Lehed

esmaspäev, 31. mai 2021

Mu kodujõel on isiksus puhta pooleks

 



Kui töölt koju tulen, pean sõitma üle Vahujõe.

Sõites sama teed pidi tööle jääb silla alla Preedi jõgi.







Ah, võibolla nad lihtsalt abiellusid...

...või on kusagil teine sama segaste nimedega jõgi...

13 kommentaari:

  1. Käisime laupäeval Viimsis. Lubja majaka all on liivakivist paljand ja selle sisse on kaevatud pikk käik või koobas. Mina teadsin seda kui Kuradikoobast, keegi teine kui Röövlikoobast ja kolmas ütles, et tema laps käis siin just klassiga ja neile öeldi Hundikoobas.

    Selgus, et kõigil on õigus, ongi samal koopal kolm eri nime.

    Kaur

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Meil on imeline muutumine toimunud laste lemmikkelgumäe nimega. See on ajalooliselt olnud talu nime järgi, mille maadel mägi asub, Seltri mägi. Lapsed enne minu lapsi kutsusid liumäge Seltrikaks. Nüüd, põlvkond edasi kõlab see "sentrikas", kuid kui palun mäe nime kirja panna, saan "Tsentri mägi".
      Põnev jälgida.

      Jõega on selline lugu, et kaardil on tegu Preedi jõega, kuid maanteevalitsuse töömeestel on vist midagi segi läinud ja sama silla eri otstesse said erinevad sildid püsti. Hakkad üle Emajõe minema, aga kui teisel pool oled ja üle õla tagasi vaatad näed, et tulid just äsja üle Pärnu jõe.

      Kustuta
    2. Aa, ja kui ma siiakanti kolisin oli silla veeres silt "Liigvalla jõgi".
      Kohanimed on kummalises muutumises.

      Kustuta
  2. Üks omaette nähtus on bussipeatuste nimed. Hellenurme küla all oli veel aasta tagasi bussipeatus nimega II Brigaad. Nüüd on seal mingi... Ma ei mäleta, küllap talu järgi tavaline nimi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Urmi.
      Nüüdse bussipeatuse nimi on Urmi alates 29.10.2015.
      Ametlik info teise lehekülje vasakus veerus:

      https://teataja.otepaa.ee/412OTnr18_06112015.pdf

      No olid ikka nimed...

      Kustuta
    2. Tuntud on ka Ida-Viru üks bussipeatus, mis sai keeleinspektsiooni nõudel nimeks "Istu, lits!".

      Kustuta
    3. Mitte lits, vaid lita - siuliselt kasutatakse naaberiigi lopsakas sõnavaras seda samatähendusliku väljendina, kuigi bioloogilislelt on tegu eri liikidega :D
      Siidisuka oli põlevkivitööstuse juhtkonna elurajoon, nimigi pärit eelmise sajandi kahekümnendatest.
      Huvitav, kas tööliste linnaosa nimeks võinuks olla Paljassääre?

      Kustuta
    4. Kullakaevuri?
      See sobiks pigem Kreenholmi lähedale küll...

      Kustuta
    5. Juba 2015 aastast?! Ma ikka mäletan nagu hilsemast ajast seda 2. brigaadi... Kaks nädalat tagasi sõitsin läbi ja avastasin, et teist brigaadi ei olegi enam. Aga ega ma seda teed viimastel aastatel väga palju pole juhtunud sõitma ka, võibolla tõesti juba kuus aastat...

      Kustuta
    6. Päris 2015 ikka ei olnud, öeldud on: "Uute
      kohanimede kehtima hakkamise ajast teatame elanikele ajalehe
      ja teiste infokanalite kaudu. Uued bussipeatuste nimed võivad
      rakenduda järgmise aasta jooksul. "

      Kustuta
  3. Kui juba jutt bussipeatuste peale läks, siis meenus Kosova bussipeatus Räpina maanteel (Põlva vald). Räpina maanteel on Kosova bussipeatus, aga ristuval Lootvina teel (mingi mõnikümmend meetrit on teisega vahet) on Kosava peatus. Kas on kirjaviga või on püütud teha vahet, millisele maanteele teeristil olev peatus täpselt jääb, ei saagi aru.

    Eks neid selliseid imelikke ole teisigi. Elva vallas on Kobilu küla. Ühes külaservas on (Annikoru maantee peal) Kobilu bussipeatus, kilomeeter-poolteist eemal üle Kavilda jõe Puhja maantee ääres on Kobilo bussipeatus. Võta siis kinni, miks nad niiviisi tähtedega mängivad.

    Meenub kolmekümne aasta tagune Tartu-Elva rong, mille ragisevast krapist kostis poole sõidu peal "Nõgu!" (Kohanimi on ikka Nõo).

    Mõned peatused on aga ilusti järjest omavahel seotud. Näiteks enne Missot on kõigepealt Kõrtsi peatus, seejärel kohe varsti Nõude peatus. Eks seal kõrttsis ikka nõusid peab olema, õllekapad ja...

    Tänavanimedega on teinekord nii, et suvalisest tänavaristist võib tänav nime muuta. Elvas on selliseid päris mitu, näiteks Kase-Kruusa, Liiva-Pargi ja teisigi. Ja eks meie looduses ole teada jõgesid, millel mitu nime. Pedja jõgi muutub Põltsamaast allapoole Pede jõeks (ja vanasti olla seda veel ka Paala jõeks kutsutud). Aga seda, et üks kallas oleks ühe nimega ja teine teisega, seda näen ma sinu postitusest küll esimest korda. Ma saaks veel aru, et see on mingi suur lai jõgi, mis on ühtlasi riikide-rahvuste piiriks ja kumbki rahvas jõge omakeelse nimega kutsub, aga teil seal on vist mõlemal kaldal ikka sama dialekt?

    VastaKustuta
  4. No Kõrtsi peatusele järgnev Nõude peatus on vast rohkem ikka nõudepeatus ("pai bussijuht, lase metsa pissile!"), mis on pärast kõrtsiskäiku ja samuti päris loogiline järjekord.
    Sul on head tähelepanekud peatuste ja kohanimede susapusa kohta, võõras sõidab mööda ega tea halligi.
    Meite jõgi on sedasorti nire, mille kohal vähegi pikajalgsem kana võib harkisjalu seista ja mõelda, et näe, üks jalg Preedi jõe kaldal, teine Vahujõe servas küüsipidi kinni ja kui ma nüüd munen, kukub muna Liigvalla jõkke!

    VastaKustuta