esmaspäev, 1. juuli 2024
Uudishimu, mis muud
Kuidas ma Pridel käisin ja muud ilusat
Kaks korda lausa käisin.
Nüüd tuleb üks lapiteki-postitus, ega elu pole meri, elu on jõgi. Kurvid ja kärestikud ja üleujutatud lammid. Ja pealkirjad on nagu sööt konksu otsas, totaalne petukaup, aga see ei üllata kedagi.
Lihtsalt selleks, et Suomenlinna praamile saada pidin liikuvast rongkäigust kahel korral läbi lõikama. Lapsevankri, kahe teismelise ja ühe iseliikuva rübliku saatel, nii, et mõne riigi kriminaalkoodeksis olevaid alaealiste ruineerimist ennetavaid seadusi olen ma kindlasti rikkunud.
Lastel oli huvitav. Midagi sellist mille nägemise asemel oleks mõistlik olnud nende silmi katta ei näinud. Kuigi... +30 ja nahktagid...? Tehke oma plaane paremini ja lugege ilmateadet!
Suomenlinna oli kuivalt inimesi täis, kohati olid inimesed huvitavamad kui saared ise. No näiteks... Seiske dekoratiivkahuri toru otsa juurde. Toetage vasak käsi kahurile. Vaadake pead kergelt kallutades taevasse, tõstke parem käsi sõrmedega v-märki tehes kulmude kõrgusele. Tõstke parem jalg pisut üles (nagu oleks teid just vaimustavalt suudeldud), viimase asjana manage näole kõiku hambaid näitav naeratus. Plõks, kaaslane teeb pilti. Nüüd samas järjekorras täpselt samad viiped-poosid kaaslase poolt. Niimoodi 20 korda järjest kuni kogu grupp on oma pildid saanud. Grupiliikmed keda parajasti ei pildistata on viimaseni väga, väga tõsise näoga
Sest turism, nagu teate, on töö ja seda tuleb tõsiselt võtta.
Vot nii kaugel olen ma hiina turistidest arusaamisest, et nad on mu jaoks ise omaette turismiobjekt.... Ma siiski usun, et nad nautisid oma väljapeetuses seda reisi kõigest hingest. Nagu minagi - näost punane, tolmune, higine, kleepuv...
Soomes on palju asju nagu Eestis ja üks asi, mida Eestist mitte kusagil ei näe. Graniit. Toosama Suomenlinna kindluski, mille vundamendiks on ju maa ise. Kohati jupike müüri ja kohe selle taga järsk kukkumine, mille konstrueeris loodus ise. Inimese enda asi on passida, et ta rajal püsiks. Olgu, turistide jaoks on kohati ka peeneid nööre ette veetud. Mul oli süda mitmel korral kurgus, kui põngerjaid seal lähedal tuterdamas nägin.
Eestis ollakse ses osas vist pisut pirtsakamad, Padise kloostrikäikude kõikvõimalikud silded ja puidust rajad tulid esimese asjana meelde, seal sai hiljuti käidud. Miks ma seal enne kolanud pole? Treppoja, Keila-Joa, Klooga - kõik läbi tuiatud ja sinna ei olnud jõudnud (pettunud nohin).
Mul on hea meel, et jõudsin Keila-Joa lossis ära käia enne kui see pööblile suleti. Vahetult pärast renoveerimist kui keldrid-saalid alles särasid ja katusebalustraadi ümber oli roheline võrk, et ....ma ei saanudki aru, kas see pidi kive püüdma või takistama linde sinna pesa tegemast. Praegu piilusime lossi eemalt.
Ilus oli ikka.reede, 28. juuni 2024
Kas sa ostad -50% hakkliha? Aga reise?
By W
Mulle odav sobib, seega ostan poest meeleldi kõikvõimalike -50% "viimsepäeva tooteid".
Va kondiga kana, kondiga liha ja igasugust kala soojematel kuudel. Sest tarne- ja külmaahelatega on nagu on.
Muidu, üldiselt, maitseb -50% kodujuust kohe taldrikusse või salatisse realiseerituna samamoodi kui 100%. -50% hakklihaga tehtud kapsahautis ka. Ja -50% sügavkülma visatud sült on tänuväärne seljankakomponent.
Reisid?
Neid ostan ma ka võimalikult odavalt. Nii paketi- kui mittepaketireise. Mida odavam, seda parem.
Teema tuli kristallkuuli blogist.
Pildi tekitas AI |
Olen minagi kohanud tarakane, reformpõhjaga voodeid ja hallitusega vannitubasid. Absoluutne tipp on vineeriga kinnilöödud katkised aknad.
Sellest, kas hommikusöögimuna on kollane või sinine, ei tee ma erilist probleemi nagu ka vettinud salatist, ongi paremini segunenud maitsed. Pealegi ei ole toidu raiskamine enam ammu trendikas ning konkurentsis ja hinnavõitluses mudaliiga paratamatus.
Öösel näkku kukkunud ja rabanduse äärele viinud gekod ei lähe arvesse kui ise baldahiinvoodi eesmärgist õigel ajal aru ei saanud.
Aga.
Old and grumpy.
Võimalusel eelnimetatut väldiks.
Nagu ka telgis magamine ei seondu enam ammu mingi eksootika ega erootika, vaid magamatuse ja kangete liigeste ja lihastega.
Odavalt tahaks siiski läbi ajada.
Paketireisid populaarsetesse kohtadesse, eeldusel, et soovid otselendu Tallinnast, on sageli odavamad kui ise kokkukeevitatu.
Kuigi nt Küprose saaks praegu ise odavamalt kui Eestis tegutsevatelt reisikorraldajatelt.
Minu kriteeriumid reisimisele on, käesoleval aastal, kuni 5h lennu kaugusel:
* väljaspool koolivaheaegasid ja tipphooaega; ma ei naudi lärmi ega põrgukuumust; siiski peab olema soe, sh meri
* otselennud Tallinnast ja Tallinnasse
* lendudest vähemalt 1 on normaalsel e hommikusel / päevasel ajal e vintsutuste ja lisakulude vaba
* suuri hotelle pigem väldin ehk apartment tüüpi konditsioneeri, TV-ga majutus ja SC (self catering) võimalus. Soovitatavalt eraldi ka magamistuba.
Ja õnneks on need võimalused paketireiside valikus tänapäeval esindatud
Majutuste toitlustus muutub pikematel reisidel emotsionaalselt väsitavaks. Nagu sovhoosisöökla... + kellaajad, mida peab jälgima; vahepeal tahaks kodust kartuliputru ja singi-šampinjonikastet. Või pannkooke. Omal ajal.
* rand, ühistransport, nn keskus ja toidupoed on jalutamise kaugusel
Neil tingimustel saab praegu varasügiseseid paketireise nt Kreekasse, Bulgaariasse, Türki, Egiptusesse. 500 - 700 inimese kohta 10+ öö korral.
Kreeta ja Bulgaaria tunduvad ahvatleivamad. Türgi on muidugi odavaim.
Aga.
Võib-olla tasub lasta ajal tiksuda ja ning haarata midagi viimase hetke pakkumise mudaodavatest hindadest. Olgu see kuhu tahes. Sest nii jääb enam vaba ressurssi kohalike elamuste ja transpordi jaoks. NII vana, et lihtsalt vedeleda, veel ei ole.
Jah, ma tean, et see kõik, alates lendamisest kui sellisest, on ebaeetiline, ebaroheline, amoraalne jne, aga peale mind tulgu või vulkaanipursked ja neist tingitud veeuputused.
laupäev, 22. juuni 2024
reede, 21. juuni 2024
...maivõi....
Vedelen ja passin lakke.
Tramadool, sest selg jubedalt valutas.
Lahja unerohi, sest hoolimata oopiumist uni ei tulnud ja lahja sellepärast, et ikkagi opioid juba sees.
Kaks palderjani, sest ma olen metsikult väsinud, aga und ikka ei tule.
Mul on probleem. Mu sisemised deemonid on nagu marutõbised ahvid puuris lõugamas ja trelle lõgistamas.
Hommik tuleb väga närune. (Ropp serbohorvaadikeelne sõim ja jõuetu rusikatega vehklemine)
00.13
***
Kell on kolm. Õues on valge, linnukesed kilkavad juba. Unemati tegi igatahes tööluusi. Looder sihuke. Ei mingit preemiat, ma ütlen...
03.09
kolmapäev, 19. juuni 2024
Vihm
esmaspäev, 17. juuni 2024
Metsapoole, 2 (ajas pikenev)
"Täna saad sa naiseks," teatas karu.
"Meie kombel," lisas Iiah ja asus asjalikult neitsilikke jalgu ketitama.
"Kus siga, kus siga on?" tõtlesid mõtted Alice´i peas. "Tema ju pidi...."
"Notsu, Notsuuuuu!" huilgas õnnetu laps.
Aga siga Notsu magas rahutut joodiku-und, sest kaval Puhh oli juba hommikul sõbra poolt läbi astudes külakostiks käärinud mett toonud. Vähe puudus, et siga oleks ka väärkohtlemise ohvriks langenud, aga kihevil Puhhi kümnest mõttest üheksa olid juba Alice´i valgete käsivarte ning higiste reite kuumavas embuses ning kuri karu tõttas minema.
Nüüd, pingutades raskeid ahelaid ümber tüdruku peenikeste luupekste, meenutas Puhh, kuidas mõned päevad tagasi Notsuga eesli poole jalutades tegi ta sõbrale nagu muuseas ettepaneku:
"Notsu, ae Notsu, läheks õige siga keppima!"
"Aga kui siga ei taha?" oli Notsu pisut kõhklev.
"Küll sa tahtma hakkad!" sosistas vändavend karu Notsule kõrva ja siis sai siga kõigest aru - pusle plaksatas kokku, sudoku kires nagu kukk ja isegi Postimehe ristsõna lahendus sosistas:
"Põgene, vaba laps!"
Järsku kostus tiksumist. "Kas Notsu mängib jälle terroristi vä" küsis Puhh ehmunult ja vaatas kahetsusega oma kättesaamatus kõrguses olevat kiivrit, mille ta ise enne eufoorias puulatva lennutanud oli.
Kuid tiksujaks oli kõigest vesti ja uuriga Küülik. "See on täiesti vastuvõetamatu! Alice, see pole see, kuidas asjad peaksid olema!" karjus jahmunud Küülik ärritunult. Puhh ja Iiah hakkasid rämedat naeru naerma ning Küülik, olles pisut õhku ahminud, minestas otse Alice´i jalge ette.
Äkki kostus kuskilt lähedalt hüüe: "Mis siin toimub?". Puhh ja Iiah pöörasid pead ning nägid, et nende poole tuli veel üks tüdruk. Siniste silmade, punaste patside ja tedretäppidega tüdruk.
"Oh krt, nüüd läheb jamaks," sosistas Puhh, kellel kõhus järsku õõnsaks tõmbas.
"Kas te kiusate väikest tüdrukut ja väikest looma?" küsis Pipi käsi puusas ja kulm kortsus.
Iiah proovis kogeledes midagi öelda, kuid enne kui ta oma segase lause lõpetada suutis, tõstis Pipi Iiahi meetünni ja lõi vaadi jalaga veerema. Puhh sibas tünnile järele. Sest kuhugi pidi ta ju jooksma, pealegi olid tünnis nii tema sõber kui meeõlle tooraine.
Pipi sidus lahti Alice´i ja tõstis jalule ikka veel minestuses oleva Küüliku. "Kas sinuga on kõik korras?" küsis ta Küüliku vesti puhtaks kloppides. "Jah, nüüd on korras, täitsa korras, aitäh, hea laps!" pomises toibuv Küülik.
Nad otsustasid, et on peale läbielamisi ära teeninud ühe teepeo. Ja küpsised.
Metsapoole
... Saja Aakri Metsa poole.
Sõna ATH hakkab minus esile kutsuma sarnast reaktsiooni sõnadega "listeeria" või "koroona". Tõsi küll, viimaste osas olen ma oluliselt tuimenenud. Nagu me kõik.
Aga.
Räägime parem millestki muust.
RäägiME, st me. Mitte mina üksi.
Muinasjutte.
Ma kirjutan alguse. Oleks jube tore kui keegi seda jätkaks. Vahet pole, kas jubedana või toredana. Järgmise lõigu võib kirjutada nii oma blogisse, siia kommentaaridesse, LHV foorumisse kui päevalehte.
Ühel erilisel päeval juhtus Aliceiga midagi tema jaoks mitte nii erilist. Ta komistas ja kukkus sügavasse auku. "Oeh, mitte jälle, palun!" mõtles ta langema hakates.
Ta maandus pehmele rohelisele samblale. Enne kui ta jõudis end püsti ajada, kuulis ta tuttavat häält. "Kuhu sa nüüd kukkusid, tüdruk?" küsis Karupoeg Puhh käppa sirutades, et Alice püsti aidata.
"Ei tea,” vastas Alice, “aga siin ei tundu teepidu olevat".
Järsku kostis eemalt võsa raginat ja Alice pööras pead. Seal oli Iiah, kes koperdas, luksus ja lõi kabja vastu kändu.
"Iiah, kas sa oled joonud?" küsis Alice ehmunult.
Saja Aakri Metsas, täna |
Itaalia eurovisioon. Põhiliselt. Aga pole viga
pühapäev, 16. juuni 2024
16. juuni 2024 (Monte epiloog)
Kas mikroriik Montenegro tasub külastamist?
Aga milline riik, jättes kõrvale sõja- ja katastroofipiirkonnad, ei tasu?
Asukoht:
Balkani poolsaar
Naabrid:
Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo,
Albaania,
Pealinn:
Podgorica
Pindala:
13 812 km2 (Eesti
on ju lausa hiiglaslik...)
Rahvaarv:
üle 600 000 (jällegi
on meid Eestis märkimisväärselt
rohkem)
Rahaühik:
euro (EUR)
Riigikeel:
montenegro keel (midagi
slaavilikku... ja ei ole ka)
Ajavöönd:
GMT+1
Monte
on nagu Tallinna lennujaam – väike, aga siiski suur ja tasemel.
Ida ja lääne kohtumispaik nii ajaloo, looduse, kultuuri,
toidu kui elamuste osas.
Mägine ja maagiline maailm ühes
hämmastavate arhitektuuriliste päranditega.
Soovid
külastada tuhat aastat vana linna uskumatult sinise mere ääres?
Kotor.
Kuna kõike ei saagi, “nüüd ja kohe,” siis minu väljasõelutud variante nädalaseks reisiks olete ehk varasemalt lugenud. Me ei kahetse neist ühtegi, pigem vastupidi, hammas läks verele...
Kindlasti
jäi mul midagi “must see, must do” listist märkamata – anna
teada ja me kaalume vigade parandamist.
Me
nt sõime väljas e kohalikku toitu ilmselt liiga vähe. Aga me oleme
korduvalt täheldanud, et reisil eee... kaob nö liigne e
stressisöömine ja meil oli kõht enamasti lihtsalt liiga täis.
Noorematele
ja aktiivsematele on muidugi hulk enam seiklusi mägedes ja jõgedes;
matkad, rafting (jällegi ei oska ma eesti keelt), meie poolt
külastamata jäänud rahvuspargid ja matkarajad.
Montenegro
kui
turismi sihtriik on
plahvatamas,
mis tähendab, et riik on kiires muutumises ja tihedas
konkurentsis populaarse naabri, Horvaatiaga.
Albaania on ilmselt järgmine “ilutulestik”. Balkan
läks
massidesse.
Montes
on
palju
poolikuid ehitisi, millest saavad hotellid ja apartmentmajad (ma ei
oska taas
viimasele
eesti keeles head vastet leida). Ja keskmine hinnatase võrreldes
kõrvalriikidega, va Horvaatia, viimastel aastatel tõusnud.
Turismipiirkonnas võib arvestada Eestile võrdlemisi
sarnaste
väljaminekutega kauplustes ja toitlustusasutustes.
On
VEEL
hulk
väikeärisid nii transpordis kui toidukaubanduses. Turge. Nt
McDonaldsit, KFC-d, Uberit,
Bolti, ühtegi
suurt tankla-,
hotelli-
või kaubandusketti e
rahvusvahelist megakontserni
seal
naljalt ei näe. Aga
kus on raha, sinna nad tulevad, nii et ... varsti asjaolud muutuvad.
Autentsust, mille pärast “kõik avastasid Montenegro” jääb
lähiaastatel kindlasti vähemaks.
Montenegro
“probleem” on see, et 70% riigi territooriumist on mäed, mis
tähendab, et infrastruktuur ehk
“labased autoteed” ei jõua muule nõudlusele järele. Nende
rajamine on aeganõudev, kulukas ja üldse n*ss
kuubis.
Kui on soov lihtsalt hotellis, rannas ja lähiümbruses
lõõgastuda, ei ole muidugi probleemi. Aga muidu on. Sest turismi
tipphooajal tuleb seiklusjanulistel inimestel juba
praegugi arvestada, et arvestatav osa puhkusest möödub ummikutes.
Ka ühistranspordiga; mägiteedel puudub sageli igasugune
möödasõiduvõimalus.
Samuti tuleb teada, et riigis on “dünaamilised hinnad”. Nagu Boltil või Uberil- tippajal korrigeeritakse hinnad ülespoole mitmetes sektorites. Elementaarne äriloogika.
Keel
Turismipiirkondades
saab inglise keelega enamasti hakkama. Kohati ka vene keelega.
Heal
tasemel inglise keelt siiski keskmiselt oodata ei maksa, va
konkreetselt turistidele suunatud teenused.
Raha
Montenegro
kasutab eurot, ses mõttes on lihtne. Kaardimakse on samuti
normaalsus.
Kuid sularaha peab olema. Nii väikesi kupüüre
kui münte. Takso jaoks. Avalike WC-de jaoks (must have!) Kohapealt
ostetavate ekskursioonide või teenuste jaoks – isegi kui
eksisteerib kaardimakse võimalus, öeldakse otse, et nad eelistaksid
sularaha.
Reisi
maksumusest rääkides
Me
broneerisime varakult, märtsis,
arvestades kahepeale
neljakohalise summaga. Kuid Monte populaarsuse tõttu tekkis meil
Novatoursiga vahetult enne reisi tihe kirjavahetus. Ülebroneerimised
majutustes.
Nii et mõni päev enne lendu, olles jõudnud neljanda!
majutuskokkuleppeni, saime ripakil “viimase hetke pakkumise” e
vaid 618.- ning 514.- ehk päris kena taskuraha tagasi. See laekus
teisel päeval peale lõppkinnitust, enne
reisi. Plusspunktid
Novatoursile.
Tähelepanekud enda tuleviku minale ... ehk on veel kellelegi kasuks
*
Pisut
enam tähelepanu andmerändluse osas
Mobiilse
andmeside väljalülitamine EU
välises riigis teatavasti
ei aita kui telefon jääb 4G võrku.
Õnneks saatis Tele2
mulle T
sõnumi, et 40 EUR mu krediidist on kasutatud, nii et ma lükkasin
terve Tele2 SIM-i välja. Kuigi 3G-le üleminekust piisanuks.
* Netivaba elu on endiselt võimalik ja isegi rohkem elu moodi. Teinekordki!
*
Veel
vähem asju võib kaasa pakkida
Me oleme nagunii käsipagasi
usku, kuid mu kokku 6.5kg pagasit oleks võinud veelgi kergem olla
ning esimesena praakisin välja jalatsid. Mul olid küll vaid
spordijalatsid (tossud)
ja sandaalid, kuid otsustasin soetada suletud ninaga sandaalid, et
edaspidi soojas
sihtriigis vaid
ühe paariga hakkama saada.
Ja 3 paari sokke?! No milleks. Neid
müüakse iga riigi marketis nagu ka trussikuid ja t-särke ja üldse
enamust eluks vajalikke asju. Kui peaks vaja olema. Aga ei ole. Enda
olemasolevaid võib ju iga päev pesta. Isegi kui apartmendis puudub
pesumasin, sest meie kooslusest puudusid ka torumees Sidorov ja 5
igapäevaselt räpast jõnglast.
Natuke
heledamates toonides riideid on siiski tarvis, mul on 90% riietest
mustad.
*
Seltskond
Mine
reisile vaid inimesega,
kes
kasutab sind igapäevaselt prügikastina. Ja sina teda. Kuhu
saab visatud kogu igapäevane draama. Trauma.
Siis
ei ole ka reisi käigus või lõpus ametivõime ja
eripuhastusbrigaade vaja.