Lehed

teisipäev, 29. november 2022

Inimene õpib

 


Aga mina õppisin puldiga poes käima!

Varem ei olnud lihtsalt vajadust, Selveri, Rimi ja Maxima kaarte mul pole - mileks omada kliendi staatust poodides, mida külastan ehk korra kvartalis -  ja kohalikus Coopis puudusid seni nutikassad.

Seni. Nüüd on olemas ja mulle täitsa meeldib, õhtuti on suhtlemise sahtel niikuinii nii täis, et ei lähe kinnigi enam. 

Ainult, et ... ma loodan, et ostukontrolli saadab inimese algoritm, mitte nägu. Kaks korda järjest ja esimesel korral ei antud isegi šokolaadi mitte, arvan, et müüjal läks see lihtsalt meelest.  Uus asi ka temale, mis muud. Võibolla ma ei meeldi nutikassale millegipärast? Tont neid AI-sid teab....

Ahjaa, marke ostsin ka. Tõenäoliselt pole ma marke ostnud kümme aastat kui mitte kauem. Lillepoest ostsin, postkontoreid pole pea kolmekümne kilomeetri raadiuses ühtegi. 

Küsisin, et ei tea õige kui palju see riigisisese kirja saatmine tänapäeval maksab ka ja teenindaja reaktsioon oli selline nagu tahtnuks ma teada kuidas kangastelgi üles panna.

"Kust mina seda tean, ma kirju küll ei saada!"

Pole hullu, selle info saab netist kätte. Ma ei tahtnud tütarlast ehmatada, ausõna.

Pildil on hullunud postikana.










37 kommentaari:

  1. Ma seda pulti väga ei armasta, küll aga meeldib mulle ise kassas kaupa läbi piiksutada. Kui iseteeninduskassa on vaba, siis tavakassasse väga ei kisu. Coopi süsteem meeldib mulle üldse kõige rohkem, sest seal on enamasti päris suur pakkimisalus (Prismas näiteks on see mikroskoopiline) ja saab maksta nii kaardiga kui sulas (Prismas ainult kaardiga). Ja kes tahab, saab Coopis ka puldi võtta. Maximas pole ka väga viga, aga kassa piiksub ja räägib mu jaoks liiga kõva häälega ja ekraanil virvendab mingi multikas, mis peaks justkui näitama, mis ma pean tegema. Mulle virvendavad pildid hästi ei istu.
    Pulti ma aga ei armasta. Puldil on kaks miinust - esiteks tuleb ta kättesaamiseks kohe poodi minnes seljakott seljast võtta, sealt rahakott koukida, sealt kaart ja siis kogu kabla tagurpidi tagasi toppida - see on tüütu. Ning teiseks - mul läheb asju ostukorvi ladudes piiksutamine lihtsalt meelest.

    Aga see, et elu edasi edeneb ja tulevad ka teised variandid, ostjate mass ei pea kassapidajaid oimetuks ajama, on mu meelest ainult tervitatav.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ps. Ainult Selveris on kliendikaart iseteeninduseks vajalik (seal ongi ainult puldisüsteem, muid iseteenindusvariante pole), kõigis teistes saab ka täiesti ilma selleta hakkama. Coopis puldi võtmiseks on säästukaarti muidugi vaja, aga iseteeninduskassas pole see sugugi kohustuslik.

      Kustuta

    2. Muidugi, see läks meelest, et puldivabad iseteeninduskassad on ju ka olemas, neid ma kasutan poes, kus neid on, usinalt. Pult on uudisasi, iseteeninduskassa on juba tavaline. Ma arvasin, et pulte on enamates poodides (khm, meil siin, maal, pole poodegi), seepärast tulid kliendikaardid meelde.
      Mnjaa, siit võib mu tähelepanuvõime kohta mõndagi järeldada...

      Kustuta
    3. vihkan samuti pulti samal põhjusel, miks Lendav - kassaga peab jändama kaks korda, sisenedes ja väljudes.

      Lisaks tahab ta kuidagi rohkem tähelepanu ja täpsust kui mul poes laiali peaga olles üldjuhul jagub. Nt millise puldi tasku helendama hakkab? kas ma ikka sihin triipkoodi küllalt täpselt (vrd tavalise automaatkassaga, kus ma lihtsalt vehin umbropsu oma kaubaga skanneri ees, kuni läbi läheb)? kas ma sihin triipkoodi õigelt kauguselt? (kulub 3 katset.) kas ma hoian nuppu all õige arv sekundeid? Pärast kassa juures - kas ma ikka vajutan seda puutetundlikku ekraani õige tugevusega ja õige aja ("te vajutasite liiga tugevalt", väitis lahke naine, kes mulle appi tuli, kui mul juba viiendal puutel ekraan ei reageerinud. kusjuures ei konsumi ega maxima ekraanidega mul sellist jama pole olnud)? büüäääähhh!

      Kustuta
    4. Meil on tööl ka mõned skannerid kasutusel, see on natuke nagu jalgrattasõit - kui kord selge, siis nii jääbki.

      Kustuta
  2. Mulle meeldib puldiga sellepärast kõige rohkem, et siis saan kohe kaubad kotti panna ja lahkumine poest on mugavam.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Just, nii mugav!
      Välja arvatud ostukontrolli ajal, siis muudkui kaevavad ja kaevavad.

      Kustuta
    2. Ma iga kell eelistan pulti. Mul rahakott koos taskuarvutiga paelaga kaelas ja kaardid seega alati käepärast. Meeldib, sest kiire ja mugav, erilist tähelepanu ka ei nõua (a'la notsu).

      Kustuta
    3. ma just üleeile olin maru tige selle peale, sest ainsast päriskassast oli kassiir läinud automaatkassaga hädas olevat klienti aitama (mis mõte neil automaatkassadel niiviisi üldse on?), ma tahtsin kahe trenni vahel kiire ampsu osta, mul oli pool tundi, et see osta + kulgeda linnas punktist A punkti B + oma amps ka ära süüa. Ja siis tuleb mul ühe moorapea ostmiseks kõigepealt sebida puldi hankimisega, oma moorapea läbi piiksutada, puldist lahti saada ja siis veel ekraaniga jännata ja igas etapis oli mingi jama. See läbipiiksutamine üksi nõudis mingi 3-4 katset, mille jooksul ma ei saanud aru, kas puldil on patareid tühjad, et ta koodi ära ei loe, või teen ma ise midagi valesti.

      Kustuta
    4. See, et tavakassa ja lolliks läinud nutikassa haldamiseks on ette nähtud kõigest üks inimene on muidugi saatanast.

      Kustuta
  3. Ma puldiga ei viitsi võimelda, ma kasutan skännimiseks telefoniäppi - Selveris, Rimis ja Maximas. Coop on ainult ajast maha jäänud ses osas. Mis nad kujutavad ette, et ma pean poodi rahakoti kaasa võtma vä?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Telefoniäpp...vahi pursuisid...😁
      Ma (veel) ei oska.

      Kustuta
    2. siinkohal soovin õnne kõigile neile, kes on nii vähe netisõltlased, et julgevad internetti taskus kaasas kanda.

      Kustuta
  4. Mina harjutasin enda pultidega ostlema jupp aega tagasi. Väga hää, välja arvatud siis, kui saan puldi, mille patarei tühjavõitu. Siis ei saagi muidu skännitud, kui tuleb vajutada alumises otsas olevat väikest nuppu. Üks teenindaja õpetas selle nipi.

    Aga shokolaadiga on nii, et meie Selveris on mulle see juba 2 korda järjest andmata jäetud. Mõlemal korral oli kontrollijaks paks poiss, kes ilmselt sööb shokolaadi ise ära. Järgmine kord ma asja niisama ei jäta, küsin, kuhu mu soks jäi? Aga Coopis jälle teenindaja küsis, et kas shokolaadi ka soovite ja ma vastasin vist vää-ääga entusiastlikult "JAA", niiet ta andis mulle 2 tükki lausa.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma teinekord proovin ka veidi südikamalt šokolaadi poole pürgida 😁
      Ma tegelikult uusi asju ei karda, kuid kuna seni olid puldiga ostmise võimalused väga kaugel ja seetõttu ka harvad ma lihtsalt ei viitsinud õppida. Lohe, täielik

      Kustuta
    2. Hmm, kas kogu aeg jagatakse šokolaadi?! Ma olen üldse ainult üks kord seda saanud. Viljandi maksimarketis küll kunagi pole antud. Peaks neile märkuse tegema või järgmine kord ise nõudma 🤔 Ainult et ostukontrolli saan ma enamasti kuskil mujal kui Viljandis, sest nii kui tavapärasest keakkonnast välja saan on ostukontroll kallal. Aga šokolaadi ikka ei anta ☹️

      Kustuta
    3. Arvasin, et šokolaad on ilusasti läbitud ostukontrolli lahutamatu preemia. Polegi äkki, või mis?

      Kustuta
  5. No mina olen see vana (aja) inimene, kes tahab, et tema 50+ maksev toidukorv kassapidaja oskuslikest kätest läbi käib. Või tellin, et toovad koju ka, veel lihtsam.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Selvekassa või pult on kahe otsaga asi, põhimõtteliselt võtab see töö inimese käest ära. Afa tavakassa peaks siiski ju alles jääma, põhjuseid selleks on küll ja küll.

      Kustuta
  6. Pult on mugav kyll. Ainuke asi, rahakoti esimene taskutest väljakoukimine on tyytu, sest kogu elu on portmoneed vaja läinud alati alles ostlemise LÕPUS ja nyyd siis korraga niimoodi, appi kyll. Okei, kolmandaks korraks oli ka see tõke yletatud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuule, rahakoti väljatirimine ÜKSKÕIK millises ostlemise faasis on traumeeriv :D

      Kustuta
    2. 😀 Mida vähem traumasid, seda parem jaht.
      (Ma lähen alati mitte poodi, vaid Jahile. Teekond on pikk ja käänuline, mul on kindlad eesmärgid, ja saagita kojutulek mõeldamatu ebaõnn. Selle käigus tahaks loomulikult, et mu olulised kehaosad, sh rahakott, võimalikult vähe kannatada saaksid.)

      Kustuta
    3. Olge mehed. Rahakotti pole vaja, sest pükstel ja muudel riietel on taskud, ja kaart / telefon on seal sees. Mul pole olnud rahakotti alatest sellest, kui see mul ära varastati - eelmise sajandi lõpus - ja ma ausalt ei tea, MIKS mul seda vaja peaks olema.

      A ostlemise harjumused on jube erinevad. Mul läks aasta aega, et Selveri puldiga - mitte harjuda, vaid leppida. Ma teen nüüd poes ringi vastassuunas. Ja olen sunnitud kasutama käru, sest muidu oleks vaja kolme kätt.

      Umbes igal kümnendal korral juhtub mingi väike apsakas, mis üldiselt ostlemist päris ei peata, aga kergelt segab. No näiteks, et mingit asja ei saagi skaneerida. Või jookseb puldi soft kokku ja tuleb teine võtta. Nupukad Selveri töötajad kleebivad aeg-ajalt triipkoodi mingi kampaania sildiga üle. Jne.

      Kustuta
    4. Oleneb, kus sa elad ja milliseid asutusi kylastad. Meiekandis tähendab ilma rahakotita kodust väljaminek enamasti muuhulgas mitmekymnekilomeetrisi tyhisõite ja omaksehooldaja oma sissetulekute juures jälgib, et selliseid lollusi ei tehtaks, sest see tuleb millegi muu eluvajaliku arvelt.

      Kustuta
  7. "olge mehed" 😁
    Ma ostsin viimase talvejope sellise, millel on kaks põuetaskut. Kaks! Jee! "Nüüd saan sinna telefonid panna ja puha!"
    Krt. Tissid.
    Kui telefonid tasku panen on pilt selline nagu oleks mul tellised taskus - kandilised kõrgendikud torsol.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Meestel on ylemaailmne vandenõu. Nimelt on "õigele naisele sobimatud" igati laadi cargo- jms 8-10 taskuga pyksid ideaalne riietusese justnimelt naistele, sest taskuid jätkub, et panna sinna telo, tyhjad poekotid, portmonee, lapse kindad, autovõtmed, väike mänguasi, mõõdulint, poolik apelsin, väiksemad ostud nt apteegist jms, mida ei hakka mingisse tyytusse tolgendisse, nn käekotti, toppima. Taskutes on kõik käepärast, turvaliselt, sordikaupa eraldi ja omal kohal. Kurat, ma ei õpi iial käekotti kasutama, ei kavatse ka. Olen mees, siis olen.

      Kustuta
    2. Need põuetaskud järelikult pole reaalselt kasutamiseks mõeldud. Mugav põuetasku on vöökohast veidi ylevalpool, mitte rindade peal! Kesse teeb selliseid lõikeid, paha on mõeldagi.

      Kustuta
  8. Mulle perekonna peamise poeskäijana meeldib hoopis yx teine tahk kogu selle selvekassanduse juures.Nimelt tundub,et need polegi poodides töökohti eriti vähendanud & kõik need tuttavad myyjad,kellele ysna igapäevaselt aastaid tere olen öelnud,on kenasti ikkagi alles veel... Alguses olin ise ka seda meelt,et pigem maksan inimese, kui masina juures.A siis hakkas silma,et sealt saab ikka tunduvalt kiiremini läbi.Isiklikud lemmikud on Rimi,Prisma & Coop.Aga mitte puldiversioonid...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. mulle ka selvekassad muidu meeldivad. Aga puldikassad tahavad jah kuidagi liiga mitu korda sahmimist ja liiga palju käsi, nagu Kaur juba märkis. ja mõnes poes on käruga väga halb käia, kitsas ja ma ei julge ühegi riiuli ees pikemalt uurima jääda, sest siis ummistan selle sektsiooni kõigile teistele jne.

      Ja olenemata sellest, kas tegu on meeste või naistega - kui inimene ei käi poes autoga, vaid seljakotiga, tähendab, muude käikude kõrvalt iga kord natuke, siis võtab see puldi juurde käiv kohustuslik mitmekordne sahmimine ebaproportsionaalselt palju aega võrreldes kogu ülejäänud poeskäiguajaga. Kui mul on kahe käigu vahel kiire või on vaja õigeks ajaks bussi peale jõuda vms, siis ma tahaks 5 minutiga poes ära käia, sups sisse, sups välja.

      Kustuta
    2. kusjuures see seljakotitegur on ka ise üks põhjus, miks ma ei taha käru võtta - nii võin kogemata ahnitseda kokku nii palju kraami, et seljakotti ei mahu ära.

      Kustuta
    3. Ma panen seljakoti kärru. (päriselt ka)

      Kustuta
    4. Ma kasutan igal võimalusel käru.
      Jalg valutab, käru on abiks. Nii, et vanainimene+käru+päts saia on põhjusega.

      Kustuta
    5. täiesti võimalik, et mul ongi eriliselt nõrgad sõrmed ja randmed (see ei ole esimene kord seda täheldada, nt misiganes riidetüki veest kuivaks väänamine on väga raske ja võib käed järgmiseks paariks päevaks valusaks ajada). Ma olen iga kord, kui käru võtan, hirmsas hädas tema juhtimisega. Eriti kui on mingid kitsad vahed ja poes on teisi inimesi ka.

      Kustuta
    6. Mu meelest on just korvi tarimine kätele kuidagi väsitav.
      A ma käin harva poes ka ning siis on korvis tavaliselt natuke rohkem kraami.
      Huvitav tegelikult, et nii väike asi nagu poeskäimine ja nii erinevad vastenurgad.
      Lahe.

      Kustuta
    7. väsitav on, aga vähemalt ei lähe korv omapead mingis suunas minema.

      arvasin ma eilseni, kus mu jalg nähtavasti millegi taha takerdus, ma ei suutnud omaenda raskust + täis seljakoti raskust + korvi raskust nii kiiresti ära hallata ja

      ma kukkusin maha
      ja mul oli paha
      ja ümin jäi kinni mu hammaste taha.

      (misjärel ma ringitasin maas natuke pahkluid, kontrollides, kas nad on terved, kuni üks teenindaja, võimalik, et ukrainlane, mind püsti aitas. Intsidenti nägi eemalt pealt üks keskealine paar, arvatavasti eestlased, ja seejärel jõllitas selle paari meespool iga kord, kui meie teed seal poe peal jälle ristusid, mind ainitise pilguga, silmad pungis peas. Ise oled imelik, mõtlesin mina.)

      Kustuta
  9. Vastused
    1. Mul on leivakuivikuid, anna teada, kui tuhthoonesse viiakse, toon vähemalt närimiseks midagi....

      Kustuta