Istun võõral maal võõral terrassil, kuulan kuidas äike mürgeldab ümberringi ja mesilased sumisevad, joon kohvi.
Töö on alles homme.
Elu on nagu merihobul akvaariumis. Võõras koht, vale ümbrus, aga ikkagi ilus, sest elus ja töö on ikkagi alles homme. Äike teeb päeva imeliseks.
Äikest teilegi!
Korra müristas, aga ei midagi =P
VastaKustutaMerihobu Herbert elas spordiklubi fuajee mugavas akvaariumis. Elu oli ilus ja lihtne. Kohati isegi mõnus. Ujud ringi, vahid dekoratiivset plastmassist lossi, mööduvaid inimesi ja sööd põhja pudenenud krevetitükke. Vahel raputas keegi oma energiabatoonipaki puru ka akvaariumisse. Ja ühel korral pudenes koguni terve kuivatatud vaarikas!
VastaKustutaÜhel päeval, mil Herbert mõtles, et tahaks kunagi ka mustikat proovida, ilmus akvaariumi juurde suur nägu. Inimene. Spordiklubi boss Norbert. Ta vaatas Herbertit nagu CV-d ja teatas Herbertile: "Homme alustad tööd, va muidusööja! Oled nüüd ametlik klubimaskott. Pead hommikuti kaheksast välja nägema entusiastlik ning kliente tervitama!"
Järgmisel hommikul pandi Herbertile väikene kikilips kaela ja Herbert asus tööle. Ujus paremale, ujus vasakule, noogutas ja koogutas kõikidele, kes korrakski peatusid ja üritas selle kõige juures teha nägu nagu naudiks ta oma ametit.
Olles nädalakese kõvasti töötanud, väsis Herbert ära ja vajus peaaegu põhja. Saba läks krampi ja lõi sirgu. Herbert püüdis töötamist jätkata kui külastajad tulid, aga saba oli endiselt krampis ja valus. Külastajad naersid, filmisid veidi ja kommenteerisid, kuidas Herbert näeb välja nagu depressioonis keedumakaron.
Herbert vingerdas end plastmasslossi ja vajus apaatselt külili. Sügaval sisimas unistas ta nüüd vaid ühest asjast, tühja need mustikad... Ta unistas vabadusest ja ookeanist, millest ta midagi ei teadnud ning millele ta ei olnud enne tööle asumist kunagi mõelnud.
Lõpp.
Herbert peab läbi kanalisatsiooni ookeani pagema. Töö on saatanast.
KustutaVbla kui ta depressioonist ja ületöötamisest peaaegu surnud paistab, lastakse peldikust alla ja ... imesid võib ju juhtuda, onju? ONJU?
KustutaMa anna teatepulga üle - kirjuta sellele õnnelik järg, Herberti pääsemine ja elu ookeanis.
KustutaSeal on ootamas üks poole sajandi vanune homaar, Lobsderdamus, kes Herbertile teraapilist abi osutab, et kõik inimesed ei ole saatanast ... nimelt on homaar viimastel dekaadidel juba 2 korda välja püütud, parasiitidest (barnacle) vabastatud ja sabamärgisega (mitte püüda) merre tagasi lastud... noh ja siis on seal veel üks vana merikilpkonn Kilbi-Karl, kes teab, kust ja kuidas erilisi hõrgutisi leida, kuhu hooajaliselt ujuda ja muidu elu nautida.
Ei midagi erilist, maja katus nagiseb, vihmapilved kihutavad yle, kaubaalused lendavad. Torm või asi.
VastaKustutaKena puhkuse lõppu ja pehmet maandumist tööelus!
Nädalavahetus kõigest, puhkuseni on veel igavik. Õnneks oli väljalülitumine pea täiuslik
KustutaPeaasi, et see kaubaalus akvaariumisse ei lenda... o_0
Kustuta