Lehed

reede, 16. detsember 2022

Kohustuslik hangehala



Esimest korda sain haldusreformi käest tagumikust hammustada.

Väikeses vallas sai talvise teedehoolduse küsimused lahendada kohalike talumeeste palkamisega. Arved ei olnud nii suured, et riigihankega siplema oleks pidanud. Ma olen alati, aastaid, olnud meie teehooldusega ülirahul.

Nüüd on vald pirakas ja lume lükkamise jaoks tehti avalik hange.

Loomulikult valiti odavaim pakkumine.

Hinnavahe on kolm eurot.

Tulemus – keset esmaspäevast hingetuisku lükati tee lahti, unustades seajuures küla viimase majani sõita, sinna tuli traktor pärast vallalametnikule tehtud kõnet õnneks kohe tagasi ja ka see asi sai korda.

Kahjuks sõidab masinamees vist navi järgi, osa rajast on põllul ja osa võsas, tee äärtes on lumevallid mullaga pooleks. Olgu, elame üle.

Tuisk tee puhastamisest ei hoolinud, uhas edasi. Paar päeva hiljem puhus tuul teises suunas – väljasõiduteel olid tuisuvaalud nagu kaks vastamisi olevat hiiglase kammi.

Ja mul pole enam auto, vaid autotaoline ese, triikraud.

Aga ikkagi sain tööle sõidetud, asi seegi.

Eile hommikul enam ei saanud, tee oli servast servani 70 cm lumekihi all.

Kõigest kaks kõnet ja kaks sõnumit hiljem (naabrinaisega pooleks) saabus ka traktor.

 

Talv saab põnev olema. Hea küll, mina saan tihti ka kodust tööd teha, naabrinaisel on see võimalus pisike, peaaegu olematu.

 

Olen siiski optimist, ehk on tegu sisseelamisraskustega?

Ja üleüldse – mäletan nõukaaegseid laste nääripidusid, mil viimased sada meetrit sai juba nelja tunniga lahti kaevatud. Meeter puhtaks ja autoga edasi, meeter puhtaks ja edasi, tuisk kleidisaba all sorimas. Ma olin kaevav tööjõud, juhiluba tollal mul polnud.

Ainuke viga, et nüüd olen lihtsalt ligi nelikümmend aastat vanem.

Lumi on raskem ja labidad nürimad, teate küll.

 

Firma ajakirjas ilmus minust pisike persoonilugu. Ma mainin seda ainult seepärast, et mu eriti lihtne eesnimi on loo pealkirjas valesti kirjutatud, arvatavasti kellegi näpuviga. Seega on mul nüüd iga sigaduse korral olemas vabandus, et “see ei olnud mina, see oli minu kuri kaksikõde”. Jess!



 

8 kommentaari:

  1. Kesse halb inimene Sulle siis triikraua myys. Meil on ju 10 kuud halba suusailma ja 2 kuud kuumalainet, peale suurema traktori on muude sõidukite kasulikkus kahtlane.
    (Mul ka traktorit ei ole, aga seeeest sõidavad põllumehed alailma mööda ja ajavad rajad sisse. See viimane 180 meetrit lund maanteest majani on köki-möki, vaat nii väheprivaatses kohas elan mina.)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ise ostsin, talved, mil tee aeti lahti kell pool seitse hommikul hellitadid ära ja otsustasin bensiinisäästliku punni osta.
      Mul on maja eest suure teeni 300 meetrit iga pisima tuisuga kinni mattuvat teed. Õuest väljasõit on oma kaevata, see on sõltuvalt iseenda lolluse astmest 2-20 meetrit pikk (ei tasu ikka keset õue parkida, kui tuisk tulekul). Sellega saab hakkama, sport või midagi sellist. Lihtsalt enne peab ära kraapima kui hanged kivistuvad.
      180 meetrit on samuti mõtlemapanev. Kiirabi, tuletõrje, pitsakuller... No see viimane ei ole metsainimestele tuttav loom niikuinii.

      Kustuta
    2. Valdade liitmine oli ...imelik. Räägivad, et tegelikku rahasäästu sellest ei tulnud ja vanad vallad on ikka "piirkonnad" omaette, ei mingit sõbralikku yhendkoori nt Linnamäe ja Orava rahvastest.
      Pinnasetee majast maanteeni on meil kevadeti ja sygiseti mõnda aega nii pehme, et ma jätangi autu postkasti juurde ja jalutan tuppa. Talvel pole hullu, tee on kõva, lume saab erinevalt porist kõrvale visata.
      Teisipäevast läheb väga soojaks, siis saame liuelda.

      Kustuta
    3. Meie pigem võitsime valdade ühinemisest. Kui varem polnud väikevallal raha meie külatee suviseks hooldamiseks, siis seevastu peale ühinemist oleme vägagi hooldatud teega. Talviti on teed kogu aeg hästi hooldatud olnud, ka väikevalla valitsemise ajal. Lihtsalt talvine tee hooldaja on läbi aastate sama väga usin omakandi inimene.

      Kustuta
    4. Valdade ühinemine läks kohati anekdootlikuks kätte ära "Meie vald teie vallaga ei liitu, sest teie vallavanem magatab meie vallavanema naist".
      Meil nii kirev see ei olnud, aga kui kahjuks olime enne ääremaa, nüüd oleme ääremaa ääremaa.

      Kustuta
  2. Ja võtku tont mu kirjaoskust, enam ei mäletagi millal viimati kirjavigadeta kommentaari kuhugi jätsin!

    VastaKustuta
  3. Vastused
    1. Voh, varsti hakkan kaeblema kuidas kõik on vesine ja porine!
      Kui juba kord virisema sai hakatud, eks ole.

      Kustuta