi oli seda väärt.

Mõned aastad tagasi oli meil tööjuurikaga seotud üritus Taevaskojas, giidiga ekskursioon ja puha. Seekord oli W see, kes mäletas mispidi rajad käivad ja ta valis tee, kus hullemad trepid viisid alla ja ma ei surnudki ära. 

Pluss Lonni. Pardon, Lonny. Elektripaat, kus rõõmsameelne proua pidas meile kena koolitunni maha ja loodus näitas mida oskas ning oskas ta palju. 

Epiloog: kui tahate Taevaskotta alustage Norra allikatelt. Kui tahate käokella, ei saa te sinkigi. Samas on nii Norra allikad kui Taevaskoda singist ja käokellast etemad.

Nüüd peate W-lt tema reisikirjelduse välja pressima, tal on nii mõndagi....