Duell

Priskilla pidi otsustama. 

 Midagi polnud parata, liisk pidi langema, aeg oli abielluda, kuigi valik oli meeletult raske. 

 Kas valida Rudashell, õilis tiivuline rüütel või Humpaleg, suure valge välja ainuomanik? 

 Rudashell lubas pakkuda kasukat, otsesõnu ütles ta välja, et "Kasukas hommikulaual, lõunaks ja õhtusöögil" - milline naine suudab kasukale vastu panna? 

Humpaleg mainis seevastu "meid liidab värske veri, öösel eriti!", ah, kui romantiline! 

Valida oli keeruline. Priskilla murdis pead, muudkui murdis, peaaegu oleks juba ka hamba murdnud kuniks helge idee sähvatas ta imeliste tundlate vahel: õige peigmehekandidaadi peab otsustama duell! Sõnum jõudis pärale. 

Printsid Rudashell ja Humpaleg valisid relvad, rapiirid said valituks, seejärel koha - aknalaud oli piisav. Sekundante ei olnud, vaid kihelev pruut Priskilla ootas kardina varjus võitjat. 

Poosid, suurustlemine, duellandid tormasid teineteise poole ja... ...ššš... ...paar tõmblust, koiliblikas Rudashell langes kui helves, lutikas Humpalegi paremalt teine tagajalg tõmbles veel pisut ja siis oli lõpp. Draakon, tuntud ka nime all "Inimene" pühkis printside korjused lapi sisse. 

Prussakas Priskilla saatuseks olid kuivanud munasarjad, PTSD ja varajane menopaus.

Suitsukondid köögiviljaga

by W

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal roheline banaan*, ca 100g toorest kaalikat, 3 viilu Edam juustu, Earl Gray tee
• Õhtul suitsukondid köögiviljadega

Ajakulu ca 2.5h, millest aktiivset tegevust 30 min; kondid liht keevad omaette nii 2h.

• suitsukont Rannarootsi 1.89 (3.7kg, Selver - 50%)
• kaalikas 2.48 (Selver, 1.79kg)
• porgand 0.4 (Selver 0.49kg)
• kartul ca 1.3 (0.99kg Egiptuse värske kartul, Maxima)
• kuivatatud till, sool, pipar 0.1
• loorberilehed 0.1
• kodujuust 1 (Otto klassiklaline, Severis 330g pakk 1.85)
• leib 0.07 (Päts poolik viilutatud peenleib Maximas 0.49)

Kokku nii 7.5 ja ma söön seda 2 päeva, midagi võib kolmandakski jääda. 

... hiljem veel 1 roheline banaan ja viilutatud ploomtomatid (Selver 1.99kg) soola-pipraga ja paar suitsupeekoniga leivaviilu. Ca 2 (peekon on loomulikult Maxima -50%). 

Päeva summa 7 kanti.

* mulle meeldivad rohelised banaanid ja need on paremad ka. 

Pimedus

Midagi krabises pimedas toas. 

Joonatan ei teadnud, kas tekk üle pea tõmmata või tuli põlema panna. Aga äkki teeks mõlemat...seda mõtet ta lõpuni mõelda ei jõudnud, mingi külm asi puudutas Joonatani otsaesist. Joonatan röögatas kogu hingest, koer kiljatas kohkunult ja vihm akna taga lödises valjemini kui minut tagasi. 

Nagu tuulekeeris oleks läbi toa käinud, aga kohe tuli rahunemine. 

 "Ah sina oled," ütles Joonatan Rööbikule. 

Rööbik tonksas veelkord ninaga Joonatani, nüüd tabas ta Joonatani väljasirutatud kätt. 

 Käsi hakkas koera sügama, too nihverdas end sängiveerele aina lähemale. 

"Kas sa kardad?" 

Joonatan oleks küsimuse lõppu peaaegu pannud "ka", aga ega siis koerale tohi näidata, et peremehel hirm on. Kutsikaohtu ka ju teine. 

"No tule siis siia..." 

Rööbik ei teadnud mida suurest rõõmust teha. Seda ei juhtunud tihti, teist korda alles kui peremees teda voodisse oma teki peale lubas. Saba sahmis öökapi pealt ajalehe maha, hea, et lamp püsti jäi. 

"No kus sa, kas saad paigale!" 

Rööbik matsatas teki peale pikali ja ohkas pikalt. 

"Mis sa nüüd niimoodi siia tikud, kolli nägid või?" 

Neljasilmaline peni, mine tea, äkki nägigi. 

Joonatanile tulid meelde lapsepõlve augustiööd, mil hiljutiste suveööde heleduse mäletamine ei lasknud veel pimeduse hubasust hinge, jättes alles ainult kõheduse. Joonatan mäletas, et tollal näis kolle olevat nii sängi all kui sahvris. Kemmergust muidugi rääkimata, kes siis sinna öösel minna tahtis. Või kui, siis ikka suure laulu ja jalgade trampimise saatel, et enesele vaprust juurde manada. 

Ei tea, kas koll inimesi ka kardab? 

 Joonatan kujutas end voodi alla kolliks. No eks sa proovi magama jääda, kui keegi su pea kohal nagistab. Näe, endalgi on sügisel imelik kui hiired lae peal liduvad, oleks need hiired veel inimese suurused... 

Joonatan võdistas õlgu. Rööbik tegi selle peale nurisevat häält. 

Hiired lae peal. Hm, kui Joonatan mõnda nägema trehvas olid ikka hiired need kes sääred tegid. Jeleenalt peab uurima kuidas tal kassidega lood on, mõtles Joonatan. Talle ei meeldinud mõte mürgitatud hiirtest ja lõksuga püüdmine oli ka kuidagi kole. 

Kass pidi juba lihtsalt olemas olles hiiri peletama, nii need naised poe manu kõnelesid. 

Joonatan trügis end mugavamalt selili, Rööbik võttis pea pool voodilaiust oma kere alla. Ennast pole ollagi, aga näe, laiutada oskab. 

Oleks tal lapsena koer olnud ei oleks ta kindlasti kolle ja pimedat peljanud. Aga kui ikka voodi alla oleks mõni koll, siis ei teagi kumb kumba rohkem kartma peaks. 

 Joonatan nügis Rööbikut, nelja silmaga koer, kui kummitust või kolli näeb, siis mis tal viga, saab eest ära minna, tema jaoks ei ole koll üllatus 

"Mine maha, paksuke!" 

Selle peale koer ei urisenud. 

Ta ei urisenud Joonatani peale tegelikult kunagi. 

Rööbik põntsatas põrandale. 

 Vihm akna taga oli nagu unelaul. 

Koer pikutas voodi ees, nina sängiserva all ja urises läbi une. 

 "Äkki on koll voodi all?" 

Joonatan lasi pea üle voodiserva ripu ja hõikas voodi alla "Böö!" 

Suur inimene juba, ega ta ju enam kolli karda. Vabalt võiks kohe kasvõi kempsu minna. 

Vihma pärast ei taha, noh.

Tuleviku päevaraamat

 
by W

Leidsin hommikul arvutist omaenda päeviku. Aga miskipärast 2025 ja 2026 aasta kuupäevadega. 

Terve aasta jagu sissekandeid, mida ma polnud veel  kirjutanud. 

Täiesti kaine peaga avasin selle Word-i ja seal oli kõik: mida ma homme lõunaks söön, kellega kuu aja pärast konflikti satun, millal ma järgmine kord ouzot joon (2025 mai lõpus pidi olema), mis päeval ootab lähedase matus. 

Kas ma tahan seda kõike teada? Kas ma tahan teada, et mu juulis antud lubadus käia hommikuti jooksmas lõpeb viie päevaga? Kas ma tahan lugeda, millal mu multitööriist kaduma läheb? Või et mu parim sõber helistab detsembris ja ütleb midagi jõledat, mis temaga juhtus. Nii et see mul ka hinge kinni tõmbab. 

Kui te saaksite oma päeviku (blogi), valmis kirjutatud ja ootamas, kas avaksite selle? Kas te loeksite ette homse, kuu pärast või aasta kauguse sissekande?

Ma vist enamasti ei loeks, vahel ehk päeva-paar ette, aga muus osas ignorance is bliss. Ma. Ei. Taha. Teada. 

Plovilaadne kausitäis

 
by W

Ei erine seegi roog seljankast ega guljaššist; see, mida me Eestis teeme, ka suurköögid ja valmistoidupakkujad.

"Pole paha, aga mu vanaisa, pärit Taškentist, tegi ikka teistmoodi."

Eelkõige ei peaks pilafis vist tomatipastat olema. 

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal eimidagi

Mul on endiselt jõehobulik "jamisssiiiiiis" mentaliteet, rosinaid ma ise küll oma soolase toidu sisse ei pane(ploome ja ananasse vabalt), aga oliive panen igale poole, kuhu saab (ja siis ka kui ei saa) ning täna tuli selline asi:

• kaelakarbonaad 1.12kg 2.47 (Maxima - 50%)
• mugulsibul 0.12 (Selver 0.49kg)
• porgand 0. 28 (Selver 0.69 ... v oli 0.65 kg)
• küüslauk 0.5 (Selver 6.99kg)
• tomatipasta 70g 0.49 (Selver)
• riis ca 400g 0.35 (Selveris Myanmari pikateraline 0.79kg)
• oliivid 270g purk 1.29 (Maxima kampaania)
• sool, must pipar 0.04

Kokku max 6; kogus 4+L ja seda ma söön 3 päeva.

Selveri odav riis on oma hinnaklassi kohta üllatavalt hea

Protsess:

• Liha tuleb surnuks praadida*, st pruunistada, vett lisada, aurustumisel pruunistada ja nii mitu korda.
• Siis küüslauguküüned läbi pressi sisse, läbi segada, et kuumast õlist läbi käiksid.
• Siis kohe suurem osa tükeldatud porgandist ja sibulast sisse. Läbi praadida.
• Tomatipasta + keev vesi. Ja las see kombo toimetab veidi, ca 20 min päris korralikul kuumusel.
• Edasi riis peale, veel keevat vett peale, ei sega ... kõrbenud riis on suht maitserikkuja.
• Veel 15-20 min.

Tulelet ära, ülejäänud jämeda riiviga riivitud 1 mugulsibul ja suur porgand sisse **. Kaant peale ei pane. Ja vahetult enne söömist oliivid sisse.

* Mu meelest kokatakse liha enamasti liiga surnuks, aga ses toidus on parem ülipehme ja lagunev liha, mis toidust mahla sisse tõmbab e kuiv ei jää. 

** Köögiviljad kokatakse ka surnuks - proovige kasutada lisaks kokatud köögiviljale nagunii toidu koostises olevat köögivilja, jämedalt riivituna, lisatuna alles siis kui "tuli on alt". 

Jämeda riiviga porgand ja mugulsibul

Pärast: väga ebatervislikult, mul on -50% Juubelisai Selverist ja Pepsit (0.59 0.33 purk, Laadapäevad), 1.65 kokku (jep, ma söön terve saia ära), ja mis oleks parem kui öine kurgiviil e plaanis on seljankast üle jäänud kurgipurgipoolik hävitada, 1.5 väärtuses. 

Päev kokku 6 kanti. Kui ma just öösel tuunikalakonservi järele ei söösta. 

Seljanka

by W

Kui sattuda suguvõsa koosviibimisele, mis eriti ei meeldi, siis puhtalt enese lõbustamiseks võib lisaks AI, EKRE ja rohepöörde teemale käima tõmmata seljankasae igast tädide poolel, mõnigi onkel lööb hooga kaasa.

Kas tomatine? Kindlasti. Aga kui palju tomatipastat või äkki üldse ketšup? "Mitte liiga palju, see matab muud maitsed!" karjub üks. "Kui piisavalt ketšupit pole, siis on see lihtsalt kuum soolvesi," kuulutab teine.

Liha? Muidugi. Aga millist ja kui palju? Vana kooli seljankaveteran paneb sisse kõike, mis majapidamises leidub: vorstiotsad, singikamarad, kalapead ja sügavkülma taganurgas varjul olnud rasvase ja kollaka veisetüki, mille parim enne möödus siis, kui Nokia 3310 veel moes oli. Noor modernne gurmaan lõugab vastu oma chorizo ja austerservikutega, sest viimased olla sama head kui igasugune liha. 

Kartul? “Teeb paksuks” vs “õige eestlane sööb alati kartulit, kelle poolt sa hääletamas käid?”

Ja siis kurgid! Kas marineeritud, soolatud, hapukurgid? Äkki hoopis värsked? Sest üks ütles, et hapukurk tapab puljongi ja tekitab maohaavad!

Lisandid. Sidrun? Nojah, kui sa just kurgipurgist juba vedelikku ei valanud... Hapukoor? Absoluutselt. Oliivid? Asi läheb täiesti käest, sest oliivid ise on sama polaarne teema kui kogu seljanka.

Ähhhh... tee oma seljanka nii, nagu ise tahad ja selle järele, mida sul üle on. Hea tuleb see niikuinii.

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal banaan tööandja kulul
• Poolõhtul eilane seljanka, millest alljärgnevalt
• Õhtul omlett

Seljanka, ajakulu 1.5h, millest aktiivset tegevust 30min

• Keedusinkvorst WELL DONE, 200g viil 1.- (-50%, Maxima)
• Sealihaguljašš, MAKS&MOORITS, 400 g 1.7 (-50%, Selver)
• Kartul 1.- (Egiptuse värske kartul 0.99 kg, Maxima)
• Sibul 0.25 (0.49 kg, Selver)
• Põltsamaa Perekurk 1.5 (400g purk Selveris 2.99)
• Oliivid 270g purk 1.29 (Maxima kampaania)
• Tomatipasta 30% EXTRA LINE 180g 0.79 (Maxima)
• Loorberilehed 0.4 (mulle meeldib loorber)
• Puljongikuubikud 0.6
• Toiduõli, must pipar 0.2

Kokku nii 8.5 eurot ligi 4+l supi kohta. Muid suppe ma sööks 3 päeva, aga seda vaid 2, sest seljanka, noh.

Õhtul veel omlett:

• 5 muna 0.9 (Selver 1.79 10 tk)
• Keedusinkvorst WELL DONE, 200g viil 1.- (-50%, Maxima)
• 3 spl? Vytautas vett 0.05
• 2 spl hapukoort 0.1
• Kuivatatud till, sool, pipar, toiduõli 0.25
• Värske kurk ja tomat lisaks 0.7

Kokku 3.

Päev kokku 8 kandis.

Puuvilju ja snäkke ilmselt ei mahu, sest lisanditega omleti söön ma vist ka juba külili... ja siis magan öösel halvasti, kirun mõttes poliitikuid, universumi ebaõiglust, kurdan insomnia üle ja hapuka seljankaluksatuse peale oletan, et mul on refluks. 5:47 kella helisedes nendin, et “p*ses värk”. 

Aasta on 2030 ja maailm on ... imelik

by W

TT algatus. Morgie haakis külge. 

Teadus ja tehnoloogia

• Kvantarvutid arenevad veidi, aga võib-olla mitte oodatud kiirusega.
• Tehisintellekt muutub targemaks, teeb teaduslikke avastusi, automatiseerib keerukaid protsesse ja ... laamendab - võltsuudised, -teadusuuringud, manipuleeritud informatsioon, sots meedia pea peale pööramine ja kohutav toksilisus.
• Tuumasüntees on praktilisele kasutamisele lähemale tulnud. 
• Jälgimistehnoloogiad arenenud riikides on tasandil "võimalik vaid Hiinas" - kes just põõsas ei ela ja tööna mahevutte ei kasvata, saab olema väga monitooritud.
• Isesõitvad liiklusvahendid nagu bussid, taksod, pakirobotid jms muutub suurlinnades tavalisemaks.
  
  Sõidad lennujaama ja siis kusagil ristmikul jääd toppama, sest 7 isesõitjat ei protsessi ära olukorda, et mingi rihmast lahti tõmmanud dogi seal ringi kalpsab ning lõpuks saab ühel inimjuhil, kelle auto liavarustuses on rool ja pedaalid veel täitsa olemas, kõrini, annab gaasi ja toimub suuremat sorti kobaravarii ja plastitükkide lendamine. Kindlustuskoefitsendid on laes. 
  
  
• AI-assistendid muutuvad meie igapäevaelus sama tavaliseks kui nutitelefonid praegu.
  
  Lähed hommikul kohvimasina juurde ja see s*tapea teatab, et su elektrolüütide tase on madal ja sa võiksid hoopis kurgisoolvett juua ja oma eluviisid üle vaadata.

AI joonistas pildi tulevikust

Meditsiin

• Geneetilised manipulatsioonid ja eksperimendid - keegi kusagil jääb sellega vahele.
• Antibiootikumide efektiivsus väheneb edasi, asendust ja alternatiivi ei ole leitud.
• Kaugmeditsiin ja tehisintellekt diagnoosimisel ja ravi määramisel ei ole enam "täiesti lubamatu, ebanormaalne ja ebamoraalne". 
• Personaalmeditsiin - DNA järgi nt, aga vaid sigarikastele, pööbel võiks endiselt ise vaadata, kuidas ellu jääda. 
• Vähiravi läbimurret ei toimu. 
• Tervishoiu digitaliseerimine - mõni massiivne andmeleke ikka juhtub...
  
  Annad rahus apteegis oma ID-kaardi ning robotkäpake tõstab su Diazepami pudeli asemel lauale hemorroidide küünlad. Sest paar AI-d on andmebaasides lõbutsemas käinud. Lisaks hakkab kõikjalt näkku lendama reklaame kõikide hädade vastu, mis sind kunagi kimbutanud on. 
  
  
• Psühholoogilised häired sagenevad - siin maailmas ei anna praegugi normaalseks jääda. 

Sotsiaalmajandus

• Tööjõuturg nihkub tugevalt automatiseerimise ja AI poole, kõik inimesed, eriti tänased madala ja ka keskmise kvalifikatsiooniga, ei ole võimelised ümber õppima, aju on liiga sile ja libe. 
• Ebavõrdsus suureneb, valitsustel ja ettevõtjatel on läbirääkimised ja konfliktid uue reaalsus haldamise võtete (seaduste muutmise) osas.  
• Asja ei tee lihtsamaks see, et ka med valdkonna kulud, kaitsekulud, pensionikulud on kasvanud. 

Maailmapoliitika

• Kliimapoliitika mõjutab tugevalt majandust, tulleks teemaks ka suurriikides, kes hetkel sellega tegeleda ei taha. Tulemused on ebaühtlased ja ootavad kvantarvuti edasist arengut. 
• Toidukriisid muutuvad sagedasemaks nii kliimamuutuste, reostuse, erosiooni, rahutuste kui ka haiguste sagenemise tõttu. Loomade taude ei ole suudetud likvideerida, taimedel ... miks banaan maksab 18 eurot kilo - mõni haigus laastab cavendishid vms. 
• Aasia ja Lähis-Ida on geopoliitiliselt ebastabiilsemad ja rahutumad kui täna. 
• Põgenikud, nii sõja- kui kliimapõgenikud tekitavad arenenud riikides veel enam pingeid ja kulusid. 
• USA-Hiina pinged püsivad, kuid olukord ei eskaleeru vastastikkuse kaubandusliku sõltuvuse tõttu. Kuigi Hiina ja Venemaa ühes oma sõpradega võivad proovida muust maailmast sõltumatut majandusringet või liitu tekitada. 
• Aafrika, kui pinnal ei toimu suuremaid sõdu, on majanduslikus mõttes tõusnud noore rahvastiku ja digimaailma tõttu. 
• Euroopa Liit - teeb ikka enda majandust kahjustavat rohepööret, arvates, et elab kupli all, igast konfliktide puhul on see tola, kes baarikakluse juurde läheb ja "rahu, rahu" korrutab ja siis ise õllepudeliga piki koonu saab. 

Isiklik

• No igatahes mölisevat s*tapeast kohvimasinat ma pidama ei hakka, joon pätikat. 

Täiendan: 

Käisin kohvi futuuri vaatamas, võib-olla tuleks end muu hommikuse joogiga harjutama hakata. 
A enne seda, kui näen talutavat kampaaniahinda, ostan 4-6 pakki korraga, sest sellised graafikud ei tõota kohvihindadele jaekaubanduses midagi head. 

Dialoogid inimlikkusest

 Karmeliitide dialoogide vaatamises on süüdi Kaur ja minu kergemeelsus. Keegi midagi kusagil pakub või reklaamib - minul kohe kõrvad kraps kikkis ja galopiga minek!

Mehed olid mantlites, kuid ülikonnatud, daamid olid haritud nägudega. Kunst seintel diskreetne. Theatrumis on kuidagi teisiti kui mujal. Miks? Aga kuidas mina seda teadma pean?

Näidend ise oli absoluutselt mitte minulik. Kas ma kahetsen? Kindlasti mitte. Kas ma nautisin? Ausat vastust tahate või ilusat?

Fanatism pole minu võileib. Kui kokku põrkavad fanaatikud ei ole kellelgi võimalust võita. Kes kaotab inimlikkuse, kes elu.  Välja oli mängitud olukord, kus see, kes ihkas põlevilsilmi saada märtriks selleks ise ei saanudki. Oh, millise ohvri ta ometi tõi - terve ta sõsarkond kaotas elu....

Kirjutasin vaheaegadel mõningaid märksõnu üles, loen nüüd neid ja olen oma künismist vapustatud. Ainus parketikõlbulik märge võrdleb  näidendi revolutsioonilisi komissare pööbliga "Koera südamest".

Neid teisi ma parem ei....

Näitlejad olid imelised, too, kelle roll mulle üldse ei meeldinud oli nõnna hea, et ma hakkasin teda lausa vihkama. Õudne.

Läänemere tripp VII

by W 

... mhh, Maakas hakkas eile õiendama, et miks tema Soome kalasuppi pole ürikutesse üles tähendatud. Nii et mulle tuli ka meelde, et ega me sinna kruiisilaevale jäänud. 

Viimane kruiisiöö.
Meelelahutus? Ei viitsi vist. Bingo? Mängitud. Karaoke? Pigem traumaatiline kogemus kui meelelahutus. 

 Laeva plaan oli peas. Kui keegi oleks mu suvaliselt koridori visanud ja silmad kinni sidunud, oleksin ma lõhna järgi duty-free poe mõne minutiga üles leidnud. Nagu ka pudrupuhveti, bingosaali ja muud strateegilised kohad. 

Nii et mida teha viimasel õhtul end pisut ammendanud paadis? 

Korraldada mingi kajutipidustus. Ilmselgelt!
Nimelt oli meil jälle kogunenud igast toidu- ja joogijääke, millega me koju minna küll ei kavatsenud. Ära visata muidugi ka mitte.
Kõik algab alati süütult. “Ah, võtame veel veidi tomatit ja ühe kurgi, midagi värsket kulub ära ja ega need rasked tassida ole ja mul on tagataskus pakk kuivatatud tilli ning McD-st võtsin neid 2g soola- ja piprapakikesi...” ja “liha ka, sest... no... liha.” 

Ja järsku on mul oravakotis, kajutis, toas, külmkapis või kus iganes rohkem toitu kui keskmisel matkagrupil Everesti vallutamiseks. 

Ja mis juhtub? Kõht on kogu aeg täis. Või kogu aeg on veel midagil mille peab ära sööma. Ja kõik meie plaanid kusagil uhkes sööklas või restoranis maha istuda ning lisaks steigile ka see kalligraafiline pastinaagikreemimaaling sisse ajada, lendavad kuradile. 

Aga kuidas sa lähed restoranis 37.99-eurost medium raw steiki tellima, kui su sisemus on juba täis kolme kurki, hunnikut kotette ja soolapähkleid, mida ma „äkki läheb vaja” olukorra puhuks soetasin?

Liigne söök ... ja jah, mul oli kuivatatud till päriselt tagataskus

Siiani meil muude inimeste ja aktiivse meelelahutuseta igav ei hakanud ei ole.
Eriti kui Maakas teatab, et on tarbinud parajalt nii palju promille, et hakkab endale juba meeldima. Mina küll nii palju juua ei jõua. Noh, et iseendale meeldida, Maakas on OK.
Korraks kaalusime isegi laeval patseerimist, aga teised inimesed vist ei olnud Maakale ikka veel väga meeldima hakanud, nii et plaan jäi katki. 

Sündis järgmine grandioosne idee: viimane tripipäev - Soome kalasupp. Rootsi kalasupp oli meeliülendav. Nüüd oli vaja teada, kas Soome suudab vastu panna. 

28. veebruar 2025. Helsingi-Tallinn

Hommikuse pudruringi jätsime ketserlikult vahele. Meil olid veel need Maaka Stockholmist soetatud kaneelisaiad, millest me eile jagu ei saanud. Nii et lohistasime omale lihtsalt paar topsi kohvi kajutisse ja jätkasime oma eraklikkust. 

Kuna otsustasime, et läheme Eestisse tagasi ka Vikinguga, ei jäänud meil Helsingi jaoks just palju aega. Viskasime pagasi terminalis hoiukappi ega seadnudki omale kõrgeid kultuurilisi eesmärke. Mis, nagunii, on rohkem Maaka teema. 

Kui su päevaplaan on pühendatud kalasupile, siis võtad seda tõsiselt. Meie Maakaga seadsime Helsingis sammud vana kaubahalli poole, sest kus mujal ikka see päris ja õige kalasupp võiks olla? 

Teel kaubahalli

Esmalt tiirutasime halli ja kõrval asuva avaturu vahel nagu eksinud varesed, tiirutasime ja piilusime igasse supikatlasse ja -kaussi. Võrdlesime hindu, uurisime menüüd ja jälgisime külastajaid nagu detektiivid. 

... keegi oli unustanud paadi garaaži viia, loksus kaubahalli taga

Menüü? Sama. Igal pool. Lohikeitto. Koorene lõhesupp. Kui just põhjapõdrasuppi ei tahtnud... aga põhjapõder pole ju kala, vist. 

Erinesid aga portsjonite suurused, hinnad ja see, kui palju inimesi parasjagu püüdlikult oma lusikatega kausipõhja kraapis. 

Väliturul oleks supi kümnekaga kätte saanud, aga seal oli rahvast hõredalt ja supipotid paistsid pigem leiged kui auravad. Supikausid tundusid paberist ja väikesed. 

Kaubahalli sees jäi meile silma üks ülikitsas putka nimega "Soup+More". Esimesel tiirutusringil oli see puupüsti täis. Me otsustasime, et kui mingi koht on nii täis, et isegi supikaussi pole kuhugi panna, siis järelikult on seal midagi head. 

Soup+ More - vabalt võib sisse astuda

Nii tegimegi veel ühe tiiru läbi turu, hingasime sisse kõikvõimalikke lõhnu alates värskest kaneelisaiast kuni kahtlaselt lõhnavate heeringateni, ja naasime Soup+More juurde. 

Õnneks oli rahvas veidi laiali hajunud ja me saime end ühte kitsasse nurka pressida. 

14 eurot kausitäie eest.  Väiksem kauss kui Stockis. Vett ja saia sai lisatasuta. 

Lohkeitto nagu ikka

Noh, mis ma ütlen- hea koorene supp oli, rohkete lõhetükkide, veel rohkema kartuli ja pisut vähese tilliga. Porgandit ja porrulauku? oli ka. Selle raha eest väga OK kõhutäis, aga kui kriitilisemaks tõmmata, siis minu jaoks oli pisut soolane ja liiga vedel. Nii et ma viskasin veits rebitud saiatükke supikaussi puljongilõpu kätte saamiseks ning Maaka kõõrdpilgu peale õigustasin end "no mis nad siis jätsid krutoonid mu supikaussi lisamata!". 

Iseloomu ega uut teistmoodi elamust see supp, võrreldes Rootsi omaga, ei pakkunud.

• Rootsi kalasupp 9,78p 10-st. 
• Soome kalasupp 7.23 p 10-st. 

Peale lõhesuppi ja reisi viimast 7.50 maksnud Lapin Kultat vahtisime veel veidi niisama ringi, enne kui otsustasime, et nüüd on aeg sadamasse tagasi loivata. Seekord Viking XPRS-i pardale. 

Igasugu toidutänavad ja -turud on mu nõrkus

Nagu ikka, oskasime end istuma sättida kõige külmemas tuuletõmbusega nurgas, kus isegi laual ja istme alt vilistas tuul. Seal me siis kügelesime, Maakas hambaid plagistades ja mina oma jope sisemust sättides, kuni jõudsime filosoofia lainele. 

Kuna mina olen meie matka jooksul demonstreerinud piinlikult põhjalikku toidukesksust, olgu see siis parima kalasupi jaht või koostisosade põhjalik inspektsioon, siis jõudsime järeldusele, et Maakas peaks tasakaaluks kirjutama, ühes piltidega, maailma WC-de kohta. 

Kujutle: maailmakaart ja täpsed ülevaated iga võimaliku avaliku tualeti kohta alates "õnnelikust leiust" kuni "põgene elu eest" tasemeni. Lõhnaskaalad, paberivarud, prill-laua temperatuuri hinnangud jm täispakett. 

Maakas tõrgub veidi, öelge talle ise, et see on hea idee. 

Lõpuks jõudsime Tallinnasse, kust trammiga Balti jaama vurasime. 

Seal juhtus ootamatu keerdkäik. Maakas lükkas mind kohe ja halastamatult Keila rongi peale, kuigi ma pakkusin lahkelt, et võin koos temaga Aegviidu rongi oodata. Ilmselt oli tal minust juba kõrini. 

Ma andsin alla, suskasin oma kalasupiga täidetud kere rongiistmele ja tundsin end täpselt nagu see viimase päeva tunne ikka. Väsinud ja natuke nukker, et üks seiklus jälle läbi sai. 

 * kodus on mul sellises koguses toitu, et ratsiooni alusel peaksin 2 kuud vastu. See ei ole koroona- või praeguse aja teema, mil kodanik peab „alati valmis” olema, see lihtsalt on eee... normaalne. 

** järgmise reisipaketi võtsime hommiku- ja õhtusöögiga, aga loomulikult on meil külmkapp, nii et ... ma loodan, et me sööklasse ikka ka jõuame ning manustame vähemasti ühe kalaprae või praekala kohalikus „peab käima” restoranis ühes majaveiniga.

Praekartuli manifest

 
by W

Teate küll neid päevi, mis on vastikud. Kus ärkad üles nagu oleksid öösel kolm korda rongi alla jäänud ja ärgates avastad üllatuse, mis on samaväärne infoga, et keegi on su pangakonto tühjendanud.
Kohv maitseb nagu kogu elu kahetsused ja ... lumi on maha sadanud, jälle.

Erinevalt "normaalsetest inimestest" mina ka töötan kõik nädalavahetused kui ma just puhkusel ei ole. E asi on vahel p*sk.

Just nendel hetkedel tahaks midagi lihtsat, vähemasti söögi osas. Midagi, mis ei poseeri taldrikul nagu modelleeriva kreemiga kaetud kinoa ja mille pärast ei pea googeldama "kuidas kirjutada quinoa," enne kui julged Instasse laadida. 

Sellisel päeval parandab elu praekartul!

Ei mingit gurmeed, ei mingit kõrgkultuurset foodie poosi. Lihtsalt kuubikuteks lõigatud kartulid, mis visisevad pannil ja omandavad pruunikaskuldse pisut kõrbeda vormi. Ja tekitavad turvalise ja nostalgilise maitseelamuse ema ja vanaema köögist.
No ei viitsinud kartulit viilutada ega kuivatada.
Õhukesed kuivatatud viilud pannil 1,5 kihina praetuna SEARASVAS annavad parima tulemuse, tuleb teha mitu pannitäit (ja eelmised juba jahtuvad, onju...), nii et ma läksin "Lido praekartuli" stiilis. Liht pideva õli lisamise asemel panin kannust kuuma vett ja siis tuleb pudrune praekartul, aga maitseomadused oluliselt ei kannata. 

Kui elu tundub hetkel saast, siis pange pann tulele ja kartulid pannile. Pole vaja teha elu keerulisemaks, kui ta juba on.

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal 5 köömnetega küpsist ja piimaga kohv tööandja kulul (3 küpsist panin homseks lõunaks töövesti taskusse...)
• Poolõhtul praetud kartulid
• Õhtul poekanafilee ja poesalat

Ajakulu ca 40 min

• kartul 0.35 (0.29kg Maxima)
• värske till 0.15 (0.89 30g tuutu Maxima)
• värske redis 0.15 (Maxima allahinnatud 100g oli 0.34)
• kodujuust Alma klassikaline 1.32 (Selver)
• kurk 0.5 (Luunja, 4.99kg, Selver)
• toiduõli, sool, pipar 0.2

Kartuli mõttes söön ma 2 portsionit... teise ketšupiga äkki

... kokku nii 2.7; kartul on ülimalt tänuväärne toit, ainus süsivesik, millega ma päeva päris lihata üle elada suudaks, aga täna ei ole see päev ja menüüs on pärast veel:

• paneeritud kanafilee 340g 1.75 (Selver -50%)
• peedi-lihasalat 200g 1.18 (Selver -50%)

... kokku 2.93

... ja veel hiljem ilmselt Tellisaare õun(ad) max 1 väärtuses (2.99 kg Selver), võimalik, et ka neljandikeks tehtud ploomtomat soola-pipraga 0.2. 

Ma juur- ja köögivilju söön meelsamini kui puuvilju. 

... päev kokku nii 7-8€ kandis.