armastan kõike
kõike vihkan
kõigest on ükskõik
üks
on
kõik
on
üks
see sulab kokku
halliks kiviks
millest peab läbi minema
ei jaksa
ümber kivi minna ei jaksa
lihtsalt kukun ümbes
ootan millal kivist saab liiv
või minust
Mhm, just nii need päevad lähevad.
A teate, et järgmise aasta veebruaris olen pensionikõlbulik, kui ei ilmne teatud juriidilisi ahjualuseid?
See teeb siis... haha, peaaegu oleksin päevade arvu siia kirjutanud. Jääb ära.
Postitused
Veebruaris? Kas pensioniarvestuse täis- või poolaasta? St kas me oleme mõlemad veebruari lapsed :D ? Mul on küll oma pensioniveebruarini veel umbes igavesti minna...
VastaKustutaTäisaasta, küünlakuu lapsed jah.
KustutaMa tegelikult pole veel päris kindel, äkki pean veel kolm aastat pärisinimeste klassi kuuluma - ma "andsin lapsed ära", et mees saaks varem pensionile ja pole aimugi, kas see, et teda enam pole on lapsed "vabastanud" või ei.
Elame, näeme.
Ma arvan, et ära antud lapsi tagasi ei saa. Sa küsi sotsametist, ehk on miskit nelja aastaga muutunud. Ma sain ka "lastega" kolm aastat varem. Viies kuupäev on alati pidupäev!:)
VastaKustutaNo siis on kolm aastat veel pusida.
KustutaMis teha, oma valik.
Ma pea samas paadis, ametlikult võiks juba aasta lõpus penskariks hakata. Ühest küljest oleks hullult lahe jalad seinale visata ja teha ainult seda, mis pähe tuleb, teisest küljest jääb finantsi väheks, et jahiga mööda maailmamerestid ringi seilata, isegi kui ma oskaks :P
VastaKustutaMinu sissetulek väheneks koju pensionist elama jäädes umbes kolm korda. Võibolla vähem, aga mitte palju vähem, jääme rääkima ikkagi kordadest.
KustutaJään ma jee koduseks!
Üle kolme aasta tagasi olin sunnitud koduseks jääma. Mu sissetulek vähenes 7 x. Kui taastusin osaliselt, proovisin uuesti tööle minna. Pool päeva tööl ja siis oli selge, et pean leppima võimaluste ja vajaduste kompromissiga. Eh, polegi nii hull, täitsa elatav.
KustutaSelge see, et lõpuks on valikuid vähe ja kõik tunduvad praegusega võrreldes hirmsad, aga elatud saab ikka.
KustutaMa ei muretse ette, lilleke aasal. Talve ei tule. (Tuleb-tuleb, ma tean)
Kui nüüd vaadata tagasi nõuka aega (sõjajärgsest, mida vanemad kogesid, ma ei räägigi) katab inimese põhivajadused (toit ja varjualune) väga minimaalne sissetulek. Samas kes meist tahaks nii elada. Eks siis tulebki kompromiss leida soovide, võimaluste ja vaba aja hulga vahel. Samas olen alati öelnud, et vanaduspõlves riigipensile lootmine pole mõistlik plaan - ettenägelik kodanik varub nii 30 aasta jagu suht kindlat kõrvalsissetulekut lootes, et suurt üle 90 ei ela ;)
KustutaMhm. Koguda....
KustutaMu vanavanaema kogus raamatuid. Ei lugenud, kogus. Kui ma küsisin niks ta neid ei loe, ütles ta, et küll siis loeb kui päris koduseks jääb.
Ta jäi koduseks ja pimedaks enam-vähem üheaegselt.