Lehed

laupäev, 18. juuli 2026

Keegi sajab vihmana...

 ...just praegu mu õue puile. Muidu oleks ehk varemgi üles tõusnud, aga vihma on hea voodist kuulata.

Keeruline, kui eluloonäidendeid tehakse veel elusate inimeste kohta ja neil on sõnaõigus selle tegemisel. Juhus räägitakse müstikaks ja sigaďusest tehakse elustiil.

Samas - olen lugenud arvustusi kus tollelesamale näidendile heidetakse ette nõukaajast farsi tegemist. Vaatasin ja vaatasin ja leidsin, et tragöödiat on olnud juba nii, et küll saab, olgu siis üks lopsakas farss ka ometi. Lombakas Kortelainen, kerakujuline KGB agent, pidevalt etanoolimürgistuse piiril õõtsuv teletöötaja ja naised, palju naisi kes kukutasid end hulgakaupa polüamoorse promiskuiteetse Tarmo Urbi kaela. Just ülevõlli jaburus tegi näidendi päris heaks.

Inimestena on vendades tohutu sarm ja kuhjaga eemaletõukavust korraga sellises koguses, et kole on olla. Lauljaina on kaks erakordselt hästi kokku kõlavat häält ja oskus tabada publiku närvi otse kohta, mis hiljem veel kaua suriseb. Ainult, et koju jõudes ei olnudki mul soovi nende laule veel kuulata.  Vanaks jäänud, pole enam sihtgrupp ...

"Vihmana ma sajan", Palmses.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar