Hommikud on õhtutest hellemad, see, kuidas pimeduse saabumine mind tegelikult lämmatab saan tihti aru alles hommikul. Ometi ma armastan pimedust, seda sooja sametist olemist kus oma kodus ei ole vaja tulesid süüdata ja ka öö keskel võib seal pika sammuga astuda kuhu iganes pähe tuleb. Ma lihtsalt tahan, et pimedus oleks mu valik, mitte väline paratamatus.
Kummaline, et suvi, mida loetakse sünni ja kasvu ajaks on tegelikult hetkest, mil ta saabub minek pimeduse poole ja talvepäevad - külma, tardumuse ja arengu peatumise aeg - on liikumine valgusesse.
Valesti mõistetud talv.
##
Igasugused pühad mulle üldiselt sobivad, iga kord läheb kaal raasuke alla. Mitte, et see eesmärk oleks, olen ammu loobunud punnitamast, lihtsalt meeldiv boonus. Ma ei armasta kõveraks vajunud pidulaudu, piisab, kui söömiseks nuga ja kahvel lauale võetakse. Aa, sinna need kaalukribalad lähevad, riistvara kasutamine nõuab lisakaloreid!
Enesetundes see ei kajastu. Ma tean täpselt, mida tunneb pekine kilpkonn: väljastpoolt on kilp täpselt sama, aga sisemine surve ajab juba trummikiled väljapoole kummi.
Valesti mõistetud kaaluprobleemid.
##
Tibu, kes kasvas üles kanana ja kelle munegi ma enda arust teiste kanade munadest eristasin otsustas sugu muuta. Nüüd on mul kaks pahurat isaslindu ja pragmaatiliselt võttes ei lõpe see hästi. Kuramuse soovahetajad!
Valesti mõistetud loodus.
Postitused
Pimedus, jaa. On hea, kui pimedus on pimedus ja valgus on valgus. Kõige jubedam on valguse butafooria - viletsad valgustid tööruumides, mis ei lase ei tööd teha ega ka mitte rahulikult kottpimedas istuda. Sama jube on pimeduse butafooria - oleks nagu öö, tahaks sametpimedas ruumis uinuda ja siis nõuab keegi kusagil öölampi. Õnneks on mu lapsed juba suured ja ei karda enam pimedat, poolhämaras piinlemise ajad jäävad kaugele aastate taha.
VastaKustutaMu jaoks kõige hullemad on lumetud talved, pori ja kuude kaupa hämu ja hämarus, nagu tunamullu. Pisemgi kirme võimendab juba märgatavalt seda nappi talvevalgust ja muudab olemise talutavaks.
VastaKustutaSeestpoolt paistes olemise tunne.
VastaKustutaSee hakkas ära kaduma, kui ma nisu, rukki, odra ja kaera ylejäänud inimkonnale jätsin. Nyyd saan isegi kykitada.
Enne seda omandas pigistava kilbi tunne kuninglikud mõõtmed.
Päikest tahaks. Aga sooja tahaks ka.