by W
... tahaks, et see oleks ka mulle vaid sõna otseses mõttes haisev minevik.
![]() |
Pilt by AI |
Isegi suitsetaja saab suitsuhaisust aru, olles paar tundi suitsuvaba olnud, tervest ööst rääkimata. See ei ole meeldiv.
Suitsetamine on täna sama moes kui mullet ja Nokia 3310 (mis on endiselt hea telefon...).
Vanasti võis iga nurga peal kärsata. Restos, baaris, kontorites, hotellis ja vanades filmides nad suitsetasid isegi lennukites ... nüüd ... errr... eee.. tekib endal suitsu ette pannes tunne nagu oleks kusagilt 70ndatest ajamasinaga saabunud ignnorant. Ühes tossu ja lehaga.
Ei noh, tõsiselt.
Avalikus kohas pläru ette panna? Palju õnne, sa oled nüüd see tüüp, kellele kõik pilgud saadetakse. Mitte sellepärast, et sa huvitav või staar oled, vaid sellepärast, et inimesed üritavad vaikselt eemalduda, ilma et peaks ütlema: "Palun lõpeta, see on rõve ja haiseb."
Public shaming ja muutus ühiskondlikes normatiivides on vahel vägagi kasuks.
Rääkimata kuludest. Pakk suitsu maksab nagu lõuna mu töökoha sööklas, aga ma pean seda lõunat kalliks ega käi seal. Midagi on nihkes.
Aga nüüd küsimus - täna ega homme ma suitsetamist ilmselgelt täiesti maha ei jäta.
Veipimine, e see elektrooniline, vilkuv, ulmelise maitsega masinake. Kas see on suitsust loobumise Red Bull, mitte päris sihtkoht, aga korralik vahepeatus? Või on see lihtsalt uus lõks, mis lubab vabadust, aga toob kaasa järgmise sõltuvuse?
Jah, ta ei haise. Jah, ta on "sotsiaalselt talutavam". Aga kas ta viib lõpuks välja või lihtsalt pargib su ühte uude nikotiininurka, kus sa istud, imed virsikujäätist meenutavat auru ja teeskled, et see kõik on mingi edasiminek? Kusjuures on ju ka, teiste inimeste seisukohast...
Kui kellegi on suitsetamisest loobumise, veipimise peale ülemineku ja edasise kohta midagi öelda, siis ma olen üks suur kõrv.