Vahepeal sai siin paar päeva istutud nagu jobu ja iga natukese aja pärast postkasti uuendatud. Mis need kiiruskaamera taksid nüüd sel aastal on ka? Ma ei saanudki teada, silmanurgast tundus, et kaamera pilgutas mulle lustakalt silma aga ju siis ma nii palju talle ikka ei meeldinud. Kirja ei tulnudki.
Ka illusioon võib tuju rikkuda, seda teadsin ennegi. Või on veel mõni koht, kuhu võiks piiluda, äkki kirjal oli liiga vähe marke ja see ei jõudnud kohale?
***
Paar korda olen kinos käinud, Elvise-film oli muljetavaldav. Veel paar nädalat hiljem on tunne nagu oleks mind entsüklopeediatega pekstud. Inimene filmis kadus info sisse ära.
Hea film oli. Või, noh, halb ei olnud. Aga väga raske, füüsiliselt mõjus nagu koorem killustikku otse varvaste peale.
Labasemat kraami sai ka vaadatud, "Killerite kiirrongi" näiteks. Ei tea, kas viga on minu ülemõtlemisvõimes või oligi film Tarantino tsitaate silmini täis, kõik kõvasti üle võlli keeratud, farsini välja?
***
Täna sadas vihma.
Eile võtsin kartuli üles, see sai aprillis maha pandud, aitab küll. Esimest korda nägin, et kartul on maa seest võttes natuke närtsinud. Maa on vaevas.
***
Aina kroonikad. Ma pole veel valmis millekski muuks. Võibolla ei küpsegi valmis. Närtsin enne ära.
Käin minagi nädalajagu vaatamas, et kuhu see minu kiiruseületamise trahviteade jääb. Noeiole teist. Juu siis polnudki need teeääres kollaste vestidega auto juures passivad tüübid politseinikud, kes kiirust mõõtsid. Või suutsin maha pidurdada enne nende juurde jõudmist. Tee, kus varem oli lubatud 70, on nüüd 50-märgiga. Mina ja kõik teised sõidavad seal enamasti 60-ga. Aga miks peab asulatevahelisel teel, kus on kõrval kergliiklustee, olema 50?
VastaKustutaEkstaole, seadus on täitmiseks, mitte targutamiseks...
Aga isegi oletus, et jälle sai üks ebatraditsiooniline portreefoto tehtud tõmbab lolli kihutamisisu vähemalt mõneks ajaks tagasi.
VastaKustutaAh, selle autoga ei meeldi mulle kihutada niikuinii. Triikraud, mitte auto. Ning jah, seadused on täitmiseks, ikka ennast peab kiruma.