Lehed

pühapäev, 15. juuli 2018

Vahetada vähepruugitud kaitseingel teise mudeli vastu



Firma tegi suvepeo ja puha.  Sai tsirkust ja leiba, rahvast oli küll vähevõitu, räägiti, et alla kolmesaja inimese, kuid eks koht oli veidi kauge ka, Kabli kant ikkagi.
Ma Lätti, muide, ei jõudnudki. Mõtlesin korra, aga põhiline vastuargument oli "milleks?" ja nii seal käimata jäigi.
Pidu oli ilmselt tore. No mitte "ilmselt, vaid "kindlasti", asi on minus endas,  pole nüüd vist enam kui poolteist aastat ühelgi käinud, taas seltskondlik olla oli kurnav. Natuke suhtlemist ja hiilisin peitu, jälle natuke suhtlemist ja taas peitu. Täitsa töötas selline nipp, ainuke häda, et pidevast siblimisest olid mu varem poolteise meetri pikkused jalad täna hommikuks kolmekümne sentimeetri peale kulunud ja lihased olid üle tüki aja suisa kanged.
Enesekeskne lühikokkuvõte: ma olen enda üle täitsa uhke. Käisin seltskonnas ja jäin ellu!

***

Juba nädal aega on mul koletu isu karamelkiselli järele.
Arvestades selle magustoidu rammusust vajan ma seda täpselt sama palju kui kala jalgratast.
Mu isiklik (figuurisõbrast) kaitseingel arvab täpselt samamoodi.
Esimesel katsel õnnestus karamell potipõhjas imeliselt. Kuldne, hästilõhnav, siirupiks tehtuna keelt alla neelama sundiva maitsega.
Ainult, et.... kodus ei olnud grammigi tärklist. Sain enda peale nii vihaseks, et kogu siirupi sai endale kraanikausi torudes elav bakteribande.
Teine katse. Nüüd enam nii hästi ei läinud, kaitseingel (seesama kondikubu) lubas mul esimest korda elus vaadata potipõhjas põlema läinud sütt (neiupõlvenimega karamell). Ilusasti põles, sinise leegiga ja tossas nagu vana rehv. Töötan siiani poti restaureerimise kallal.
Kolmandat korda ma riskima ei hakanud, piirdusin piimakiselliga.
AGA MA TAHTSIN JU KARAMELLIKISELLI!!!!! Kaamelitatt, ma ütlen!
Keegi pakse solvavast kaitseinglist ei huvitu?  Vastu tahan pontsakat köögilembelist kaitseinglit.

***

Koduteele jäid mitu toredat reklaamitahvlit.
Üks näiteks oli nagu kaks ühes šampoon või kolm ühes lahustuv kohv või....
"Pakume kodumajutust ja saunateenust. Samas müüa kasutatud rõivaid"
Ausõna, mina sinna minna ei julgeks....

Teine teema, mis kiiksuga mõtteid tekitas, olid kohanimed.
(Jälle) näiteks:
Kas Vana-Paradiisis elav mees, kes võtab naise Kobra külast toob ise mao paradiisi?
Jep, see kõlas seksistlikult.
Ja mis siis?


9 kommentaari:

  1. Ole nüüd, kui pererahvast kodus pole, siis muru ju ei kasva, pealegi ei söandanud ma võõrasse õue tollipulgaga madistama minna. 😀

    VastaKustuta
  2. lugesin kisselliretsepte - mispoolest karamellkissell rammus on? või noh, rammusam kui piimakissell? ainus vahe on ju see, kas suhkur on kõrvetatud. või lugesin ma vale retsepti?

    VastaKustuta
  3. Ühed rammusad mõlemad, suhkur + tärklis ja tervislikkuse illusiooni loov piim.
    Aga ma ei tahtnud ju piimakiselli, just pruuniks lastud suhkru maitse kisellis ahvatles. Peale kahte järjestikust ebaõnnestumist ei tahtnud enam eksida ja läksin lihtsamat teed (õde Effie moodi: "kui teil pole kodus jahu, võtke kipsi")
    Saatus (aka kaitseingel) üritas mind algusest peale ju porgandisnäkki sööma sundida.
    Samas üks ei välista teist. Porgandit võib alati magustoidule otsa järada.

    VastaKustuta
  4. a piim ei ole ju kuskilt otsast rammus? ma saan aru, kui koorest teeks.

    VastaKustuta
  5. st ma mõtlen, et kui iga toit, mis üldse grammikese rasva sisaldab, on juba rammus ja rammus tähenda, et ei tohi süüa, siis kust peaks inimene näiteks oma D-vitamiini jt rasvlahustuvad vitamiinid kätte saama? porgandist ei saa A-vitamiini kätte, kui üldse rasva ei söö.

    VastaKustuta
  6. Suhkur, suhur on see, mis tolle magustoidu nuumaroaks ajab. Ega ma koonerda ka, ikka südamest uhan...
    Möõnikord ma mõtlen, et peaksin oma keha trimmi ajamiseks loobuma sellest, teisest ja kolmandast. Aga nii see, teine kui ka eriti kolmas on ju nii hea, et lõpuks mõtlen niikuinii nagu Lättiminemise kohta mõtlesin : "milleks?" Mõne aasta pärast saan 60 täis, usutavasti nüüd ja äkki hirmus tervislikult elama hakates ma kauem ei ela, lihtsalt elu tundub siis rõõmude vähesuse tõttu pikem.
    Siiski tunnen aeg-ajalt suurt suhkrukuhja või hunnikut saiakuivikuid sisse ajades süümekaid. Seline magusvalus keelatud vilja mekk on juures. Kindlasti on just see süütunne taoliste magustoitude salajane koostisosa, mis tolle eriti maitsvaks teeb.

    VastaKustuta
  7. vat ei tea, mulle maitsevad oma lemmikmagustoidud ikka, ilma igasuguse süütundeta.

    VastaKustuta
  8. Ma olen ilma süütundeta maiustamise jaoks siiski liiga paks.
    Mõnikord lasen ma end sellest kahjuks häirida.

    VastaKustuta