Lehed

teisipäev, 13. aprill 2021

***

 


Jahukott oli kikivarvule tõusmise kaugusel, just nii kõrgel, et selle alumisest äärest  kinni saades ja sikutades pudenes kokku rullitud kotisuu vahelt natuke jahutolmu silmade poole.
Silmad sai ju kinni panna, kobamisi sammuke tagasi astudes õnnestus jahu maha pillamata alla tõsta.
Ilus valge püülijahu, sellest tehtud pannkoogid said alati krõbedate servadega ja koheva kehaga. Pannkookide koorekiht.
Munad ja piim olid juba suhkruga segi klopitud. Jahu sadas kollakasvalgesse vedelikku nagu lumi.
Mitmes kord elus ma pannkooke teen? Tuhandes? Võimalik. Viiesajast on niikuinii ammu üle mindud, tuhat näib loogilisem.
Päris esimesel korral sai kõike palju. Piima, mune, jahu. Kõige rohkem sai soodat. Searasvas praetud koogid olid nagu reklaamist pärit – imeilusad ja söödamatud.
Sellest on nüüdseks pool sajandit möödas. 
Uskumatu.

**

Kõigepealt tuleb kolm muna poole teelusikatäie soola ja kahe supilusikatäie suhkruga lahti kloppida.

**

Talv
„Kuule, mul vist läks paar muna katki“
Seljakott oli pikalt välja sirutatud käes nagu paha teinud kass. Aeglaselt valgusid märjad laigud koti põhjas laiemaks, lihtalt vesisest tumedusest hakkas rebukollane tilk välja venima. Paberkott oli täiesti pudruks ligunenud, siin ei olnud enam muud teha kui kogu kupatus kamaluga sõela peale pudistada.
„Üks muna on terve...mida sa tegid?“
„Ma tahtsin teisel pool raudteed Vilma poes ka käia, aga no kustkohast ma pidin teadma, et ülesõit nii hukas on. Eks sõites raputas...“
Mis seal ikka. Hea vähemalt, et küdi munad ilusasti kõige alla oli pannud, leivapäts ei olnud munaplögast läbi imbunud.  Muigama ajas.
Munapudru jaoks oli suurele perele seda sodi vähe.
Pannkoogitainast tuli pea silmapesukausi täis.

**

Munad on lahti klopitud. Nüüd tuleb sellesse valada piim. Samas on ka gaseeritud vesi väga hea, siis tuleb lihtsalt küpsetamisega mitte liiga kaua aega viita.

**

Kevad,
Piima ei olnud. Keefiri ei olnud. Mitte midagi ei olnud, kapp oli täiesti tühi, ainult üks poolik majoneesipurk taga nurgas veeremas. Vesi? Veega sai pannkooke ennegi tehtud, aga see oli ju jama. Kalgid ja plingid tulid need liistakad veega, lapsed sõid küll kõik ära, lapsed oleksid ilmselt pappi ka söönud.
Kapis oli poolik purk majoneesi.
Läks käiku, mis muud. Hea, et munegi oli laudast võtta, lehm oli paari nädala pärast lüpsma tulemas, niikaua pidi poepiima peal elama.
Kui poodi pääses muidugi.
Peab ikka teise lehma veel võtma, saab need ju teineteise peale seemendada, piim poleks kunagi otsas. Oleks lambatalledele anda, kui vaja ja põrsastele.
Lammas? Lambal oli ju tall, nädalavanune tall? Lambatall joob lamba piima. Lambal on piima...
Lambale ei meeldinud eriti kui ta udara kallale asuti, aga noh, rahulik loom, natuke rapsis ja kui tall teise nisa otsa ennast kinni imes jäi rahulikult seisma.  Pooleliitrine purk oli liiga optimistlik, aga klaasitäis piima tuli ikka ära. Lõhn nagu soojal piimal ikka, kes seal koogi sees aru saab!

**

Jahu. Jahu peab olema sõre ja valge, tükke ei tohi taignasse jääda. Jahu peab puistama parajalt, tainas olgu voolamisega laisk, aga nire ei tohi valades katkeda. Jahu sisse on mõislik enne veel natuke soodat segada, aga ainult natuke. Või ehk pigem mõõdukalt. Kes neid reklaampannkooke ikka tahab.

**

Suvi.
Jahukotis oli käega kaaludes just parasjagu sees, ei jäänud puudu, aga üle ei olnud ka midagi jäämas. Seda et jahukotis ka musta peaga kollased vingerdised siplesid oli näha alles esimese sortsu piima sisse valamisel.
Kulp oli kiire, ussijahu läks tilga piimaga otse põrsa ämbrisse.
Munad olid piima ja suhkruga lahti löödud, aga jahu ei olnud.
Odrajahu? Seda oli salves palju, aga odrajahu oli tume ja aganane, läbi sõela ajades sai sellest küll hea odrajahupudru... hilja, munad juba ootamas.
Mis seal kapis.. manna? Jäme. Oot, kohviveski ju....
Kilo mannat võttis üle poole tunni aega, et seda natuke jahu nägu põristada. Lõpupoole oli kohviveski tuline kui pliidiraud ja osa mannast läks taignasse üpris jämedana.

**

Pann peab olema kuum ja rasvane, selline, millel laialivalguv tainas servad kohe kohevaks valliks mullitab.  Servad, need on ju koogi kõige parem osa.
Veel paremad on panni peale tilkunud taignasaarekesed. Need on ju tegelikult koogiservade kvintessents, kontsentreeritud õnn.

**

Sügis.
Koogikuhi hakkas juba vildakaks vajuma, iga kook läks natuke rohkem viltu ja pea see katastroof tulemas pole.
„Lapseeeeeed, tulge sööööma, koooogid on valmis!“
See oli juba ette teada, et ega neid kaua ootama ei pidanud.
Seda ei osanud oodata, et ka naabrid lauda saabusid, purk moosi külakostiks näpu vahel. Kutse olevat olnud selline, millele "ei" ei saanud öelda.
Moos oli hea.
Igatahes.

 


 

 

36 kommentaari:

  1. See kõik kõlab väga kaunisti. Hubaselt. Nii armas.
    Aga kuna kõik eeldavad, et pannkooke peab just EMA tegema, puhas põlleke ees, siis ma, andke andeks, ei salli pannkooke silma otsaski. Minu jaoks on need soorollide tsementeerimise vahend ja mulle ei meeldi kõrini tsemendis seista ja oodata, kuniks see kivistub.
    A noh, kui poeg tegema hakkas neid, siis ma lõpuks nõustusin sööma. Tegelt täitsa head.

    VastaKustuta
  2. Mul läks kõht tühjaks selle posti peale, aga ma tegin just pitsat ja pean nüüd seda sööma.
    Mitte pannkooke.

    VastaKustuta
  3. Lambapiimapannkoogid :)
    Ma olen rinnapiima pannkooke teinud. Mitte et lehmapiima (poest) saada poleks olnud, aga rinnapiima oli üle ja ressursist hakkas kahju. Lapse isa sõi ka, ju ei julgenud nuriseda.

    VastaKustuta
  4. Kivistunud soorollid on saatanast.
    Kuid kuna mulle meeldib pannkooke teha, siis ma teen neid ja ei mõtle, et "miks mina?". Meeldib, noh!. Samuti teevad pannkooke mu pojad ja tütred. Aga tehku oma köögis 😁
    Pitsa on ka hea. Nii kahju, et mul on kehv ahi, ühe serva kõrvetab niikuinii ära.

    Mu vanim kasupoeg pani oma kodus kunagi rinnapiima kohvi peale, teadlikult pani, sest muud ei olnud. Ütles, et "vaesel ajal käib kah".

    VastaKustuta
  5. Nii armsad lood. Maainimene peab nutikas olema.

    Ma otsustasin kunagi oma sünnipäeva puhul täidistega pannkoogiõhtu teha. Taigna tegemise käigus selgus, et nisujahu oli vähevõitu. Panin siis odra- ja kaerajahu ka. Jube head said. Kõige paremini sobis heeringa-munatäidisega.

    VastaKustuta
  6. Hm mis? Minu arust on pannkoogid just levinud isade tehtav toit. Selline odav peresisese populaarsuse saamise vahend. No et nädal aega oled siga või mistahes, ja siis pühapäeva hommikul proovid oma karmat ülepoole sikutada ja teed pannkooke. Ei?

    VastaKustuta
  7. Esmalt tegi pannkooke vanaema, mäletan siiani puupliidil küpsevate pannukate magusat lõhna, siis võttis üle ema, peale abiellumist ja esimese lapse sündi rõõmustas nädalavahetuse hommikuid abikaasa ja viimati maakodus olles tegi pannkoogidebüüdi noorem tütar.
    Kuradi kivistunud soorollid, no tõesti!:P

    VastaKustuta
  8. Jah. Naljakas, et võib olla täpne retsept, aga iga inimese pannkoogid on erinevad. Selliseid, nagu mu ema teeb, või vanaemad tegid, ei tee keegi.
    Ja kuidas nt malevas sai elu eest vaieldud, kas koogi sisse käib sool või suhkur või mitte...
    Ahh, peakski tegema. Sügavkülmik tahab moosidest tühjendamist...
    Aga, no kessee siis soodat kooki paneb ☀️🍰

    VastaKustuta
  9. ma eksperimenteerisin lapsena väikevennaga kodus olles pannkookide (väikeste hapupiimatainast lusikakookide) kallal ja tegin neid ka näiteks kamajahust, ülejäänud kaerahelbepudrust rääkimata; tulemused olid vahelduvad eduga, aga kuna ma olen ablas elajas ja ka väikestele poistele üldiselt meeldib praetud toit, kvaliteedist olenemata, siis üle ei jäänud kunagi.

    Pärast hakkas väikevend tegema, mul on meeles tema esimene katsetus, kui ta tuli mulle õnnetult rääkima, et raamatu järgi tegi, aga tainas on imelik. Tuli välja, et ta oli 1/4 tl sooda asemel lugenud 4 tl soodat. Ma siis pikendasin tema tainas muude ainetega, kuni proportsioon parajaks sai.

    Nüüd ma reeglina ei viitsi, praadida on tüütu, mulle ei meeldi õli kärssamine, mida paratamatult juhtub, kui just mingi õlivaba panniga ei tee, aga siis ei ole ju maitsev. A. teeb vahel ülepannikooke, see on üks neid toite, mida talle meeldib teha, sest ta oskab (sama lugu on kartulipudru ja veel paari retseptiga).

    VastaKustuta
  10. Ma ei pane pannile õli, vaid ainult tai(g)nasse, ja pann on mingi teflonist asi. Töötab. Minu arust pannkoogil endal niikuinii maitset ei ole, see on ainult alus moosi vms jaoks. Kui teha kohupiima või kõrvitsa või muude lisanditega tainas, siis on iseasi.

    Ühe üle-panni pannkoogi küpsetamine võtab 90 sekundit. Kahe panniga tehes tuleb siis iga 45 sekundi järel uus pannkook.

    A teeb, sest oskab - no just!!!

    VastaKustuta
  11. Kõigist traditsioonidest hoolimata on pannkoogipraadimine ajas tohutult muutunud. Lapsepõlve ohtras searasvas (sest "õliga praevad ainult venelased") praetud suurelt musta värvi õhukeselt plekkpannilt tulnud paksudest pannkookidest ("ei näpi enne kui valmis pole!")on saanud peaaegu kuival teflonpannil välkkiirelt küpsevad paberõhukesed krepid. Nii on see vähemalt mul läinud.
    Aga mingi asi on jäänud samaks.
    Pannkoogiaura..?
    Lapsepõlve väikeseid paksukesi ei saa enam niikuinii. Sest sellist panni pole ja rasv on teine ja pliit pole täpselt sama.
    Ise me pole ju ometi muutunud, ei...?
    Aga hea on neid mäletada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. saab spets pannkoogipannil. Paksust taignast. Kui poeg teeb.

      Kustuta
  12. Ma ei mäleta, millised olid mu vanaema pannkoogid. Aga searasv - ei usu.

    Kuid väikeseid paksukesi võib ikka teha ja eks tehakse ka. Lihtsalt töö kulu on umbes topelt. Ricotta pannkookide puhul 3-4 korda suurem kui lihtsatel üle-panni latakatel.

    Miks ei võiks näppida "enne kui valmis pole"?

    VastaKustuta
  13. Väikeseid paksukesi võib teha, aga need pole ikka NEED väikesed paksukesed. Nostalgitsen.

    Searasv oli kindlasti mul endalgi päris kaua aastaid veel. Searasv oli ju oma käest võtta - ma pidasin sigu ja lehmi ja lambaid ja kanu ja...veel ja veel. Parte ja kitse pole pidanud. Veel...
    Aga ei tohtinud võtta "enne kui valmis on", sest söömine oli kollektiivne tegevus söögilaua taga. Praegu on mul üsna ükskõik :)

    VastaKustuta
  14. "Minu arust pannkoogil endal niikuinii maitset ei ole, see on ainult alus moosi vms jaoks" - ma olen eriarvamusel. Esiteks mulle meeldib pannkoogi maitse ka, teiseks on ehk veel tähtsam tekstuur ja ideaalse tekstuuri saab paraku just siis, kui taigen maandub kuuma õli sisse, nagu Kaamos kirjutas - "millel laialivalguv tainas servad kohe kohevaks valliks mullitab. Servad, need on ju koogi kõige parem osa."

    aga see hõrke koogiservi tekitav kuum õli paraku ka tossab ja selle juures viibida ei ole meeldiv. Vähemalt mulle, A. on nähtavasti immuunne (ta väidab, et tal praktiliselt puudub maitsemeel, vbla puudub siis lõhnameel ka).

    VastaKustuta
  15. teiseks olen ma halb koogipööraja. Loopida ma ei jaksa hästi - ei tule seda õiget järsku liigutust, sest käed on nõrgad - ja tänapäeva pannidele ei tohi metalliga läheneda, aga muust materjalist pannilabidad ei ole iial piisavalt õhukesed, et ma kooki ära ei käkerdaks, nähtavasti pole ma küllalt kannatlik. Ma sain koogipööramisega hakkama vanasti õhukesel plekkpannil, millel sai rahulikult noaga kallal käia.

    VastaKustuta
  16. Jah, mismõttes ei ole koogil maitset?! =D
    Hea kook on ... hea.
    Kooli toidupakist saadud pannkoogijahust tegime ka ja siis mina ohkasin: "Mina teen NIIIIIIIIII palju parema taigna!" Ja poeg noogutas kaasa: "Siin mingi vastik kõrvalmaitse. Hapu."
    Muidu ma ka ei pane soodat ja teen ülepannikooke - väikeseid eelistasin ise teha, sest nende pööramisega ei ole jama (vt notsu + ma ei ole loopimist isegi üritanud selgeks saada, juba mõte lendavast kuuma õliga värgist ajab judinad nahale ja kui see lendav kook siis maha kukub, on kook lörris ja põrand must ja oeh, ei), aga mul on Poeglaps.
    Kel on väga selge eelistus ülepannikookide kasuks tasemel "väikesi ta lihtsalt ei söö".

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on lapsepõlvemälestus sellest, kuidas isa ja onu Muugal suvilas pannkooke tegid ning ühe pannkoogi taignase poolega vastu lage viskasid. Ise see kook sealt alla ei tulnud.

      Kustuta
  17. Jestas, ja kõige tõenäolisem on veel see, et lendav kook maandub pooleldi pannil, pooledi üle serva, nii et taignalöga mäkerdab panni väljastpoolt ära ja ma ei saa kooke edasi teha, sest esmalt pean panni ära pesema.
    KUUMA panni sealjuures.
    Brrr. Ei taha säärast vaeva näha!

    VastaKustuta
  18. VVN - tõepoolest, ka mina kardan koogiviset samadel põhjustel nagu sina - kuum õli, äkki kukub keset pliiti, äkki lendab plärtsti põrandale. Õli on kõige koledam, ega ma piirajaid linnuse juurest kkuuma õliga minema peleta, ma proovin süüa teha. Puupliidiga möllates on toss koogihommiku kindel kaaslane, mul pole köögis selle pärast suitsuanduritki, toas on.
    Ja koogid on iseseisev toit ilma moossitagi, kuigi moos koogi peal on kirss tordi peal.
    Tahan pannkooke.
    Täna ei jõua, õhtu on täis planeeritud, homme. Homme kindlasti!

    VastaKustuta
  19. Teflonist pann, õli pole. Mulle see visates pööramine väga ei meeldi, aga saaks.

    Puust pannilabidaid on ju õhukesi ka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On silikoonist kattega õhukesi labidaid, aga spets pannkoogipannil, sellel seitsme väikese auguga, kasutab poeg hoopis puust võinuga keeramiseks.

      Kustuta
  20. See "õli pole" käib ilmselgelt koos ilminguga "koogil pole ju iseseisvat maitset?"

    VastaKustuta
  21. Ei usu. Rohke õliga tehtud pannkoogid on lihtsalt rasvasemad :)

    Aga mine tea...

    VastaKustuta
  22. Kui on piisavalt kuum õli, ei pruugi olla rasvasemad - võrreldes koogiga, kus õli on taina sees, isegi vähem rasvased. Sest kuumas õlis võtab kook kiiresti kooriku ümber ja see õli pinnast kaugemale ei pääse.

    ja just see koorik on väga mõnusa tekstuuriga.

    vt miks ka pontšikud on head.

    VastaKustuta
  23. Mmhmmm...Pannukad!
    Ei...Ei pea neid yldse ema tegema.
    Lapsepõlvest mäletan,et pigem hoopis vanaema tegi. Aga praegu teen kyll ise. Sest ma viitsin.& natuke ehk isegi oskan.& lastele maitseb.& kui juba teha,siis nii et pyhapäeval teist korda syya tegema ei pea...

    Hiii...! See algus! Kui peres juhtub olema nii 10-15 aastane uudishimulikum tydruk,siis tasub jahu kindlasti hoida ylemistel riiulitel.Muidu saab tõesti ennetähtaegselt otsa.Tänu tytrele olengi saanud kasutada nii kama-kui odrajahu.Moosi kulus siis muidugi enam.& kui ikka maitse imelik oli,siis veelgi rohkem.Otsa said nad lõpux kõik.

    Minu nipp on praadimises.Esimene pool kaanega.& teine pool ilma.

    Oh! & pannkoogitort.7-8-99 kooki yxteise peale.Igale kihile moos vahele & lõpux tuhksuhkruga yle puistata...

    VastaKustuta
  24. Mul on täiskasvanuna saadud kogemus, kus survepotis tehtud supp lendas läbi eest tõmmatud ventiili lakke nagu purskkaev, till ja porgandipudi tolknes niitidena laest alla. Nii sürreaalne kogemus, et kui saaks aega tagasi pöörata, teeks täpselt samuti, ilma selleta oleks elu justkui hallim.

    VastaKustuta
  25. Kõik kirjutavad kommentaaridesse koogivalmistamise tehnoloogiatest - aeg on need pannukad nahka pista. Muidu lähevad tallanahaks kätte, siis ei hakka hammas ega püssirohi peale...
    Mu arust on õli baasil tehtud koogid "õlised" ja rasvas küpsetet pannukad "rasvased". Või mis ma sellest ikka nii väga tean?
    Aga seda tean küll, et pannukaid tuleb näppudega süüa - hoopis parem mekk on võrreldes noa ja kahvliga tükeldet ja manustet kookidega.

    VastaKustuta
  26. Jah, söömine on ainus töö mis toidab! Vana äraleierdatud tõde, aga kehtib ikka veel.
    Söömismeetodid on muidugi eri koolkondadesse jagunenud.
    Siit leiaks teemasid seinast seina ja mere põhjast kosmosesse.

    VastaKustuta
  27. Seitsme väikese auguga pannkoogipann meenutas mulle, et ma igatsen majapidamisse sellist vanaaegset riistapuud nagu kuklipann. Või pontšikupann. Põhimõte nagu pannkoogipannil, aga need pesad seal on sügavamad ja ümara põhjaga. Sellega saab teha ümaraid pontšikulaadseid kukleid, ilma et peaks suure hulga õli keema ajama. Tõenäoliselt saaks moosipirukaid jms ka. Lapsepõlves emaemal oli, jube head kuklid olid.

    Hah, asi, mida A.-lt sünnipäevaks küsida, aga seda ei pruugi kuskilt saada olla, osta.ee-s pakuti viimati 2011. aastal.

    VastaKustuta
  28. Notsu:

    https://picclick.co.uk/Cast-Iron-Doughnut-Pan-144010566450.html

    VastaKustuta
  29. hmm, huvitav leht. Kuklipanni nimi on seal takoyaki pann.

    https://picclick.co.uk/12-Holes-Takoyaki-Pan-Octopus-Ball-Maker-Snacks-402783998273.html

    VastaKustuta
  30. Kuklipanni puhul tekitab kõhklusi panni väga väike puutepind pliidiga. Võimalik, et eeldatakse gaasileegi peal küpsetamist.

    VastaKustuta
  31. Õigus.

    Leidsi praegu ühe sellise:

    https://homedecor.ee/et/praepannid/1406-pannkoogipannblini-teras-mineral-b-element-3x10cm-auk-27cm-3011245612160.html?search_query=pann%2C+praepann%2C+grillpann&results=56

    Üritasin otsida ka Æbleskiverite tegemise panni, millel oleks suuremad lohud, aga ei leia.

    VastaKustuta
  32. Selline?

    https://www.ebay.com/itm/Vintage-Danish-Aebleskiver-Cast-Iron-Muffin-Poached-Egg-Pan-Skillet-/265005863730?redirect=mobile

    Või selline:

    https://www.solvangrestaurant.com/product/cast-iron-aebleskiver-pan-from-sci/

    VastaKustuta