Lehed

reede, 18. detsember 2020

Romantikat ja ussimürki

 



Alles see oli, kui aastanumber viskas nulli taha ja oh seda rõõmu - küllap uus aasta saab hea, ega siis hullemat kui 2019 ikka olla saa.

Kas keegi tahaks sel teemal veel rääkida? 

Vaikus saalis. Ei ole imeks panna, ei ole. 

Foto on Aidu karjäärist. Miks  sealt? Vaadake kaardilt küla, mille järgi too koht oma nime on saanud. Ei leia, küla nimi on, aga küla ennast pole? Jah, selle küla elanikele oli 1974. aasta ka üks ...ütleme ...meeldejääv aasta.

Suur inimestes pettumise aasta on olnud. Mis salata, eks olen ise ka teiste jaoks pettumusi valmistanud, pole see nii ühepoolne kindlasti. Hirmus inimlik on neid asju siiski oma mätta otsast vaadata. Oi, me oleme kõik ju kangesti toredad ja head, aga vaat' need teised, eks ta ole. isegi FB kontaktilist (sõbralist pole see mu jaoks kunagi olnud) on jälle jupi lühemaks jäänud. Ma armastan inimesi, kõiki inimesi, aga mõnda inimest on nii tore kaugelt armastada. Täpselt nagu Dagö laulab. 

Las ma ussitan. Olengi tissidega madu.

***

Ikkagi naine, muide.

Silma vaatamine mõjub alati, oh, nii mõjub, et tummaks muudab lausa.

Viimati sain hääletuks võtva kogemuse osaliseks alles hiljuti. 

Ootasin päeva viimast Tartu bussi, kui peatusesse sibas pabinas mammi, kes esiteks soovis sama bussi peale saada ja teiseks lootis piletit bussile piletikassast soetada. Esimene soov oli täidetav, teise jaoks oli kell liiga palju. Soovitasin tal pilet masinast osta - ebaviisakas minust, sest oma abi ma ei pakkunud, olin selleks lihtsalt väsinud (ei hakka seletama, mul on õigus olla väsinud). Äkki sõitis bussiplatsile auto, nagu kohe selgus, oli tegu mammi  pojaga - "Buss läheb? Pileti said?" - "jah, ei". Hea võimalus targutamiseks,  arvasin, et poeg võiks ema aidata ja talle masinast pileti osta.

Ahhaa, aga nüüd tuleb SEE koht: mees vaatas mulle autoaknast otse silma, suisa kontsadeni välja, neelatas närviliselt ja pobises häbelikult:"Ma..ma ei saa...mul...mul pole pükse jalas..."

Kui selline tunnistus tummaks ei võta, siis mis veel võtaks?

Mammi siiski bussi peale sai - kui kassad on kinni, müüakse pileteid ka bussist - ja minu kõnevõime taastus tunnikesega. Loodetavasti ei juhtunud ta poja autoga koduteel mingit rehvi- või mootorijama, pole vaja inimesi traumeerida.



9 kommentaari:

  1. Kas poeg oli sobivaealine, et Tissidega Maole silma vaadata?
    Sa oleksid ju võinud selja pöörata:D
    Oi, sees stseen jookseb nagu mustvalge film - tummfilm, subtiitritega:D

    VastaKustuta
  2. Poeg oli enam kui küpses eas, piisavalt läbi küpsenud, et mulle silma vaadates mus mitte emalikke, vaid pigem põetaja reflekse vallandada.
    Selja pöörata... No seal oleks ikka pikalt peaaegu prožektorite valguses jalutamist olnud, ma poleks lõpuni vastu pidanud...

    VastaKustuta
  3. Ei pea kaarti vaatama - Aidu-Nõmme, Aidu-Liiva. Kivi-õli tuli, lõhe ja vähid läksid. Kalurid pankrotis. Ja siis tuli sõda...

    VastaKustuta
  4. Sõda oli enne ära, küladele tehti lõplikult ots peale 1974.

    VastaKustuta
  5. Üks ajahetk nagu valgusvihus.Tõesti filmilik, sobib ka tänaesse fotojahti "Aeg" (käin ikka veel - ilmselt viimast korda - Tegelinski listi läbi, et leida teiste jahiliste töid) .

    PS. Autodega seoses... eile õhtul kuulsin sellist lugu: sõitis mu kaaslane 70ndatel lõunaosariikides ühest linnast teises. Memphisest St Louisi või oli vastupidi.Äkki kimas ca kahekordse lubatud kiirusega mööda roosa Cadillac, sees neli vanadaami, lillekestega kübarakestes jne. Ja siis ühes kurvis oli näha, kuidas roosa Cadillac on otse põllule pannud, kena künni teinud ja just tema möödumise hetkel ronisid välja need daamid ja raputasid üllatusest sulgi :)

    VastaKustuta
  6. Ma kujutan nii elavalt seda sulesaputamist ette, aitäh toreda pildi eest!
    Miks viimast korda?

    VastaKustuta
  7. Ja nüüd ärkas mus taas pisike süütundesääsk, üks sellistest, mis piniseb ja ei lase end tabada.
    Ma teen pilte, mõnikord laon need isegi blogisse ja sinna nad jäävad. Mustandisse. Mõnikord ei leia neile sõnu seltsi, mõnikord leian ja need saavad liiga valusad, kunagi pole piisavalt hea.

    Homme, iga kord luban, et homme.
    Aga hommikul on jälle täna.

    VastaKustuta
  8. Nagu kivipallur Jürka teab: kui püksid pole mehe jalas, on perepea hoopis naine!

    VastaKustuta
  9. Jürka on elukogenud, aga kišeedes kinni😁

    VastaKustuta