Läänemere tripp I

 by W

Esmaspäev 24. veebruar 2025. Tallinn-Helsingi

Maakaga ei olnud kohtunud septembrist saati.
Taaskohtumine Balti jaamas oleks pidanud olema nii, et paned käed laiali jooksu, langed hingeldades kaela ja ütled midagi südantsoojendavat ja ....
Tegelikult ei öelnud ma isegi tere, vaid mörisesin juba viie meetri kauguselt "Kui ei ole mutikleit, on mutisaapad!"

Mutisaapad

Mõni teine oleks võib-olla ümber pööranud ja Aegviidu rongi tagasi läinud, aga Maakas ei viitsinud solvuda, tõi kuuldavale ühe "ooeeehhh" ja tegi näo, et see kõik ongi normaalne tervitus. 

Trammi abil jõudsime A-terminali. Aega veel oli. Istusime.
Järsku hakkas Maakas nihelema ja pomises veidi mornilt, et tema mutisaabaste küljes on kanasitta, mille peaks äkki ära pühkima. Andsin talle pabertaskuräti ja ütlesin, et mul on neid veel, küsigu julgelt. Aga Maakas, olles suurema sõnniku eemaldanud, läks kioskisse ja ostis lisaks energiajoogile veel mitu pakki salfakaid. Saapad neid enam ei vajanud. Kas ta oli veel kusagilt kanasita või millegi hullemaga koos? Seepärast ei maksagi inimesi kohe kallistama tormata.
Aga enam polnud aega juurelda ega küsitleda – laev ootas. 

Eckerö Finlandia oli igavavõitu, veidi väsinud interjööriga ja kuidagi lootusetult tuttav.
Kui sa oled elus juba viis või enam korda suure laevaga sõitnud, siis ongi see umbes sama põnev nagu liinibuss, isegi kui sa selles konkreetses bussis varem olnud ei ole.
Maakas jõi alustuseks ühe kohvi, 2.80€.
Siis kõndisime paadi risti-rästi läbi ja kohtasime justkui hommikumantlis noormeest, keda Maakas jõllitas, kommenteeris, ja siis ettevaatlikult küsis, kas tema, Maakas, ka erineb "tavalistest inimestest" oma riietusega... noh, minu meelest erineb küll.
Põikasime ka paadipoodi, kust soetasime minialkopudeleid- 3tk, vabalt valitud assortii, 10€. 

Pärast seda, kuna välitekkidel oli udune, külm ja tuuline, istusime laevabaari maha ja tellisime aja parajaks tegemiseks Lapin Kulta õlled. 7.50€ tk. See oli veidi valus, aga maksad ja jood või ei maksa ja vireled. Minu pikaaegne kogemus ütleb, et 0.5l õlut lühendab üht tundi ca poole võrra. 

Helsingi tervitas meid… mitte just avasüli, vaid pigem juba laevalt tuttava tuima, külma ja uduse ilmaga. Helsingi - linn, mis on veebruaris veidi hall, räpane ja morn. Paljud linnad on. Me ei hakanud selle pealevajuva halliga pikalt tegelema ja tellisime Uberi. Lasime end Läänesadamast Vikingi terminali viia. Alla 10€. Seal ootas järgmine laev ja uus võimalus paremat tuju leida.

Vikingi terminalis oli meil mitu tundi tühja passimist ees ja kui miski on ajaraiskamine, siis on see kaardipaki ja lauamängudeta laevaterminalis ootamine.
Seega otsustasime olukorra veidi meeldivamaks teha ja tellisime nisuõlled. 10.50€ tk. Jälle valus, aga puhkus ikkagi ja pool ooteajast maha, eksole.
Maakale nisuõlu eriti ei maitsenud. Jõi, halvustas, siis jõi edasi. Lõpuni.

Kui hakkasime Viking Cinderella peale liikuma, avastasime juhuslikult, et pardale minekul oli võimalik teha väike shortcut WC-de poolt. Mitte et see oleks ametlik marsruut olnud, aga me ei ole ametnikud ka. 

Kui kajutisse jõudsime, oli see väike – nagu ikka –, aga vähemalt oli seinapilt ilus. Selline klassikaline laevakajuti interjöör, mis püüdis olla luksuslik, aga tegelikult ütles selgelt, et "selles toas magatakse, mitte ei naudita interjööri: vahepeal möllatakse laevas ja kulutatakse raha".

Vähemalt olime pardal. 

Kruiis Helsingist Stockholmi võis alata.

Olime päeva jooksul ainult kallist õlut ja närust ooteaega manustanud, kõht oli juba üsna tühi. 

Olin Maakale ammu Eesti Vabariigi pidupäeva puhul kilu lubanud, sest ega keegi ei garanteeri, et Helsingist Stockholmi sõitval laeval sellist traditsioonilist delikatessi serveeritakse. Mu kõhutunne ütles, et kui ma selle eest ise ei hoolitse, jääb Maakas pidupäevata ja teeb mu elu pärast ebameeldivaks.

Niisiis, kajutisse jõudes asusin kohe tegutsema. Tõmbasin kotist välja eile kodus tehtud munavõi, rukkileiva korvikesed, Tallinna kilu filee, rohelise sibula ja – igaks juhuks – veidi saia. Lisaks olin varunud ka pepperoni täissuitsuvorsti ja pisikese punase sibula, sest kunagi ei tea, millal tekib vajadus midagi juurde kombineerida.

Kilu alkoassortiiga

Maakas jäi toiduga vist rahule. Mõmises ja sõi, päris kiiresti, mis oli parim võimalik hinnang. Aga siis tuli mul meelde see üks asi, mille ma koju külmkappi unustanud olin – soolaseenesalat! Sellega oleks saanud leivakorvikesed veel pidulikumaks timmida. Aga nüüd, seenesalatita, oli Maakal põhjus mind veel kaua süüdistada. Sellepärast, et nüüd, kui ta teadis, et tal oleks võinud olla ka seenesalat, tundus selle puudumine täiesti andestamatu.

Ja nii see kruiis algas – täis kõht, veidi süümekaid ja laev, mis asus rahulikult Stockholmi suunas loksuma.

* laevapiletid.ee - kui keegi veel, peale Maaka, ei juhtu teadma, siis see, Estraveli hallatav leht, koondab ümberkaudsed marsruudid, kellaajad ja hinnad, et ei peaks kõikide teenusepakkujate kodulehtedel sobrama. 

Klassika

 Üks:

Kaks:

Kolm: 

Neli:

Sotspoliitiline pensionikahvel

by W

Tõnu Oja pensionist: minu arvates, eriti nüüd rahapuudusel, ei tohiks täiskohaga töötavatele pensionäridele täispensionit maksta

Eestis on EL-i suurim töötavate pensionäride osakaal

Mul enesel on vanaduspensionini veel omajagu aega. 

Olen päriselt kohanud ja tean mõndagi inimest, kes pensionieas, vitaalsena, töötamist jätkab, sest ta naudib seda, on peaaegu asendamatu oma erialal, asutuses jms. Äri- või loomeinimesed.
Nagu Ita Everitki ei sundinud miski, peale terviserikke, tööst kõrvale jäämast. Ilmselt, vist, oli töö osa tema identiteedist.  

Tõnu Ojal on Ita Everiga mõndagi ühist. 
Proovigu keegi öelda, et Anne V. või Oleg G. võiks nüüd koju sussi sahistama jääda, vanainimene ikkagi...

Aga need pensionärid, kes töötavad nt poes kassiirina? See ei ole ju enam see... kutsumuse pärast. Tulumaksu komponent on seal juba nagunii. 

Ahjukartul sealihaga (7 komponenti + need muud)

 by W

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal külm Earl Gray tee tilga sidrunimahlaga
• Poolõhtul eilane hernesupp
• Õhtul ahjukartul-porgand seaga

Ajakulu kokku 2h, millest 1.5h on üsna passiivne. 

• Sea kael, 4.28 (Maxima kampaania 3.99 kg) ... alati on tegemist, et väike tükk leida, 2+kg kipub olema see vaakumpakend
• Kartul 0.5 (0.39 kg)
• Porgand 0.4 (0.59 kg)
• Kaalikas 0.0 - ma arvasin, et külmikus on üks minikaalikas, aga see oli sealt kadunud samamoodi kui sokid pesumasinast
• Küüslaugusool 0.1
• Sool, must pipar 0.08
• Toiduõli 0.05

Kergemaks neelamiseks juurde:

• Mädarõigas 0.07
• Salati-kastme ristsugutis e hapukoor rohelise sibula, soola, sutsu sinepi ja hapukurgiga 0.9 (COOPIS on kilepakis 400g Peipsi hapukurk kampaanias 1.79)

Kokku ca 6.5 ja ma söön seda 2 päeva.
... pool greipi ja veidi köömnega hapukapsast läheb une-eelseks snäkiks, alla 1 väärtuses. 

Päev kokku 6 kandis. 

Hernesupp (9 komponenti)

 by W

Tööle kohale ei olnud vaja minna. 

• Hommikul eimidagi, tass kohvi.
• Lõunal eilne riisimudru kalkuniga
• Õhtul hernesupp

Ajakulu ... 3h kandis, aga sellest 2 ei teinud ma aktiivselt midagi, herned likku eile, kondid keesid ja keesid, üsna segamatult. 

Malmist supipott on muidu 42 a vana

• Suitsukondid, ca 0.7kg, Maks ja Moorits, viimse päeva -50% 0.9
• Herned, Baltix 0.3 (1.79kg)
• Kruubid Extra Line 0.15 (1.24 kg)
• Sibul 0.15 (0.49 kg)
• Porgand 0.25 (0.59 kg)
• Kartul 0.1 (0.39 kg)
• Roheline sibul 0.3 (endiselt 12.99 kg)
• Rohelised külmutatud herned 0.4 
• Sool, pipar 0.1

Kokku ca 2.7.
3+L suppi, millest ööga saab paks kört e 3 päeva söön seda, vett ja midagi (sool, roheline) lisades.
... banaan ja paar õuna, veidi hapukapast, max 1.5 

Päev kokku nii 6 EUR

Munariisikalkun (12 komponenti)

by W

• Hommikul eimidagi, tass kohvi.
• Lõunal 2 singirulli, 2 miniatuurset kiluleiba ja banaan tööl (tööandja kulul)
• Õhtul munaga praetud riis ja kalkun

Vast 30 min läks aega. 

Muidu oleks ma liha munaga praetud riisi sisse tükeldanud, aga kalkun on mu "lemmikloom," mida, õige maitse nautimiseks, ei saa mudrusse tükeldada. Praadisin kalkuni rinnafileelõigud eraldi, vaid soola ja pipraga. Ja üldse - krdi kalliks on igasugune kalkun läinud, isegi -30% ja -50% allahindlustega...

Komponendid:

• keedetud riis, üleeilne 0.3
• viimse päeva -50% kalkuni rinnafilee, 400g, 2.79
• 3 muna 0.54 (Selveris 1.79 karp ... need odavamad olid otsas, aga COOP pakub M Säärtumune ka üldse 1.19 karp)
• sojakaste 0.3
• toiduõli 0.2
• sool, pipar 0.1
• austrikaste 0.2 (jaanuaris aegunud, rsk, õnneks saab kohe otsa ka)
• riivitud porgand 0.15
• külmutatud herned ca 150g 0.5 (Maxima Well Done 400g 1.25)
• roheline sibul 0.3 (12.99 kg Maximas - pöörane)
  
• redis 0.15 (100g lehtedega kimp Maximas 0.49)
• kuivatatud till 0.05

Ca 6€ ja ma söön seda põhitoiduna 2 päeva, endiselt 3 inimese suur protsjon.
... ja ca 200g hapukapsast köömnetega nii 0.7 väärtuses

Päev kokku 5 ringis. 

Fine dining

 Kui W teeb endale ise süüa, siis mina end juba köögis ei vaeva. Milleks siis restoranid ja kohvikud ja tanklad ja pubid on, eksole. Pursuielu on hea, aga nii pagana kallis, et....see mõjub figuurile hästi.

Nali naljaks, vahel võib. Käisin Norra mõisa tekitatud pop-up restoranis ööeinet võtmas. Mitte nälja pärast, mõisa tahtsin näha. Ma olen seal sees käinud kui tegu oli veel katusega betoonkarbiga. Tühjad aknaavad, mitte ühtegi muud materjali kui betoon. Hoone vahepealne omanik oli jäägitult hävitanud kõik ahjud, vahelaed ja seinamaalingud. Kuna ma neid kunagi näinud ei ole, siis on mu lein õhuke. 

Praegune omanik rabeleb karbi sisse tube ja saale ehitada, plaanis on sinna mingi uhuukool asutada. Ilusasti ehitab, edu talle, arvaku ma sest koolist mida tahes. Koht saab vähemalt elusaks jälle. 

Kuiväga uhuu see kool saab olema võite arvata õhtueine menüüst. Ausõna, selline oligi ja isegi ettekandjate käest ei saanud muud infot, sest "ma ei tohi seda öelda"

Söögid olid head, kuigi magustoitu - kuumi kirsstomateid ülimagusas vaniljekreemis sinihallitusjuustu puruga - ma teine kord ei telliks, liiga veider näis. Seekord sõin ära, sest saage aru: kõige eest oli makstud!

Terav sigariisimudru

by W

Küsimus: kas ja kui palju sa retsepte järgid või näpuga järge ajad? 
Ma vaatan heal juhul 3x aastat mingit retsepti ja juhist, see on küpsetiste ja magustoitude korral, millega ma väga ei tegele. Muidu on nagu on, kõhutunde järele ja kõik läheb erikombinatsioonides ja kogemuspõhiselt loosi. 

Vahepealne menüü koosnes eelmise söögiloba nuudlijääkidest ja mulgipudrust – viimane on ebaesteetiline, ent uskumatult rahakotisõbralik kõhutäide, mis end üsna iseseisvalt valmistab. Kui kartuli koorimine, kruupide loputamine ja liha-sibula tükeldamine kõrvale jätta. Kalorite, aja ja maitse mõttes hea investeering. Eriti, et seda toitu ei tee ju vaid üheks päevaks, homme pannil on veel parem?

Aga täna tuli jälle vaim peale. Niivõrd-kuivõrd. 

• Hommik - tass kohvi
• Lõuna - tass külma teed
• Õhtu - terav sigariis ja puuviljad

Tööga on kuidagi kiire ja hapu praegu ja sellistel perioodidel eelistan ma võimalikult väheseid nõusid määrivaid ajasäästlikke lahendusi, kus kõik ühte potti või pannile kokku lendab. Mudruks nimetan neid sööke. Peaasi, et köögiviljad e salat seal sees on, sest tegelikult võikski ma end ainult liha sööma unustada. 

15 komponenti läks, ise ka imestan. Ajakulu 30-40 min. 

• Viimse päeva sea kaelakarbonaad 380g allahindlusega 2.30, tükeldasin
• Viimse päeva shampinjonid üleeilsest, ca 100g 0.3
• Maxima Extra line riis 1.09 (2/3 jäi kuivalt üle) 
• Sibul eee... 0.05 (0.69 kg)
• Küüslauk eee... 0.2 (5.99 kg)
• Tomat eee... 0.3 (1.19 kg)
• Kurk eee... 0.3 (3.99 kg)
• Porgand, riivitud ja suur eee.. 0.2 (0.59 kg)
• Kuivatatud till eee... 0.08
• Sool, pipar, tilk sojakastet eee 0.2
• Veidi võid ee... 0.3 (Selveris Läti 82% Zemaitos Pienas täiesti normaalne või 1.19 200g pakk)
• Spl jahu eee...0.02
• Tl ketšupit 0.1. Tomatipastad on enamasti kas liiga suured või liiga konsentreeritud ja ma ei ole kindel, et ma ülejäänuga lähipäevadel midagi teen.  
• Näpuotsatäis Santa Maria kurkumit + ingverit 0.1
• Santa Maria Chilli Explosion jahvatust 0.15

Peotäis spinatilehti sinna sisse ja röstsai neutraalse toorjuustuga kõrvale oleks ka väga pro olnud, aga neid asju mul ei olnud. 

Ca 5 eurot ja ma söön seda põhitoiduna 2 päeva, endiselt 3 inimese suur protsjon; pann on 28cm.

... ja väike banaan, 1/3 greipi ja paar õuna, max 1.5 väärtuses (COOP-is on Leedu päritolu Tellissaare väga hea õun 0.49 kg).

Päev nii 5 eurot. Või lausa 7 kanti, kui ma peaks otsustama paar viilu leiba ja täna soetatud -50% sinepikastmes heeringapurgi juba õhtul ette võtta. 

Keedetud riisi jäi ka üle. See odav Maxima Extra Line riis on külmalt salatiks või rice fried egg-iks üsna raskesti käideldav, jube kleepuv mass, pese enne palju tahes, aga no midagi ma sellega pean tegema. 

Ajasin masinmõistuse lolliks

Ma pole oma võõrkeeleoskuses kindel, pidevalt teen oma elu lihtsamaks kasutades näiteks automaattõlke abi. Aeg-ajalt teen seda ka selliste tekstidega, mille jaoks ma reaalselt seda abi ei vajaks, aga nii tore on nurki lõigata.

Loomulikult kontrollin tulemuse kriitilise pilguga üle, mõnikord annab masin enam kui pentsikuid tulemusi. 

Seda, et kui abimehe päises jätta registreerimata õige keel, millest tõlkida tahaks saab tulemus olema kummaline ma juba teadsin. KUI kummaline see olla saab nägin ma täna. Tahtsin laisk olla ja tõlkida teksti eesti keelest muusse keelde. Kuna olin just itaalia kolleegide kirja läbi masina  lasknud oli tõlkevariant "Itaalia -> Eesti", see jäi kahe silma vahele.

Vasakul on minu tekst, AI arust oli tegu itaaliakeelse ponnistusega. Paremal tekst, mida AI mulle tõlkena pakkus.

Ma ütleks, et tõlkeprogramm pritsis omal moel romantikat välja.

Iluprotseduurid, mõõdukalt metsikud

 Preili Bufoniida teadis, et ta oli omasuguste seas kauneim. Talle oli tema ülimuslikku kaunidust rõhutatud juba kullesepõlvest peale, alates ajast mil ta kaotas saba oli Bufoniida kaunidus kõigile teada. Seda rõhutasid kõik. "Issand, milline konn!" inimeste suust, kes teda rohus märkasid kuni "kaunitar, ära söö mind ära, sa oled paremat väärt!" limaste  nälkjate poolt, kes ärasöömise vältimiseks olid, seda küll, valmis kõike ütlema.

Bufoniida elas maja, inimeste maja akna all vundamendi sees. Aken oli eriline, see oli lastetoa aken. Toas elasid kaks väikest tüdrukut, vähemalt algul olid nad väikesed. Siis, algul, kui nad veel väikesed olid loeti tüdrukutele igal õhtul unejuttu. Paokil aknast kuulis ka Bufoniida jutte printsidest ja printsessidest, kes alguses olid konnad, aga pärast vastavalt siis printsessidelt või printsidelt musi saamist muutusid hopsti kuninglikust soost iludusteks.

Bufoniida TEADIS, et nii juhtuks ka temaga. Ta oli ühe suudluse kaugusel kroonist, troonist ja kuningriigist. 

Ühel soojal õhtul oli unejutuaeg küll käes, kuid tüdrukud jooksid alles õues. Kusagilt kostis muusika, taamal tehti lõket, kostsid sõnad "jaanipäev", "šašlõkk", "jälle oled sa purjus, vana siga" ja "las lapsed on täna kauem üleval!"

Bufoniida löntsis harjunud kellaajal oma vundamendikoopast välja jahile, kui üks tüdrukutest teda ootamatult nägi.

"Issand, milline konn!" kiljatas ta

"Äkki on prints?"

Teine tüdruk mõtles hetke ja küsis: "Aga äkki on printsess?"

"Printsess oleks ägedam, me mängiksime koos ja ta annaks oma kleite proovida!"

Tüdrukud uurisid konna põhjalikult. Juukseid pole, ripsmeid pole, küüned on töntsakad. Vist on ikka prints. Selline pole musi väärt.

"Aga teeme ta ilusaks, siis hakkab ta printsessiks?"

Mõeldud, tehtud.

Ema kuntsripsmeid läks vaja üks, poolekslõigatuna. Nuku juustest salguke. Tädi huulepulka oli küll raske Bufoniidale suuks joonistada, aga ikkagi sai parem kui enne. Küüned võis teha punase paberi ribadest ja liimiga sai need konnapreili käppade külge kinnitatud.

Nagu inimene lausa. Mitte just iludus, aga näiteks tädi Milvist tükk maad ilusam. Musitama, tõsi küll, väga ei kutsunud.

"Laseme Kevinil talle musi anda!"

Las ikka poiss musitab, oli ju printsessitegu käsil.

Kevini leidsid tüdrukud lõkkest eemal, onu Herberti telefoniga mängimast. Onu Herbert pikutas sealsamas, poolik nalivkapudel muru sisse nirisemas. Nad ei olnud rumalad piigad, Kevin ei oleks konna vabatahtlikult kindlasti musitanud, üks tüdruk juhtis Kevini tähelepanu kõrvale ja teine suskas samal hetkel konna kaunilt võõbatud suu vastu Kevini hambaklambreid.

Oh, nad olid aeglased. Kevin nägi, mis teda tabas ja hakkas kätega nii hoogsalt vehkima, et konn lendas mitu meetrit eemale.

Põrutus oli kõva. Bufoniida toibus kellegi mesimagusa krooksatuse peale. "Kauuunitaar, mida sinusugune printsess siin niimoodi üksipäini teeb?"

Järgnes midagi, mis võis olla nii röhatus kui krooksatus, imekaunis heli. Bufoniida avas silmad. Natuke rapsimist ja ripsmed pudenesid rohu sisse, paberist küüned olid juba lennu ajal kadunud. Bufoniida ees seisis imeline kärnkonnahärra, kaunilt limane, peaaegu kukla peale kokku ulatuva suuga ja natuke nalivkase moluga. Mis teha, kui ta seisis onu Herberti pudelisuu all. 

"Printsess, ma olen sind nii kaua otsinud!"

Ei noh, see on siis ikka tõsi, mis muinasjuttudes räägitakse. Üks musi ja hoppaa! oledki printsess...

Kui neid jaanipäeval ära ei tallatud elavad  nad siiani nagu nalivka sees.