Mida ma selle kohta öelda võiks...
Ilustamata: kukkusin sisse. Pileti ostmine on toimunud mingil määratlemata ajal meeltesegaduses, juustuks hiirelõksus oli Järvi nimi. Ma oleks pidanud targem olema. Üle tüki aja olen olukorras kus ei saa öelda, et oleks kahju, et käidud sai, kuid pakkumisele üritust korrata tuleks vastuseks kirglik "eeeiiiii!!!"
Kolmandad lapsed teevad mis tahavad. Ideaalne düsfunktsionaalne lapsevanem kasvatab esimest last iseenda täitmata unistuste poole pürgijaks, teise lapse puhul ei ole ta enam nii järjekindel ja kolmas teeb mida tahab. K J on kolmas. Ta soovis minu meelest Alexelas tantrafestivali vaibi tekitada.
Ümber muusikute olid laotatud padjad lamavpublikule, saal oli täis sümfooniakontserdile paslikut ontlikult istuvat kuulajaskonda. Juba see oli tohutult vastuoluline, puritaanlikud istujad kõrgusid pikutajate-kallistajate kohal kogu oma pulkjas kanguses. Sinna juurde veel üüratus koguses lavasuitsu. Viimastel käidud kontsertidel on toss kuidagi väga popp olnud, kas tossumasinatel on temus soodusmüük? Ma ei usu, et see väga tervislik on, muusikutest on kahju.
Ma kirjutaks täiesti teist juttu kui oleksin toda rituaali kuulanud soojas augustöös kusagil lahtise taeva all ritsikatest üle mängimas, ilma tossumasinateta, tantsides nii nagu keegi ei näeks. Muusika ise oli ju hoolimata oma eksperimentaalsusest kuninglikult mõjuv. 
Lihtsalt esmaettekande keskkond oli kõigist ponnistustest hoolimata valusalt sünteetiline.
Hm, näib, et ma siiski isegi läheks ka teine kord mõnele samalaadsele kontserdile. Ma väga palun järgmiseks korraks linasemat õhkkonda. Hea algus seegi, kui saal vähem tossune oleks.
Postitused
Lisaks, et põrandal kygeldes on halb muusikuid ja pille vahtida.
VastaKustutaEi lamamiskohtadelt ega ka istumispaikadelt polnud head vaadet. Lava oli nii paksus udus kohati, et pillimängijad nägid dirigenti vist aimamisi. Rõdult oli vaade kui varahommikusele rabale päikesetõusus, lihtsalt õhk oli kõike muud kui värske.
KustutaTule tarvas appi, MILLEKS selline kontsert yldse??? Märgadest hagudest lõkke ääres bluetooth-kõlarit kääksutada on sel juhul palju käepärasem ja mõistlikum, rahast rääkimata!
KustutaEks ikka muusika pärast. See oli hea, aga valel taldrikul serveeritud :D
KustutaMuusikat võin ma kodus ka kuulata, kontserdile lähen pille mängivaid inimesi imetlema. Sellega seoses - tuleval kevadel tuleb Aristocrats uuesti Eesti. Marco Minnemanni ja tema löökpillikööki PEAB nägema!
KustutaMhm, kahel päeval lausa on Võrus. Mul läbirääkimised piletihuvilistega käivad juba.
KustutaAga vaatamine/kuulamine skaalal on siiski elavat esitust parem kuulata kui konservi ka siis kui nägemine seda ei toeta. Kasvõi kinnisilmi. Veel pisut tollest viimasest kontserdist: sa oled ise ka sünesteetilise tajuga ja ehk mõistad, et juhul kui muusika on "õige", aga visuaal "vale", siis ongi esimene emotsioon sügav rahutus, sest mitte miski ei sobi kokku, aga kui hiljem vale osa mälust välja sõeluda muutub kogemus palju paremaks. Mul praegu on see seisund käes, sest kontserdi ajal oli mu jaoks visuaal õudne, muusika hea ja seetõttu oli kogumulje väga meh. Hiljem on hea peale jäänud. See on minu kogemus ja ma ei üldista seda kõigile, eksole.
Kindlasti.
KustutaMa olen ise pillide mängija ja PEAN seda kõike NÄGEMA. See annab mulle veidi inimese ja mu enda kunagist nägu tagasi. Seetõttu mingi muu visuaal ei ole muidu iial seda väärt. (Räägib isik, kelle riidekapis on kitarre rohkem kui piduriideid)